3-18-1757/30

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-18-1757

1. november 2018 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Nele Parrest, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine X kohustamiskaebuses Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-18-1757 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9835 ja saata asi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas
7. juunil 2018 Tartu Vanglale taotluse, milles palus võimaldada talle hambaproteesid hiljemalt
8. aasta lõpuks.
9. Tartu Vangla jättis
10. juuni
11. a vastusega kaebaja taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt pani kaebaja
12. augustil 2015 ennast hambaproteeside saamiseks järjekorda, kuid eemaldati sealt tema
13. veebruari
14. a avalduse alusel.
15. aprillil 2017 lisati kaebaja tema avalduse alusel uuesti järjekorda. Hambaproteeside järjekorra pikkus sõltub soovijate arvust ning riigieelarvelistest vahenditest. Sellest sõltuvalt valmivad kaebaja proteesid orienteeruvalt
16. aasta esimeses pooles.
17. Kaebaja esitas
18. juunil 2018 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus taastada koht proteesimise järjekorras enne vangistuse lõppu või kompenseerida teenuse maksumus. Kaebaja taotles ühtlasi riigi õigusabi.
19. Tartu Maakohus keeldus
20. juuli
21. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-9835 kaebaja avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast ning tagastas selle. Määruse kohaselt ei ole vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses.
22. Kaebaja esitas
23. septembril 2018 Tartu Maakohtule uue avalduse, milles palus kohustada Tartu Vanglat osutama talle proteesimise teenust enne vangistuse lõppu
24. jaanuaril
25. Avalduse kohaselt eemaldati kaebaja hambaproteeside saamise järjekorrast vanglateenistujate hoolimatuse tõttu ning vangla keeldub olukorda parandamast. Kaebaja palus anda asi üle pädevale kohtule, kui kohtu arvates tuleks tema avaldus läbi vaadata mõnes teises kohtus. 3-18-1757
26. Tartu Maakohus edastas
27. septembri
28. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-13268 kaebaja
29. septembri
30. a avalduse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 40 lg 2 alusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
31. Tartu Halduskohus tagastas
32. septembri
33. a määrusega
34. septembri
35. a kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning edastas asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt ei lõpe hambaproteesimise teenus tervishoiuteenusena proteesimise vajaduse kindlaksmääramise ja järjekorda panemisega. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab hambaproteeside valmistamist ja paigaldamist ning sellest keeldumisega või sellega viivitamisega seotud vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. ERIKOGU SEISUKOHT
36. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
37. septembri
38. a määrus asjas nr 3-3-4-1-03, p 8).
39. Erikogul tuleb vastata küsimusele, kas kaebaja nõude aluseks olevad väited puudutavad tervishoiuteenuse osutamist lepingulises suhtes või vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes.
40. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
41. Tervishoiuteenuse osutamist vanglas on lisaks sätestatud avaliku õiguse normidega. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vabariigi Valitsuse
42. detsembri
43. a määruse nr 330 „"Vangistusseaduse alusel" osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 330) § 3 lg 2 järgi otsustab tervishoiuteenuse vajalikkuse üle vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kusjuures tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Viidatud määruse järgi on hambaproteeside valmistamine riigieelarvest rahastatav tervishoiuteenus (vt määrus nr 330,
44. jagu „Hambaraviteenused“).
45. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (
46. detsembri
47. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on seda seisukohta korduvalt kinnitanud (vt
48. aprilli
49. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11 ja
50. augusti
51. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12). Riigikohtu haldus- ja 2