← Eesti

2-17-17748/11

Obsah (5)§ 22§ 28§ 29§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17748 Tsiviilasi M.K.S.N. OÜ avaldus pankro

§ 22lg 5 mõttes.

Võlgnik tegutses mikroettevõtte tasandil ning väga hüpliku müügitulu tõttu ei suutnud hankida püsivat töötajaskonda. Tööliste kõrgendatud palganõudlus, mis on käesoleval ajal tingitud ehitusbuumist, ei vastanud ettevõtte võimalustele. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2016.a. Ajutine haldur märgib, et kuivõrd maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2016.a., aga pankrotiavaldus esitati 2017.a. novembri lõpus, siis on juhatuse liige rikkunud pankrotivalduse viivitamatu esitamise kohustust, mis on raske juhtimisviga

§ 28lg 2 mõttes.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 2600 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ning ei esitanud sisulisi vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste arvestusele. Võlgnik leidis üksnes seda, et pole viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et M.K.S.N. OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2 Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 31 184,25 eurot ning võlgniku rahaliselt hinnatava vara väärtuseks on hinnanguliselt 139,14 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole käesoleval hetkel selgelt tuvastatavad.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 08.01.2018 määrusega M.K.S.N. OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks 2600 eurot hiljemalt 15.01.2018. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud. Kohus leiab, et kuna M.K.S.N. OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada M.K.S.N. OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele Märt Mandri (isikukood 37505146018).

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 3 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 04.01.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,8 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 950,40 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste suuruseks 122,21 eurot (sh käibemaks), kokku 1072,61 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, välja mõista riigi vahenditest Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arvelduskontole nr EE462200221056801647. Ajutise halduri tasu summas 474 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise summas 122,21 eurot (sh käibemaks) palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt

§ 23lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab M.K.S.N.

OÜ pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole M.K.S.N. OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt

§-st 23 lg 4 mõistab kohus vastavalt ajutise halduri taotlusele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 596,21 eurot (sh käibemaks) (474+122,21) välja M.K.S.N. OÜ-lt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.