Obsah (9)

§ 76§ 75§ 209§ 65§ 184§ 64§ 200§ 56§ 218

1-16-2181 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-2181 (15278001681) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Imre Laar Viru Maakohtu 16.03.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Määrata Imre Laarile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 03.11.2019. Ärakandmata karistust ei pöörata Imre Laari suhtes täitmisele, kui ta ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 8 alusel järgmisi katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-16-2181 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 10) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Imre Laarilt menetluskuluna riigituludesse 100 (sada) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700019328. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta menetluskulud ülejäänud osas, so kaitsjatasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 36 senti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, arvestades süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 08.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Imre Laari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu 16.03.2016 otsusega tunnistati Imre Laar süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 17.11.2014 otsusega

§ 184

lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta võrra, lugedes liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Viru Maakohtu 10.03.2015

§ 200

lg 2 p 7, 9 ja 10 järgi mõistetud ja osaliselt kandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra, lugedes liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 03.11.2015 ja lõpp 03.11.

2. Kinnipidamisasutuses Imre Laari kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on I. Laar ohtlik avalikkusele, sest ta võib toime panna varavastaseid kuritegusid, vahendada psühhotroopseid aineid, käituda vägivaldselt ning kasutada teisi ära enda huvides. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta on alkoholijoobes ja suhtleb kriminaalse tausta ja mõtteviisiga ning negatiivset mõju avaldavate isikutega, samuti on soodusteguriks majanduslikud raskused. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
3. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Imre Laarile katseaeg ja käitumiskontrolli aeg karistusaja lõpuni s.o. kuni 03.11.
4. Kui kohus leiab, et Imre Laar tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest enne tähtaegselt, tuleb kriminaalhooldaja panna talle lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi katseajal;

§ 75

lg 2 1-16-2181 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, maandamaks uue kuriteo sooritamise riske.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub vangla arvamusega ning toetab Imre Laari ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Imre Laar rääkis 29.10.2018 kohtuistungil, et vabaduses ei mõelnud ta oma perele, lähedastele ega iseendale – ta ei arvestanud mitte millegagi ja talle ei läinud mitte miski korda. Olles päris pikalt viibinud vanglas, on tal olnud aega mõelda. Kriminaalkuriteod on nüüd tema jaoks mitte miski ja ta eelistaks elada normaalset elu. Ta arvab, et inimesed, kes viibivad vanglas, ei jõua kuskile. Normaalne on, kui inimene käib tööl ja elab oma pereelu. Kundas soovib ta elada vaid esialgu, kuna see on väike maja ja ei taha vanematele ka koormaks jääda. Kohus küsitles I. Laari tema sõprade kohta vabaduses, ning ta kinnitas, et tänaseks on ta oma