← Eesti

2-18-1286/6

Obsah (8)§ 429§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1286 Tsiviilasi XXX hagiavaldus XXX, XXX

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hageja 19.02.2018 esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks.

§ 429

lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud menetlusdokumente kostjatele kätte toimetada, mistõttu ei ole kostjatel tõenäoliselt tekkinud menetluskulusid seoses hagiavalduse esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks

§ 429

lg 3 kohaselt teatada kostjatele hageja hagist loobumise avalduse esitamisest ning küsida nendelt seisukohta. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, leiab kohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus XXXi hagis XXX, XXX ja XXX vastu vallasvara aresti alt vabastamiseks.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus. 2

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kostjatele menetlusdokumente enne käesoleva kohtumääruse tegemist kätte toimetatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjatel ei tekkinud käesoleva tsiviilasja menetlusega seoses menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjatel puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

4. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 425 eurot. 19.02.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavaldusest loobunud, mistõttu on kohus seisukohal, et

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 212,50 eurot tuleb kanda Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine 2-181286“. /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.