Tsiviilasi nr: 2-18-24411 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-2441 Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2018, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parr

) § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja on lõpetanud pärast hagi esitamist ebaõiget andmete avaldamise. Samuti palus hageja määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3955 eurot. Maakohtu määrus 7. Maakohus uuendas 29.05.2018 määrusega menetluse ning lõpetas sama määrusega hagist loobumise tõttu menetluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras menetluskulude suuruseks 2180 eurot ning mõistis need menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2

§ 429lg-tele 1, 3 ja 4.

Juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, leidis maakohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus. 9. Maakohtu hinnangul tuli menetluskulud asjas jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Hageja sõlmis Ralex Industry OÜ-ga kompromissi tsiviilasjas nr 2-18-2369, mille kohus ka kinnitas. Sellest ei tulenenud käesolevas asjas kostjale siduvaid tagajärgi. Kostja lõpetas hageja vaidlustatud andmete avaldamise sellepärast, et kohus tegi 05.03.2018 hagi tagamise määruse, millega keelas kostjal avaldada hageja poolt taotletud andmeid. Hagi tagamise määrus oli viivitamata täidetav. Hageja 09.05.2018 menetlusdokumendist nähtus, et hageja loobus hagist eelkõige sellepärast, et tema ja Ralex Industry OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-2369 kompromissi ning hagejal kadus ka huvi pidada kostjaga vaidlust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Seega ei olnud hageja hagist loobumise põhjuseks kostja käitumine, st hageja nõude täitmine ja andmete avaldamise lõpetamine, vaid hageja ja Ralex Industry OÜ vahel tsiviilasjas nr 2-18-2369 sõlmitud kompromiss. Määruskaebus

1. Hageja palub 11.06.2018 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda, määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti hagejalt menetluskulud kostja kasuks välja. Hageja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja on seisukohal, et maakohtu määrus on õigusvastane menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd määrus on õigusvastane menetluskulude jaotuse osas, siis on ebaõige menetluskulude kindlaksmääramine ja hagejalt välja mõistmine. Hageja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 168

lg-t 4 ning jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 168lg 5.

Ülejäänud osas on määrus põhjendatud ja õiglane. 12. Hageja on hagist loobunud üksnes ja ainult põhjusel, et kostja on haginõude menetluse kestel täitnud. Hageja on oma hagist loobumise avalduses selgesõnaliselt märkinud: "[h]ageja esitab käesolevaga avalduse hagist loobumiseks, kuivõrd kostja on haginõude menetluse kestel täitnud ning loobunud hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisest." Hageja hinnangul on tõendatud, et kostja on haginõude menetluse kestel vabatahtlikult täitnud. Seega oleks pidanud maakohus menetluskulud jätma

§ 168lg-e 5 alusel kostja kanda.

13. Väär ja asja materjalidega vastuolus on maakohtu arusaam, justkui ei oleks kostja käitumine hagist loobumise põhjuseks. Samuti ei ole õige kohtu arvamus, et hagist loobumise põhjustas hageja huvi kadumine kohtuvaidluse vastu tulenevalt Ralex Industry OÜ-ga sõlmitud kompromissist. Hageja on oma hagist loobumise avalduses üksnes märkinud, et ilmselt ei ole kostja pärast kompromissi sõlmimist huvitatud ebaõigete andmete taasavamisest. Seega ei ole hagist loobumine tingitud mitte hageja 3

§ 168lg-e 5 alusel jätta kostja kanda.

Menetluse edasine käik

1. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 29.05.2018 määrus muutmata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 19.

§ 651

lg-st 1 ja §-st 659 lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Kolleegiumi hinnangul pole maakohus sätte kohaldamisel eksinud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid teisiti jaotada. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ta peab menetluskulude sellist jaotust õiglaseks. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad. Vastuseks määruskaebuse väidetele lisab kolleegium järgmist. 20.

§ 168

lg-test 2 ja 4 tuleneb, et hagist loobumise korral kannab üldjuhul menetluskulud hageja, sh peab hageja kandma kostja menetluskulud. Selle riskiga saab ja peab hageja hagi esitamisel arvestama. Erandina võimaldab

§ 168

lg 5 jätta menetluskulud (sh hageja kulud) kostja kanda, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja siiski pigem omal initsiatiivil menetlusest loobunud. 4

§ 171lg 1).

23.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Kostja poolt 17.10.2018 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud seoses määruskaebuse menetlemisega õigusabikulusid kokku 940 eurot (käibemaksuta). Esindaja on kulutanud õigusabi osutamiseks kokku 7 tundi 50 minutit, sh tutvumine vaidlustatud määrusega (15 minutit), kostja menetluskulude katteks tagatise saamiseks taotluse koostamine (3 tundi), hageja poolt tagatise taotlusele esitatud vastusega tutvumine (15 minutit), tagatise taotluse lahendamise kohta kohtu poolt tehtud lahendiga tutvumine ja info edastamine kliendile (10 minutit), määruskaebuse läbitöötamine ja kaebusele kirjaliku vastuse koostamine (3 tundi 40 minutit) ning kohtu 12.10.2018 kirjaga tutvumine ja kohtunõude täitmine (30 minutit). Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund (käibemaksu arvestamata).
2. Kostja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5) ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud.

Samuti kinnitab kostja, et on käibemaksukohustuslane (

§ 174

lg 10) ning palub menetluskulud hagejalt seetõttu välja mõista ilma käibemaksuta summas, s.o summas 940 eurot. 26. Hageja ei ole kostja ülalmärgitud menetluskulude osas seisukohta avaldanud. 5

§ 175

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et esindaja (kui professionaalse õigusnõustaja) põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtu 12.10.2018 kirjaga tutvumisele ei saa olla rohkem kui 5 minutit. Samas kirjas sisalduva kohtunõude täitmine saab tähendada üksnes kohtule menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamist, kuid selliseid toiminguid ei saa senise kohtupraktika järgi lugeda

§ 175

lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud kuluks, kuna avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). 28. Muus osas saab lugeda esindaja ajakulu õigusabi osutamisele kolleegiumi hinnangul vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks on maakohus jätnud 02.08.2018 määrusega küll rahuldamata, kuid see ei anna kolleegiumi hinnangul veel alust nimetatud taotluse esitamisega seotud kulude osas

§ 169lg 3 kohaldamiseks.

29. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

1. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja määruskaebuse menetlemisel kantud esindaja kulu 888 eurot (7,4 * 120).
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 32. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 6