kunagiste kuriteokaaslastega suhted lõpetanud. Kohus küsitles I. Laari ka tema poolt enne istungit kohtule saadetud „Motivatsioonikirjas“ öeldu kohta ja veendus, et kiri oli läbi mõeldud. Kirjas kinnitas I. Laar, et ta ei ole omaks võtnud subkultuuride hoiakuid. Istungil antud selgitustest nähtus, et ta oskab eristada seda, millised on nö vanglate subkultuuride reeglid, ning väide, et ta neist reegleist ei hooli, oli usutav. Muuhulgas kinnitab seda tema osalemine vangla tööhõives. Edasise osas selgitas I. Laar, et tahaks ülikooli – nt majandust õppima - minna, aga enne on vaja gümnaasium lõpetada, mistõttu esialgu plaanis tööd teha ja koolis käia. Võlanõuete osas, mida on tal üle 7000 EUR, loodab ta, et kohtutäituriga on võimalik kokkuleppele saada, et trahvid ikkagi kuidagi ära maksta. Kriminaalhooldaja ettepanek, et tal oleks kuni novembrini 2019 keelatud tarvitada narkootilisi aineid ja ka alkoholi, on talle igati täidetav – „Ma olen kolm aastat suutnud kaine olla ja suudan edasi ka.“ Ta lisas: „Ma väga tahan vabadusse ja ma olen nõus kõigi nende tingimustega“ ning et tal on väga kahju oma tegude pärast ja ta palub vabandust.
3. Kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta. Asja materjalidest nähtub, et Imre Laari käitumine karistuse kandmise ajal on muutunud paremaks. On märgitud, et kinnipeetav Imre Laar teab täpselt oma probleeme ja nõrku kohti. Ta on muutnud oma käitumist ja mõtlemist. Eeltoodud asjaolud osutavad sellele, et kinnipeetav Imre Laar on vangistuse ajal teinud reaalseid pingutusi oma käitumise muutmiseks. Disiplinaarkaristuste olemasolu ei välista süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamist, seda enam, et rikkumised ei olnud rasked ja on seotud rohkem eluga vangla tingimustes. Rikkumisi võib selgitada selliselt, et vangla meditsiiniosakonna andmetel tal olnud kohanemisraskused igapäeva eluga vanglas ja ma arvan, et sel põhjusel on tal palju väikeseid rikkumisi. Distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnipeetav Imre Laari puhul ei kaalu üle eeltoodud positiivseid asjaolud tema käitumises, millest ma juba rääkisin. Ja ka seda, et temale mõistetud 4-aastasest karistusest kandis ära peaaegu 3 aastat. Vabaduses on Imre Laaril toetav sotsiaalvõrgustik. Tal on kindel elukoht aadressil xxx, kus elas varem ja praegu soovib elada ka seal. Talle on tagatud töökoht kolija-transporditööline x. Riigikohtu määruses kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 on märgitud, et kuritegude asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja seda tuleb arvestada, seda enam, et Imre Laarile on määratud vanglakaristus teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vaatamata sellele, et kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaalkorras, on iseloomustuses rõhutatud, et kuritegude laad on muutunud kergemaks. Mistahes ülejäänud riske on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus. On mõistlik anda talle võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta hakkab viibima vabaduses. Kokkuvõtvalt arvas kaitsja, et Imre Laari suhtes on karistuse eesmärk täidetud, ja ta palus vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest ja allutada käitumiskontrollile kuni 3.11.
4. a. 3 1-16-2181 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Imre Laari saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 9.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 10.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast

