KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2018, Võru Kriminaalasja number 1-17-5370 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorr

) § 424 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta ja kaks kuud.

§ 68lg 1 alusel arvestati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.–6.

märts 2017, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti A. Vaarmetsa kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks kuu vangistust. Ülejäänud karistus, st 1 aasta ja 27 päeva vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui A.

Vaarmets ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust (alkoholi tarvitamise keeld).

Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Erakorraline ettekanne

2. oktoobril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale A. Vaarmetsa kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et A. Vaarmets ilmus
4. oktoobril 2018 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes ja lahkus pärast seda veel samal kuupäeval Eesti territooriumilt, taotlemata selleks kriminaalhooldajalt luba. A. Vaarmets tunnistas, et ta tarvitas
5. oktoobril 2018 alkoholi. Süüdimõistetu väitel tegi ta seda seepärast, et tal valutas hammas ja öösel ei olnud võimalik kusagilt valuvaigistit saada. A. Vaarmetsa väitel lahkus ta Eestist seetõttu, et tal oli Rootsis ehitusobjekt pooleli.
6. A. Vaarmetsa suhtes algas kriminaalhooldus
7. augustil
8. Katseajal on A. Vaarmets täitnud registreerimiskohustust 17 korral. Ta on jätnud ametniku vastuvõtule ilmumata kahel korral, millest ühel korral luges ametnik registreerimiskohustuse täitmata jätmise põhjendatuks. Katseajal motiveeriti A. Vaarmetsa korduvalt tegelema alkoholi kuritarvitamise probleemiga.
9. aprillil 2018 tehti talle esimene kirjalik hoiatus selle eest, et ta viibis ajavahemikul
10. märts 2018 kuni
11. aprill 2018 väljaspool Eesti territooriumi kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
12. aprillil 2018 antud seletuse järgi läks A. Vaarmets välisriiki, et tasuda maksenõuet. Ta ei küsinud kriminaalhooldusametnikult luba välismaale minekuks, kuna tegemist oli nädalavahetusega ja võimalus teenida välisriigis raha tuli liiga äkki. Ta esitas ametnikule tõendi selle kohta, et ta on tasunud väärteoasjas võlanõude.
13. aprillil 2018 esitas A. Vaarmets töölepingu, mille järgi ta asub tööle ettevõttes C. D. O. ja mille järgi on töö tegemise kohtadeks Eesti ja Rootsi.
14. aprillil 2018 esitas A. Vaarmets kriminaalhooldusametnikule avalduse, et ta soovib töötada välisriigis. Kriminaalhooldaja rahuldas avalduse tingimusel, et A. Vaarmets järgib kontrollnõudeid, täidab talle määratud kohustust ning ei pane toime uusi süütegusid. Edaspidi lubati A. Vaarmets välismaale kuni üheks kuuks, välja arvatud
15. aasta oktoobris.
17. juulil 2018 tehti A. Vaarmetsale teine kirjalik hoiatus, kuna ta ei ilmunud
18. juulil 2018 registreerimisele ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjusest.
19. juulil 2018 antud seletuse järgi ei saanud A. Vaarmets lendude hilinemise tõttu enne
20. juulit 2018 Eestisse tulla.
21. oktoobril 2018 ilmus A. Vaarmets ametniku vastuvõtule alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik leppis A. Vaarmetsaga
22. oktoobril 2018 toimunud kohtumisel kokku, et kui süüdimõistetu esitab päeva jooksul kriminaalhooldusametnikule tõendi selle kohta, et ta on hambaarsti juurde pöördunud, kaalub ametnik talle loa andmist välisriiki tööleminekuks. Kriminaalhooldusametnik vestles
23. oktoobri 2018 õhtupoolikul A. Vaarmetsaga telefoni teel ja selgus, et ta ei läinud hambaarsti juurde, vaid sõitis Tallinna, et Eestist lahkuda.
24. oktoobril 2018 helistas kriminaalhooldusametnik A. Vaarmetsale ja teatas, et välisriiki minemisega on ta rikkunud kontrollnõudeid ja ametnik koostab erakorralise ettekande.
25. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pikendada A. Vaarmetsa katseaega kolme kuu võrra kuni
26. oktoobrini 2019, sest A. Vaarmets vajab täiendavat toetust ja järelevalvet. Kohtu seisukoht
27. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et A. Vaarmets tarvitas
28. oktoobril 2018 alkoholi. Ka A. Vaarmets ise tunnistab alkoholi tarvitamist. Ta pole nimetatud ühtegi mõjuvat põhjust alkoholi tarvitamiseks. A. Vaarmetsa väitel tarvitas ta
29. oktoobril 2018 alkoholi, kuna tal oli öösel hambavalu ja tal polnud võimalik saada valuvaigistit. Esiteks ei ole A. Vaarmets hambavalu kuidagi tõendanud. Näiteks oleks ta võinud seda teha 2

§ 75

lg 1 p 6 alusel pandud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb A. Vaarmetsale täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. 10. Vangistuse täitmisele pööramine kui

§ 74

lg 4 alternatiividest kõige raskem tuleb kontrollnõuete rikkumise korral kõne alla eeskätt siis, kui rikutud on mitmeid kohustusi või mingit kindlat kohustust on rikutud korduvalt ja tõsiselt ning kui pole alust arvata, et kohustusi ka edaspidi järgitaks. Kui rikkumised sedavõrd tõsist laadi ei ole ja on alust arvata, et süüdimõistetu edaspidi oma käitumist parandab, tuleb kohaldada kergemaid abinõusid: täiendavate kohustuste määramist ja/või katseaja pikendamist.

1. A. Vaarmets rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ning väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Seega on süüdimõistetu rikkunud kahte erinevat kohustust. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist tuleb A. Vaarmetsast lähtuvat uute kuritegude ohtu silmas pidades lugeda oluliseks rikkumiseks. Seega võimaldaks rikkumiste iseloom A. Vaarmetsa vanglasse saata. Samas aga tuleb silmas pidada ka järgmist. A. Vaarmets käib Rootsis tööl, ta on töötasust tasunud talle ühe väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi ja ta oli kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ka pärast
2. oktoobril 2018 Eestis lahkumist. Need asjaolud võimaldavad loota, et A. Vaarmets siiski üritab tulevikus kriminaalhooldusnõudeid täita. Seepärast annab kohus süüdimõistetule veel ühe võimaluse elada seaduskuulekat elu vabaduses. Küll aga tuleb A. Vaarmetsa kohustada järgima käitumiskontrolli kitsendusi esialgsest mõneti kauem, et oleks võimalik veenduda, et A. Vaarmets end edaspidi tõepoolest kuritegelikult teelt kõrvale hoiab. Seetõttu pikendab kohus talle Tartu Maakohtu
3. juuli 2017 otsusega määratud katseaega kolme kuu võrra, st kuni
4. oktoobrini
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 3