Obsah (9)

§ 477§ 173§ 172§ 175§ 174§ 144§ 138§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-8737 Tsiviilasi XXXi kaebus kohtutäitur Kair

) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 26.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele võimaluse esitada enne lahendi tegemist enda lõplikud seisukohad või olla kirjalikult ärakuulatud (tl 53, 54). Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud. II Täitmisavalduse täitmisse võtmise õiguspärasus

1. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-119-02 ja hilisemates lahendites osundanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.
2. Täitedokumentide loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s
3. Muu hulgas on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Vaidlustatud täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5608, millega kohus kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi (jõustunud 04.11.2015) ja pooled ei vaidle selle üle, et sissenõudja esitas lahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse.
4. Eeltoodust tulenevalt on eeldused täitemenetluse algatamiseks täidetud ja täitemenetlus seega algatatud õigesti.
5. Avaldaja leiab, et täitedokument ei ole piisavalt selge, et seda saaks täita. Samuti on ta seisukohal, et poolte kohustused ei ole kompromissi kinnitava määrusega määratletud selliselt, et kohtutäitur saaks antud dokumendi suhtes läbi viia täitemenetlust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Lahendi resolutsioon on piisavalt selge, et pooled mõistaksid oma kohustusi ja täitur saaks lahendit täita.
6. Kaebaja hinnangul peab täitedokument olema sedavõrd selge, et selle täitmisele võtmiseks ei tule muid dokumente või tõendeid esitada. Kohus nõustub selle seisukohaga. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur oleks algatanud täitemenetluse muule kui täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu määrusele tuginedes. Avaldaja enda poolt kohtule esitatud täitmisteatest (tl 14-17) nähtuvalt on täitemenetluse algatamise aluseks Harju Maakohtu 29.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5608 ja XXX avaldus. Asjaolu, et täitmisavaldusega koos on sissenõudja esitanud 3 seisukohta ja kaks fotot, millega sissenõudja selgelt soovib tõendada väidetavat kohustuse rikkumist avaldaja poolt, ei muuda neid täitedokumendi osaks. Kohus selgitab, et mingist tegevusest hoidumise kohustust sisaldavat täitedokumenti täites tuleb 5 sissenõudjal põhistada, et kohustust on rikutud. Sissenõudja võib kohustuse rikkumise põhistamiseks esitada täiturile ka tõendeid, kuid need tõendid ei muutu täitedokumendi osaks.
7. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on kohtumääruse resolutsioonis märgitud kaebuse esitaja kohustused piiritletud selliselt, et kohustuste rikkumise tuvastamine eeldab möödapääsmatult materiaalõigusliku vaidluse lahendamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist s.h. tõendite hindamist, mistõttu väljub sellise kohtumääruse täitmine kohtutäituri formaliseerituse põhimõttest ja kohtutäitur oleks pidanud keelduma nimetatud ebaselge lahendi täitmisest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtutäitur viib menetlust läbi täitedokumendi ja täitmisavalduse alusel, määrates sel alusel ka sunniraha. Tõendite hindamine osutub vajalikuks vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel juhul, kui võlgnik leiab, et talle on omistatud rikkumisi, mida ta toime pannud ei ole. See on aga materiaalõiguslik vaidlus sissenõudja ja võlgniku vahel ning ei puuduta kohtutäituri tegevust sunniraha määramisel. III Sunniraha määramise hoiatuse õiguspärasus
8. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur teinud võlgnikule sunniraha hoiatuse (tl 14-17). Sunniraha määramist asja materjalidest ei nähtu.
9. Üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule. Kohus asub aga seisukohale, et TMS mõttest tulenevalt ei ole sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). TMS § 26¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata. Hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuse rahuldamiseks alust ka kaebaja väited, mis seonduvad sunniraha hoiatuse õiguspärasuse või õigusvastasusega.
10. Avaldaja märgib, et ei ole kohustust rikkunud ning antud tõendid seda ka ei kinnita. Kohus selgitab, et lahendades kaebust kohtutäituri otsusele, analüüsib kohus vaid seda, kas otsuse tegemisel võis esineda täituri poolseid formaalseid rikkumisi, mis oleksid aluseks tema otsuse tühistamisele. Muu hulgas saab kohus selles menetluses hinnata, kas täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt (kas selle algatamiseks olid täidetud formaalsed eeldused, kas lahend oli piisavalt selge, et seda saaks täita jms) ja kas kohtutäituri tasu on määratud õigesti.
11. Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et esinevad sisulised vastuväited täitedokumendile kui sellisele (ta ei rikkunud täitedokumendist tulenevaid kohustusi vms), kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Käesoleva asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele suunatud nõuet esitatud ei ole. Kui võlgnik soovib sellistele väidetele tugineda, on tal võimalik esitada kohtule eraldiseisvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus on seda menetlusosalistele selgitanud ka kohtu selgituskohustuse raames (tl 53, 54). IV Kohtutäituri tasu õiguspärasus
12. Avaldaja leiab, et kuna täitemenetluse alustamine on ebaseaduslik, on ebaseaduslik ka sellega kaasnev kohtutäituri tasu. 6
13. Kohus tuvastas käesoleva kohtulahendi eelnevates punktides, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud - ta võttis sissenõudja täitmisavalduse õigesti menetlusse ja sunniraha määramisel mingeid minetusi ei esinenud. Seega on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses.
14. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ka osas, milles kaebaja vaidlustab kohtutäituri otsust täituri tasu osas. V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmäramine
15. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 41.

§ 172

lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 42. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.

43.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 44. Puudutatud isik I on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 280,80 eurot (tl 45-49).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegu on võrdlemisi keeruka õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks vajas sissenõudja (puudutatud isik I) ilmselgelt õigusteadmistega esindaja abi. 45. Kohtutäituri otsuse vaidlustamise menetluses on

-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel põhjendatud ka kohtueelse menetluse kulude hüvitamine. Kohtuvälised kulud on eriregulatsiooni puudumisel hüvitatavad koos kohtukuludega, kui kohus on jätnud menetluskulud mõne menetlusosalise kanda. Sama tõlgendus on ülekantav ka käesolevas asjas kohtueelse menetluse kulude hüvitamisele, kuna seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud on

§ 144

punkti 4 järgi kohtuvälisteks kuludeks, millised kuuluvad

§ 138

lg 1 alusel menetluskulude hulka koos sama sätte lõikes 2 loetletud kohtukuludega. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad käesolevas asjas avaldaja poolt puudutatud isikule I hüvitamisele ka kohtueelse menetluse kulud. 46. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas. Kohus peab mõistlikuks ka advokaadibüroo tunnihinda, milleks on 156 eurot tunnis (koos käibemaksuta). Tegu on Tallinnas kehtiva tavapärase 7 advokaadi tunnihinnaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 280,80 eurot (sellest 109,20 eurot kohtueelse menetluse kuludena ja 171,60 kohtumenetluses kantud õigusabikuludena). 47.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 48. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasutakse riigilõivu 15 eurot.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu summas 50 eurot ehk 35 eurot nõutavast rohkem.

§ 150

lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tagastab avaldajale enamtasutud riigilõivu peale vastava avalduse esitamist kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 8