§ 76lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja möödumist sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Isiku käitumine vangistuses
2. Vangla iseloomustusest nähtub järgmist. Laarile on koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt on ta
3. aastal omandanud põhihariduse. 01.09.2016 alustas õppimist Viru Vanglas
4. klassis, praegu jätkab kümnendas klassis. Edaspidi on planeeritud kutsehariduse omandamine, ta on osalenud tööhõives alates 13.09.2016, töötades majandustöödel. Samuti on läbinud vestlused suitsetamisest loobumiseks ning on motiveeritud suitsetamisest loobumiseks, nõustamise lõpuks on alustanud aktiivse tegevusega selle nimel, et mitte suitsetada ja püüab vältida tagasilangust. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning enda sõnul on programmi läbimise jooksul aru saanud uimastitarbimisest kui algpõhjusest enda probleemidele. 17.07.2017 läbis programmi jätkutegevuse. Kinnipeetava sõnul oli programm talle pigem teadmiste meelde tuletamiseks ja kinnistamiseks. Enda sõnul oli enne programmi läbimist kõik ise selgeks mõelnud, ning aru saanud, et ei taha tarvitamist jätkata, ning ka juba iseseisvalt programmis tutvustatavaid meetmeid kasutanud. Väitis, et programm siiski aitas meelde tuletada ning ta sai kinnitust, et on toiminud õigesti. Loobuma motiveerisid tarvitamise negatiivsed tagajärjed. On toimunud vestlused väärtustest, ühiskonna moraalinormidest, mõtlemise ja käitumisega soetud tagajärgedest iseendale ja teistele ning 17.07.2017, 24.07.2017, 04.08.2017 riskipõhised vestlused psühholoogiga.
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on alates 17.11.2017 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Rikkumised on seotud allumatusega, hooletuse eest koolis ning keelatud esemete või nimesildi ebakorrektse kandmise eest. Karistusteks on noomitused.
6. Kohus tutvus distsiplinaarasjade materjalidega. 17.11.2017 käskkirja nr 6-3/1116-1 alusel karistati I. Laari koolis tunni segamise eest; käskkirjast nähtub, et I. Laar rääkis inglise keele tunni ajal kaasõpilasega ning seejärel läks vaidlema õpetajaga selle üle, millist hinnet mille 4 1-16-2181 eest ta väärib. 15.12.2017 käskkirja nr 6-3/1226-1 alusel karistati I. Laari neljal erineval alusel tegude eest, mis seisnesid 15.11.2017 keelatud esemete (antennikaabel, harilik pliiats, tablett (väidetavalt kõhuvalu vastu) ja isevalmistatud palvehelmed) valdamises oma kambris. 28.03.2018 käskkirja nr 6-3/246-1 alusel karistati I. Laari kahel alusel selle eest, et ta ei läinud kooli ja ei allunud ka kontaktisiku sellekohasele korraldusele; antud asjas I. Laarilt võetud selgitusest nähtuvalt ei saanud ta kooli minna, kuna ei saanud lärmi tõttu kontrolltööks õppida ja hindeid ei lasta parandada. 28.03.2018 käskkirja nr 6-3/247-1 kohaselt karistati I. Laari selle eest, et tal oli koolis kasutamiseks kaasas keelatud ese – higipulk. Materjalidest nähtuvalt leiab vangla, et higipulga kooli kaasavõtmine ei täida koolis käimise eesmärki. I. Laar lubas oma seletuses, et enam nii ei tee. 16.07.2018 käskkirjaga nr 6-3/606-1 karistati I. Laari selle eest, et ta liikus 16.06.2018 väljaspool kambrit, elutsoonis, nähtaval kohal oleva nimesildita. I Laari seletuse kohaselt asjas ta unustas, aga vabandas ja lubas olla järgmine kord hoolikam. 05.07.2018 käskkirjaga nr 6-3/565-1 karistati I. Laari selle eest, et tema kambrist leiti pornograafiline foto, mille ta tunnistas omaks, öeldes, et ei teadnud, et see on keelatud.
7. Vangla iseloomustuse kohaselt oli viimane rikkumine 16.07.2018, aga kohtule esitatud materjalidest nähtus, et tegelikult siiski kuu aega varem – 16.06.
8. Seega on I. Laar kohtule teadaolevalt käitunud viimased neli ja pool kuud õiguskuulekalt. Hoolimata rikkumiste pealtnäha suurest hulgast, ei ole need kuigi rasked ja neis ei ole näha nö kuritahtlikkust. Rikkumised kannavad lihtsustatult kahesugust loomust – tegemist on kas tähelepanematuse või prioriteetide eksliku seadmisega. Kokkuvõttes aga on kõik rikkumised sellised, mis on seostatavad Imre Laar noorusega - sisuliselt on tegemist distsiplineerimatu ja lohaka koolipoisi käitumisega. Sellised käitumisetteheited ei tohiks kohtu hinnangul olla põhjuseks, mis määrab negatiivselt tema edasise tuleviku.
