Obsah (11)

§ 440§ 444§ 468§ 436§ 459§ 368§ 371§ 423§ 173§ 168§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2018, Tallinn Tsivii

) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused

1. S S esitas 26.07.2018 hagi R Si vastu ülalpidamiskohustusest vabastamise nõudes. Harju Maakohtu 8.04.2010 otsusega tsiviilasjas 2-08-61031 ja 31.05.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-16-3199 mõisteti S Silt välja R Si kasuks igakuine elatis. Kostja kasuks elatise väljamõistmise aluseks oli asjaolu, et hageja oli kantud kostja isana kostja sünniakti. Harju maakohtu 18.05.2018 otsusega tsiviilasjas 2-18-3812 tuvastati, et kostja ei põlvne mitte hagejast, vaid R T. Seisuga 26.07.2018 on ebaõige sünnikanne kostja sünnitõendil parandatud ning hageja ei ole enam kantud kostja isana kostja sünniakti. Hageja palub 24.09.2018 hagi täpsustuse kohaselt muuta Harju Maakohtu 08.04.2010 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-08-61031 ja Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-16-3199 selliselt, et lõpetada alates 26.07.2018 täies ulatuses S Si kohustus maksta R Si ülalpidamiseks igakuist elatusraha. Juhul kui hageja esimest nõuet ei rahuldata, siis taotleb hageja alternatiivselt, et kohus tuvastaks, et S Sil ei ole alates 26.07.2018 R Si ülalpidamiskohustust, sh, et S Sil ei ole alates 26.07.2018 kohustust maksta R Si ülalpidamiseks igakuist elatusraha vastavalt Harju Maakohtu 08.04.2010 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-08-61031 ja Harju Maakohtu 31.05.2016 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-
2. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostja vastuväited
3. Kostja võttis 15.09.2018 kirjalikus avalduses hagi täies ulatuses õigeks. Kostja palub jätta menetluskulud poolet endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440

lg 1).

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Riigikohus on 20.06.2018 otsuses nr 2-17-1601 (p 15.4) leidnud, et kohus peab asja lahendamisel kontrollima hagi rahuldamise võimalusi kõigil õiguslikel alustel, mis on esitatud asjaoludel võimalik, ja seda sõltumata poolte seisukohtadest õigusküsimustes (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 652 lg 8).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. oktoobri
2. a määruses nr 3-2-1-78-11 (p 11) leidnud sarnases olukorras (hagi isaduse vaidlustamise ja ülalpidamiskohustusest vabastamise nõudes), et elatise maksmise kohustusest vabastamise nõude lahendamine sõltub sellest, kas hageja on lapse isa või mitte. Kui maakohus tuvastab, et hageja on lapse isa, on hageja PKS § 96 järgi kohustatud last ülal pidama. /---/ Kui maakohus tuvastab, et hageja ei ole lapse isa, puudub hagejal lapsega sugulussuhe ja hagejal ei ole lapse suhtes vanema õigusi ega kohustusi, sh PKS §-st 96 tulenevat ülalpidamiskohustust. Kui hagejal ei ole ülalpidamiskohustust, ei saa kohus hagejat sellest PKS § 103 järgi vabastada, nagu leidis õigesti ka maakohus. Sellisel juhul 2 2-18-11236 saab hageja esitatud nõuet pidada täitedokumendi alusel tekkinud kohustuse täitmisest vabanemisele suunatud nõudeks, mitte materiaalõiguses sätestatud ülalpidamiskohustusest vabastamise nõudeks PKS § 103 mõttes. Kohtu hinnangul laieneb eeltoodu ka

§ 459lg-s1 sätestatud võimalusele muuta jõustunud otsust korduvate kohustuste osas.

Kuivõrd hageja ei ole kostja isa, ei ole hagejal kostja suhtes ülalpidamiskohustust ning kohtul puudub seetõttu alus muuta igakuise kohustuse suurust. Kohus märgib, et hageja viidatud lahend 3-2-1-177-16 käsitleb siiski olukorda, kus tegemist on jätkuva ülalpidamiskohustuse olemasoluga. Kokkuvõtlikult ei saa kohus hagejat elatise tasumise kohustusest vabastada ega muuta jõustunud otsust korduvate kohustuste osas. Hagi on aga võimalik rahuldada teistsugusel alusel, sellest alljärgnevalt. 5. Hageja on alternatiivselt taotlenud rahuldada tema nõuet tuvastushagina

§ 368alusel.

Ülalviidatud kohtulahendite alusel ei viida praegu läbi sundtäitmist. Kuivõrd kostjal on õigus jõustunud lahend anda kohtutäiturile täitmiseks, võib tekkida olukord, kus hageja peab esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Seda on võimalik ennetada, tuvastades et hagejal puudub kohustus elatise tasumiseks jõustunud lahendite alusel. Riigikohus on 28.04.2010 otsuses nr 3-2-1-31-10 (p 19) leidnud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole kolleegiumi arvates selleks kohane õiguskaitsevahend

§ 368lg 1 järgse tuvastushagi esitamine.

Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Seetõttu ei peaks kohus võlgniku esitatud

§ 368

lg 1 järgset hagi täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlema, menetlusse võetud hagi tuleks aga jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 12.

oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Siiski märgib kolleegium, et

§ 368

lg 1 järgse haginõude saab esitada ka koos TMS § 221 lg 1 järgse hagiga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 12), kuigi sellega ei saavutata menetluslikult rohkem kui üksnes TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamisega. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt oleks võimalik täitemenetluse alustamist juba enne takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kuivõrd hageja eesmärk on takistada võimaliku sundtäitmise algatamist tulevikus, ei ole tuvastusnõude rahuldamise korral võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe ette täitemenetluse lõpetamist alusel, et tuvastatud on kohustuse puudumine. Küll aga lõpetab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Seega on hageja eesmärk saavutatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel. Ülaltoodud Riigikohtu lahendi 3-2-1-31-10 kohaselt on võimalik vastav hagi esitada ka enne täitemenetluse alustamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause järgi on kohustatud ülalpidamist andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohus leiab, tuginedes eeltoodule, et kuivõrd 18.05.2018 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-18-3812 on tuvastatud, et R S ei põlvne S Sist, puudub S Sil ka R Si ülalpidamiskohustus. Otsus on jõustunud. Seetõttu ei ole 3 2-18-11236 ülaltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt hea usu mõttega kooskõlas nõuda S Silt elatist R Si ülalpidamiseks. Kohus rahuldab hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja palub samuti jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4