1-17-2511/121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2511 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Gennadi elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu GENNADI NEDJUHHIN, isikukood 38309080313, viibimiskoht Viru Vangla Nedjuhhini vangistusest Karistuse kandmise algus 27.09.2016 ja lõpp 27.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.10.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta GENNADI NEDJUHHIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Gennadi Nedjuhhinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 27.07.2018 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Nedjuhhini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega 1 vabastamiseks. Tallinna Vangla teatas 10.08.2018, et Gennadi Nedjuhhin viiakse Tallinna Vanglast vastavalt täitmisplaanile üle edasise karistuse jätkamiseks Viru Vanglasse. Harju Maakohus edastas 10.08.2018 määrusega KrMS § 28 lg 1 alusel Viru Maakohtule menetlemiseks Viru Vangla kinnipeetava Gennadi Nedjuhhini kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 23.04.2018 otsusega tunnistati Gennadi Nedjuhhin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti Gennadi Nedjuhhini kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 27.09.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Gennadi Nedjuhhini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanemisel hakkab elama xxxx koos abikaasa ja lastega. Läheb tööle xxxx OÜ-sse Xxxx. Varem töötas teises firmas santehnikuna. Ta hakkab tööle ja peret abistama ning ei tegele enam kuritegevusega. Pere on tema pärast mures ja neil on väga raske, naine töötab juba kolmel töökohal. Ta kasvatab naise lapsi ja tal on endal 1 laps, kes elab tema emaga, õde on tema tütre eestkostjaks. Ise ta ei ole tarvitanud narkootikume ja ei kavatse ka hakata tarvitama. Kui tema kodus oli ja tööl käis, siis nad said ise hästi hakkama. Praegu läbib ta vanglas eesti keele kursust ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Hetkel suhtleb kinnipeetav oma pereliikmetega telefoni teel, kuna abikaasal ei ole aega käia teda vaatamas. Kui ta oli Tallinna Vanglas, siis abikaasa käis vaatamas. Vabanedes hakkab tööle hotelli ehitusel ja elektrooniline valve ei ole takistuseks, ta saab ametnikuga kokkuleppele. Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur, kuna karistus on määratud miinimummääras. Arvestades vangla iseloomustust, siis toimus kuriteo toimepanemine pigem kaasosaliste mõjul. Kinnipeetav kavatseb loobuda nende isikutega suhtlemast ja oht uute kuritegude toimepanemiseks on välistatud. Vangla iseloomustuses on märgitud, et ta on ebaviisakas, kuid ta tahtis jätta muljet kaasvangidele. Subkultuuriga kohanemist ei ole seetõttu, et ta on osalenud töödel, kuid teadaolevalt subkultuuri kohanenud isikud tööst keelduvad. Vabaduses olles on isikul võimalus asuda seadusekuulekale elule, tema suhtes kohaldatakse käitumiskontrolli, talle pannakse keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti allutatakse ta elektroonilisele valvele. Vabanemisel ta hakkab tasuma tema vastu esitatud nõudeid, tegeleb tööga ja aitab perekonda. Töökoht distsiplineerib teda ja ta saab kindlat töötasu. Kinnipeetav on vangistuses olnud juba 2 aastat, seega on vangistus talle mõju avaldanud ja karistus oma eesmärgi saavutanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et tuleviku prognoose tuleb teha selle põhjal, mis isik on vanglas teinud, kuidas käitunud. Kinnipeetav õpib vanglas eesti keelt ja läbib sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, see näitab, et ta lõpetab kriminaalse eluviisi ja seadusekuulekale elule aitab kaasa käitumiskontroll ja elektrooniline valve. 2 Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on karistusregistri andmete kohaselt kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on varem toime pannud röövimise, käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht xxxx, kus elama asumiseks on talle antud seaduslik õigus. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava ema, kes on nõus poja elama asumisega tema juures. Enne vangistust elas kinnipeetav samuti xxxx. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Iseloomustusest nähtub, et enne vangistust omas kinnipeetav samuti sissetulekut, mis tema enda sõnul oli piisav äraelamiseks, kuid kuriteo pani ta toime just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Üldiselt ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kõik kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis. Seega kuulub tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, samuti viitab see teiste poolt mõjutatavusele, mis võib vabanemisel olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Eeltoodu alusel puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on ka varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Gennadi Nedjuhhini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3