9. Kuigi paljud rikkumised on olnud seotud kooliga, on kooli iseloomustus (saadetud I. Laari poolt lisaks) siiski positiivne. x iseloomustusest nähtub, et I. Laar on positiivse ellusuhtumisega, kaaskinnipeetavate-õpilaste suhtes salliv, hea huumorimeelega, aga samas ka praktilise meelega, ning omab realistlikku ettekujutust tulevikust ja soovib õppida midagi, mis võimaldaks head teenistust. Kool leiab, et I. Laar on piisava õpivõimega ning „edukamad õpitulemused jäävad pigem vähese tahtejõu kui võimete taha.“ I. Laari iseloomustatakse kui inimest, kes suhtleb ka koolipersonaliga lugupidavalt.
10. Kokkuvõttes leiab kohus, et I. Laari vanust arvestades on tema käitumine vangistuse ajal, mis nüüdseks on kestnud juba kolm aastat, pigem positiivne kui negatiivne. Isiku elutingimused
11. Vangla iseloomustusest nähtub, et Imre Laar elas enne vangistust Kunda linnas aadressil x koos ema M L ja alaealise õe I . Vangistusest vabanemise korral kavatseb elama asuda samale aadressile. Tegemist on 3-toalise ahjuküttega eramajaga. Lähivõrgustiku moodustavadki ema M. L , alaealine õde ning ema elukaaslane A. R . Väidetavalt on lähedastega head suhted. Samuti on tal täiskasvanud vennad I ja I Laar, kes elavad iseseisvat elu. I L on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning Imre Laari sõnul on ta tema teada eluga Soome liikunud. Isa I L suri, kui oli 3-aastane.
12. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust töötas I. Laar töölepingu alusel x üle aasta ja omab töökogemust puidupingioperaatorina. Vangistuses soovib töötada, kuid on esinenud probleeme (töökohalt varastanud toitu jms). Majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkust näitab asjaolu, et taon toime pannud kelmuse ja varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Toimetulekut mõjutavateks teguriteks on tasumata võlanõuded. K-Raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 7167 eurot, vabanemisfondis 363 eurot. Vangla hinnangul on I. Laar vähemalt näiliselt motiveeritud võlgnevusi likvideerima. Alates 19.11.2015 on osalenud tööhõives Viru Vangla 5 1-16-2181 majandustöödel (toidujagajana, koristajana), praegu töötab osakonna Vabanemisel on töökoht olemas kolimisfirmas, mis kuulub tema sõbrale. koristajana.
13. Enne kohtuistungit saatis I. Laar kohtule koos oma „Motivatsioonikirjaga“ ka kirja x, kus tegeletakse kolimisteenuste osutamisega ja kes garanteerib I. Laarile töö kolijatransportteenuse osutajana.
14. Kohtu hinnangul on need elutingimused ennetähtaegset vabanemist pigem soodustavad. Vabastamise võimalikud tagajärjed
15. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
16. Imre Laari iseloomustus näitab, et ta on omandanud põhihariduse
17. aastal, olles alustanud 01.09.2016 õppimist Viru Vanglas
18. klassis, ja jätkab kümnendas klassis ning soovib ka peale vabanemist jätkata hariduse omandamist. Vabaduses jäi põhiharidus omandamata, kuna pidas sõpradega koosviibimist tähtsamaks kui õppimist. Vangla iseloomustuse kohaselt saab I. Laar nüüd väidetavalt aru hariduse vajalikkusest ja seda kinnitas I. Laar ka kohtuistungil. Ta pani kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, kusjuures põhihariduse puudumine raskendas ametliku töö leidmist, mistõttu oli hariduse puudumine soodustav asjaolu uue kuriteo toime panemiseks. Lisaks toob vangla iseloomustus esile, et kuritegusid on toime pannud grupis olles. I. Laar tunnistab, et on olnud grupi poolt mõjutatav ning enda sõnul läks kuritegusid sooritades "vooluga kaasa". Nende inimestega ta väidetavalt enam ei suhtle; väikeses kohas on raske eemale hoida isikutest, kellega varem suhtles, siiski ei sooviks enam selliste inimestega suhelda, kes võivad teda mõjutada; I. Laar saab aru, et sääraste suhete ära hoidmine on tema enda teha.
19. Iseloomustuses tuuakse esile sedagi, et olles varem elektroonilise valve all, rikkus ta korduvalt elektroonilise valve ajakava, lahkudes omavoliliselt liikumiskeelu ajal, samuti rikkus ta katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, alkoholijoobes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eelnev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ning vägivalda kasutades. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Tarvitamise algus 14-15 aastaselt. Enda sõnul alkoholi tarvitab peamiselt seltskonnas ning pidudel. Tunnistab, et on soovinud alkoholi tarvitamist piirata ning enda sõnul suudab seda ka teha. Saab aru, et tarvitamine muudab tema käitumist ja otsuste langetamist. Samas ütleb, et

