← Eesti

2-18-109003/7

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-109003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1090

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Telia Eesti AS sõlmisid 08.07.

  1. a kliendilepingu nr 26765423 ja 22.04.
  2. a järelmaksu müügilepingu nr 1186307 ja nr
  3. Telia Eesti AS on loovutanud 16.03.
  4. a kliendilepingust nr 26765423 ning järelmaksu müügilepingutest nr 1186307 ja nr 1186324 tuleneva nõude kostja vastu summas 1073,55 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1073,55 eurot. Hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 06.11.
  5. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.06.
  6. a valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 54,82 eurot. Hageja on arvestanud intressi järelmaksu müügilepingu nr 1186307 esimesest tasumata osamaksest 20.05.
  7. a kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.10.
  8. a summas 62,99 eurot. Hageja on arvestanud intressi järelmaksu müügileping nr 1186324 esimesest tasumata osamaksest 20.05.
  9. a kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.10.
  10. a summas 20,97 eurot. Hageja palub Mõista kostjalt A T hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 1073,55 eurot, intress 83,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 54,82 eurot ning viivised alates 2 2-18-109003 27.06.2018 kuni põhinõude summas 1073,55 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt A T hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200 eurot ja hageja õigusabikulud 950,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 1150 eurot, millest 200 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 950 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 250 eurot. Kohus on arvestanud lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 450 eurot (200+250).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.