2-17-10653 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-10653 Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi O M hagi Narva linn, Tallinna mnt 33 ko

) § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kohus tuvastas, et hageja ei osalenud 15. mai 2018 kohtuistungil ja esitas 17. mail 2018 kohtule vastuväite kohtu tegevusele rikkumisele järgnenud esimeses menetlusdokumendis. Seega on hagejal õigus esitada kohtule vastuväidet.

§ 333

lg 1 alusel võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Vastuväite kohaselt määras kohus

1. märtsi 2018 kohtukutsega istungi läbiviimise päevaks
2. mai
3. Kutse on hageja poolt kätte saadud AET-i kaudu.
4. märtsi 2018 e-kirjaga teatas hageja lepinguline esindaja kohtule, et hageja sõlmis Advokaadibürooga Sven Sillar kliendilepingu teda 2

§ 306

lg 5 tulenevalt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama kohtukutsed.

§ 343

lg 1 järgi kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda.

§ 198

lg 1 p1 ja § 205 alusel on hagimenetluse menetlusosalised hageja ja kostja.

§ 343

lg 3 kohaselt avaldatakse kohtuistungi toimumise aeg ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kohus tuvastas, et kohtukutse hagejale on kohus teinud

1. märtsil
2. Kohtukutse on hagejale isiklikult kätte toimetatud E-toimiku kaudu
3. märtsil
4. Pärast kohtukutse kättetoimetamist, samal päeval, teatas hageja lepinguline esindaja e-kirjaga kohtule, et hageja sõlmis Advokaadibürooga Sven Sillar kliendilepingu teda antud kohtumenetluse esindamiseks. Kohus ei ole kutset korduvalt hagejale esindajale saatnud, kuna kohus juba eelnevalt, s.o enne hagejale esindaja määramist, edastas hagejale kohtukutse kohtuistungile. Peale hageja esindajalt esindusõiguse teate saamist tegi kohus
5. märtsist 2018 alates hageja esindajale E-toimiku kaudu nähtavaks tsiviilasja menetlusdokumendid ja sealhulgas ka hageja kohtukutse. Lisaks märgib kohus, et kohtuistungi toimumise aeg avaldati ka kohtu veebilehel. Kuna hageja oli kohtukutse isiklikult kätte saanud, ei saatnud kohus täiendavat kohtukutset hageja esindajale. Seega ei rikkunud kohus kohtukutse kättetoimetamise reegleid ja korralikult teavitas hagejat ja hageja lepingulist esindajat määratud istungist. Hagejale kohtukutse kättetoimetamisest
6. märtsil 2018 kuni kohtuistungini
7. maini 2018 on aega kaks kuud. Selgusetuks jääb, miks hageja selle aja jooksul ei teavitanud oma esindajat kohtuistungist ega ilmunud ka ise kohtuistungile. Vastuväite kohaselt ei võinud kohus oma algatusel jätta hagi läbi vaatamata. Kohtuistungi protokollist ei selgu, et kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks vastavalt

§ 409lg 1 p-le 1.

Seega järeldab hageja esindaja, et kohus otsustas jätta hagi läbi vaatamata oma äranägemisel, mis ei ole lubatud. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega. Kohus selgitab, et hageja kohtuistungilt mõjuva põhjuseta puudumisel on kohus seotud istungile kohale tulnud kostja

§ 409

kohase taotlusega ning kui ei esine

§ 412

lg 1 sätestatud läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid, ei saa kohus jätta kostja taotlust rahuldamata ega keelduda hagi läbivaatamata jätmisest. Kohus rikuks sellega poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus tuvastas, et kohtuistungi protokolli kohaselt ei ilmunud hageja kohtuistungile ja kohus selgitas kohale tulnud kostjale

§ 408ja 409 kohaldamist.

Kostja palus jätta hagi läbivaatamata (t.l.-105). Seega ei otsustanud kohus jätta hagi läbi vaatamata omal algatusel. Kohus rahuldas kohtuistungil kostja taotluse kooskõlas

§ 409ja selle alusel otsustas jätta hagi läbivaatamata.

Kohus kontrollis kohtuistungil

§ 412

sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piirangute olemasolu, kuid kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis keelaks jätta hagi läbivaatamata. Kohus, tutvunud vastuväite ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohus ei ole rikkunud menetluse juhtimise nõudeid ega menetlussätteid. Kohus edastas kohtukutse hagejale ja korraldas tsiviilasjas kohtuistungi ja lahendas kostja poolt kohtuistungil esitatud taotluse vastavalt tsiviilkohtumenetluse 3

§ 412lg 3 ja 4 alusel.

Kohus selgitab, et tsiviilasja menetlus taastatakse ainult seaduses sätestatud korras.

§ 412

lg 3 alusel, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Seega taotlus menetluse taastamiseks

§ 412

lg 3 ja 4 alusel saab esitada ainult pärast hagi läbivaatamata jätmise kirjaliku määruse tegemist ja hagejale kättetoimetamist. Kuna taotlus on esitatud enne vastava määruse tegemist, ei ole esitatud taotlusega hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja seega jätab kohus taotluse menetluse taastamiseks läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmine Kohus tuvastas, et hageja ega tema esindaja Viru Maakohtu

1. mail 2018 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on hagejale isiklikult kätte toimetatud E-toimiku kaudu
2. märtsil
3. Hageja kohtukutse on kohtu poolt tehtud nähtavaks hageja lepingulisele esindajale E-toimikus
4. märtsist 2018 alates. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Hagejat on kohtukutses hoiatatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, s.o et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile (t.l.-101). Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbi vaatamata jätmist.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt

§ 409

p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus

§ 412lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid ei tuvastanud.

Hageja ei ole avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat kutsuti istungile õigel ajal, kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole, kohtukutse on hagejale kätte antud isiklikult ja küllaldase ajavaruga. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks ega soovinud asja läbivaatamist ilma hageja osavõtuta. Kostja hagi omaks ei võta. Kohus leiab, et hageja kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbivaatamata. Lähtuvalt

§ 425lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 426

lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt

§ 168lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. 4

§ 174

lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 176

lg 8 esimese lause alusel määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Lähtuvalt

§ 177

lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, kuid arvestades, et kohus ei ole veel määranud hagejale tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine lahendada eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2018 kohtumäärusega. 5