klaseks kindlasti kunagi ei hakka. Programmi "Eluviisitreening" kokkuvõttes toodi välja, et tunnistab alkoholi kui oma probleemide algpõhjust. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on ta muude sõltuvusainete juhutarvitaja (proovinud amfetamiini, heroiini, kanepit) ning narkosõltuvust ei ole diagnoositud. Varasemalt karistatud kriminaalkorras psühhotroopse aine ebaseadusliku omamise ja valdamise eest. Ütles, et need olid Xanax'i tabletid, mille retsept oli aegunud ja sai tabletid sõbra käest. On motiveeritud narkootikumide tarvitamisest hoiduma. 25. Mis puudutab I. Laari karistusi, siis jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Neil karistustel ei ole õiguslikku tähendust ja eeldatavasti teadvustab seda ka vangla, kuna on pidanud I. Laari puhul uute kuritegude riski siiski suhteliselt madalaks. Kohus juhindub seda tehes karistusregistri seaduses sätestatust ja Riigikohtu ühemõttelisest praktikast selles küsimuses, sh Riigikohtu 07.02.2018 lahendist nr 1-14-10087 (p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17). 26.

§ 76

lg 4 kohaselt peab kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste täidetuse üle otsustamisel muu hulgas arvestama süüdlase varasemat elukäiku. KarRS § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuri-/väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Sama paragrahvi 2. lõike punktides 1-6 on loetletud erandid, mil registrist 6 1-16-2181 kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendamine kõnealuses sättes toodud erandite hulka ei kuulu. Viidatud Riigikohtu lahendid rõhutavad, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Karistusregistrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks isikule mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta süüdistatava vahepealset õiguskuulekat käitumist ning kaugeneb

§ 56lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest.

Otsus nr 1-1410087 on ühemõtteline: „karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lgte 1 ja 2 nõuetega.“ KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 väljenduv seadusandja õiguspoliitiline otsustus lähtub arusaamast, et toimepandud süüteokaristuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu. Karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja kõigil juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Kuigi KarRS § 20 lg 1 p 8 lubab vanglateenistusel saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil, ei ole sõltumata sellest „arhiiviandmetel selles kontekstis siiski eraldi õiguslikku tähendust“. 27. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Imre Laaril 3 kehtivat kriminaalkaristust (

§de 184, 200 ja 209 järgi ja 10 kehtivat väärteokaristust erinevatest liikidest (suurem osa liiklusseaduse alusel, sh keelatud seisundis juhtimine, samuti tubaka- ja alkoholiseaduste alusel ning

§ 218järgi).

Viimane väärtegu, mille eest teda on karistatud, pandi toime 29.08.2015, viimane kuritegu oktoobris

1. Kõigi mainitud kuritegude eest kannab Imre Laar liitkaristust, mis on mõistetud röövimise, psühhotroopse aine ebaseaduslik omamise ja valdamise ning viimasena kelmuste eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Kuritegude laad on muutunud kergemaks, viimasel kuriteo puhul ei ole kasutanud vägivalda. Kuigi I. Laar kannab karistust muuhulgas esimese astme kuritegude eest, on ta nüüdseks kandnud ära liitkaristusest enam kui kaks kolmandikku.
2. Kohtu seisukoha kujunemist mõjutab oluliselt asjaolu, et I. Laar on alles 22-aastane, ning käesoleva karistuse tinginud teod pani ta toime
3. aastal 19-aastasena, olles veetnud järgneva aja tänaseni vanglas. Sellises eas noormehe puhul sõltub tema küpsusastmest, kas teda tuleks edasise arengu seisukohalt kohelda pigem sarnaselt alaealiste kurjategijatega või täiskasvanutega. Kuigi Eestis peetakse lapseks nooremat kui 18-aastast, ei omandata ses eas veel kõiki õigusi. Alates
4. jaanuarist 2018 kehtivad

ja KrMS muudatused näevad näiteks ette sedagi, et arvestades alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle alaealisele mõeldud mõjutusvahendeid. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 453 SE eelnõu seletuskirjas on veenvalt selgitatud, miks peaks noortele täiskasvanutele sarnaselt alaealistega kehtima karistusõiguslik erikohtlemine, mille eesmärk ei oleks niivõrd karistamine, kuivõrd kasvatuslik mõjutamine. (Noorteks täiskasvanuteks peetakse Euroopa riikide õigusaktides üldjuhul kuni 21-aastaseid, mõnel pool ka kuni 24- (nt Rootsis, Inglismaal ja osaliselt Saksamaal) ja kuni 25-aastaseid noori (nt Šveitsis).) Noorte täiskasvanute suhtes eriregulatsiooni rakendamise olulisimaks argumendiks on asjaolu, et noortel on varieeruv arenguküpsus. Inimesed saavutavad küpsuse erinevas vanuses ja ennekõike õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase on paljudel juhtudel võrreldav pigem alaealise kui täiskasvanuga. 18-aastaseks saamine ei tähenda alati 7 1-16-2181 automaatselt vaimset küpsust, vaid see on pikaajaline protsess. Neuropsühholoogilised uuringud näitavad, et inimese aju areneb veel ka peale

