Obsah (8)

§ 179§ 661§ 150§ 430§ 432§ 352§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-18-8676 Tsiviilasi Taimi Metsand'i hagi Jurma Kall

§ 179lg 5).

5.3. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

1. Edastada määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Tunnistajatasu ja kulud jäävad kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitamise määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2 Menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik ja Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
2. Hagiavaldus 05.06.
3. a esitas hageja Taimi Metsand Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostjate Jurma Kallas'e ja Reet Pihel'i vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 05.06.
4. a varahommikul nägi hageja oma hoovis asuvas suures küülikupuuris kahte suurt koera, kes olid sinna sisse tunginud ja murdnud küülikuid. Koerte omanikud J. Kallas ja R. Pihel tunnistasid koerad enda omadeks. Sündmuse fakt on tuvastatud PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna otsusega väärteoasjas nr *. Sündmuse tagajärjel hukkus 10 hagejale kuulunud küülikut, millise kahju suuruseks hindab hageja 300 eurot (30 eurot küüliku kohta). Kumbki kostja on hagejale hüvitanud 37,50 eurot, kokku 75 eurot. Seega taotleb hageja kostjatelt varalise kahju väljamõistmist summas 225 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista mittevaraline kahju sumas 125 eurot. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha, millise kostja koer kui palju küülikuid tappis, siis tuleb hageja hinnangul nii varaline kui mittevaraline kahju välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust 19.06.
5. a (esitas täiendava tõendi) ja 29.06.
6. a esitas hagiavalduse täienduse.
7. Kompromissleping 05.11.
8. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.
9. Kostjad tasuvad hageja arveldusarvele nr * kompromissi korras kokku 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot hiljemalt
10. novembriks
12. Kostjate poolt kompromissisumma tasumise järgselt kinnitavad Pooled, et neil ei ole vastastikku mistahes pretensioone, varalisi või mittevaralisi nõudeid, s.h kahju hüvitamise nõudeid seoses tsiviilasja nr. 2-18-8676 aluseks olevate asjaoludega.
13. Pooled on kokku leppinud, et Poolte menetluskulud jäävad Poolte enda kanda. Tunnistajakulu jääb kostjate kanda.
14. Pooled avaldavad, et nad ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja taotlevad, et kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata.
15. Pooled on teadlikud kokkuleppe kinnitamise ja tsiviilmenetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, kaasaarvatud

§-st § 432, mis sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kompromissleping jõustub allkirjastamise momendist. Pooled esitavad ärakirja kokkuleppest Pärnu Maakohtule koos maksekorraldusega pärast kostjate poolt kompromissisumma 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot tasumist. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ning ühtlasi menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-18-8676 kirjalikus menetluses, ilma 07.11.2018 istungit pidamata.
2. Juhindudes

§ 661

lõikest 4 on pooled leppinud kokku, et lühendavad edasikaebuse tähtaega 3 (kolmele) päevale. 3 8. Seoses kohtuliku kompromissi sõlmimisega ja tulenevalt

§ 150(2) punktist 1 palub hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

1. Kohtu seisukoht 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661

lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.6.

§ 352

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung

1. novembriks
2. a kell 12.
3. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.
4. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude väljamõistmine riigi kasuks 4.1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 4 Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning kostjate kanda jääb tunnistajakulu. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. 4.2.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot hageja kontole, kust riigilõiv tasuti. 4.3.

§ 179

lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas tsiviilasjas on tunnistajale A. K 30.10.2018. a määruse alusel hüvitatud riigieelarvelistest vahendistest tunnistajatasu summas 23,76 eurot ja hüvitatud tunnistaja kulud summas 53,70 eurot. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et tunnistajatasu jääb kostjate kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb

179 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud, s.o tunnistajatasu ja kulud summas 77,46 eurot (23,76 + 53,70). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179

lg 9).

§ 179

lg 3 järgi võib maakohtu määruse peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5