1. eluaastat, mis mõjutab inimese otsustusvõimet ning impulsside kontrollimise ja käitumise põhjendamise oskusi.
2. Neil põhjustel leiab kohus, et I. Laari noorukina toimepandud kuritegude raskusele ei maksa hetkel pöörata ülemäära suurt tähelepanu. Pigem on praegu oluline, et kuritegudest on nüüdseks möödunud enam kui kolm aastat ja kuritegude raskusaste vähenes pidevalt, millest saab järeldada, et juba tollal õppis I. Laar järk-järgult oma tegude tagajärgi paremini hindama. Tema edasine areng vangistuses on näidanud, et ta on võimeline hakkama saam ka ilma kurija väärtegudeta. Seda kõike on eelduslikult võtnud arvesse ka prokuratuur ja kohus, kes leiavad I. Laari korduvatest kuritegudest olenemata, et teda võib ennetähtaegselt vabastada.
3. Kohus leiab, et arvestades I. Laari küpsemist ja eneseharimist, ei oma ka varasemad muud ohutegurid – majanduslikud põhjused, mis tulenesid hariduse puudumisest; liigne mõjutatavus kambavaimust, alkohol - tänaseks enam endist kaalu. Need riskid pole täiesti haihtunud, kuid I. Laar on vahepealse ajaga muutunud ja nüüd on juba tema kätes vahepeal õpitut vabaduses rakendada ja proovida oma elu uuesti alustada.
4. Ka vangla iseloomustus räägib selle järelduse kasuks. Selles leitakse, et isiku hoiak enda suhtes on hetkel positiivne, ta on suhtlemisel avatud ja sotsiaalsed oskused vastavad eale. Varasem käitumine viitab impulsiivsusele, kuna kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasemast kogemustest õppust võtta, aga nüüd on eesmärgiks töötamine ja eneseharimine. Suhtumises ei väljenda vaenulikke hoiakuid, kuigi kuriteod näitavad negatiivset suhtumist seadustesse ning ükskõiksust ühiskonna õigus- ja moraalinormidesse; varasemalt süüdistas teisi kuritegudes, lisaks ühiskonnast oli tal ükskõik, tundis, et elab ainult endale ning ei pea enda tegude eest vastutama. Praegu leiab, et on elus suutnud sättida paika perspektiivid- pere, õppimine ja töötamine. Kirjeldas vajalikke samme, mida nende saavutamiseks teha.
5. Kohtu hinnangul on Imre Laar seadnud endale realistlikud eesmärgid. On hea, et Imre Laar on näinud kaugema sihina – pärast keskhariduse omandamist – kõrghariduse saamist (näiteks majandusteaduse valdkonnas). Kohus ei näe põhjust, miks see eesmärk ei peaks täituma, kui Imre Laar tõesti pingutab selle nimel ja tegutseb sihikindlalt. Nii iseloomustus koolist, isiklikus toimikus olev materjal, kohtuistungi käitumine kui ka süüdimõistetu koostatud „motivatsioonikiri“ näitavad, et tegemist on märkimisväärselt intelligentse noore inimesega, kes on distsiplineerimatu siis, kui ta ei näe parasjagu tulemuslikku tegutsemismotiivi või ei saa reeglitest aru. Materjalid ja käitumine istungil kinnitavad, et kui on vaja ja kohane, oskab Imre Laar käituda sotsiaalselt väga õigesti ja korrektselt. Arvestades tema noorust, on tulevikuväljavaated ennekõike tema enda valikute küsimus.
6. Kindel töökoht, jätkuvad õpingud, millel on oma kaugem siht, ning toetav perekond võib motiveerida I. Laari edaspidi õiguskuulekalt käituma ning alkoholist loobuma. Kohus küsitles Imre Laari põhjalikult endiste kuriteokaaslaste osas ja süüdimõistetu kinnitused, et ta tõesti tahab nendega suhtlemisest hoiduda, olid usutavad. I. Laar paistis enda jaoks olevat võimalikud ohud läbi mõelnud. Asjaolud, et ta on omandanud põhihariduse, kavatseb edasi õppida parema sissetuleku nimel (ja omab selleks vaimseid eeldusi) ning teda ootab vabaduses töökoht, minimeerivad riski, et ta jätkab kuritegevusega majanduslikel põhjustel.
7. Positiivne oli ka see, et I. Laar osaleb vangla tööhõives, teadvustades, et see on vastuolus nn vangla subkultuuride mentaliteediga. Kohtule tundus veenev, et I. Laar ei ole tõepoolest huvitatud allumisest nö subkultuuri kirjutamata reeglitele. See näitab, et ta ei ole enam nii sõltuv grupi heakskiidust ja pole seega ka enam sama mõjutatav kui nooremana. Kohtule jääb materjalidest mulje, et I. Laar ei hooli eriti palju mistahes autoriteetidest, sealhulgas kuritegelikest. Loodetavasti suudab ta tulevikus õppida veel paremini vahet tegema, milliseid reegleid on õige järgida ja milliseid mitte. I. Laari käitumisest kohtuistungil ja tema 8 1-16-2181 selgitustest distsiplinaarasjades saab järeldada, et ta oskab päris mõistlikult hinnata, millal on mõtet (riigi)võimule kuuletuda. Teatav iseotsustamisvõime ja –julgus peabki inimesel alles jääma – päris pimesi ei tohiks kuuletuda ühelegi reeglite süsteemile. Seadust tuleb loomulikult täita ja kuritegude toimepanemine pole mitte lihtsalt keelatud, vaid rumal, aga oskus kehtestatud reegleid analüüsida peab igaühel ikkagi säilima. Noore inimese enda vastutus on see õige tasakaal leida. Arukas inimene mõistab varem või hiljem, et segaste reeglite vastu saab protestida ka ilma süütegusid toime panemata ning raha on kasulikum teenida ausalt.
8. Kohtule tundub, et I. Laar on õigel teel. Paistab, et tal on praegu kõik psühholoogilised ja vaimsed eeldused, et elada edasine elu kuritegude-vabalt. Sotsiaalsed eeldused ei ole küll kõige soodsamad, aga kui I. Laar suunab oma energia, mis varasemas nooruses läks kuritegude toimepanemisele, nüüd oma elu paremaks muutmisesse, on positiivne väljavaade täiesti olemas. Oluline on, et I. Laar võtab vastu põhimõttelise otsuse tulevikus kuritegusid mitte toime panna, ja jääb sellele kindlaks.
9. Kohus leiab, et Imre Laarile tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Imre Laar loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Imre Laar suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib Imre Laari ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui Imre Laar kaldub kontrollnõuetest kõrvale.
10. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja pikkuse ja täiendavate kohustuste osas. Imre Laarile tuleb määrata järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske. Kaks esimest kohustust aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Kaks viimast on aga abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. Imre Laar ise pidas neid kohustusi täidetavaks.

1. Kohtuistungil osales kinnipeetava Imre Laari kaitsjana määratud korras vandeadvokaat Sergei Politšev. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, so summas 138.36 eurot. Kohus arvestab I. Laari suuri rahalisi kohustusi, noort iga ja piiratud majanduslikke võimalusi kohe vanglast väljudes ning leiab, et toetamaks süüdimõistetu püüdlusi resotsialiseerumisel on võimalik ja vajalik jätta osa menetluskulusid erandlikult ja sümboolselt riigi kanda. Kohus jätab riigi kanda kaitsjatasu summas 38 eurot ja 36 senti ning mõistab Imre Laarilt riigituludesse ülejäänu, so 100 eurot. Kohus leiab, et I. Laarile võib anda võimaluse maksta see 100 eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Imre Laari karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 9