) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Hageja ja kostja II vahel on 13.02.2017 sõlmitud leping nr L17-0022, mille alusel hageja osutas kostjale II konsultatsiooni teenuseid. Hageja kohustus koostama Horisont 2020 SME Instrument programmi esimese faasi projektitaotluse ning esitama selle Euroopa Komisjonile. 04.04.2017 muutis kostja II ärinime ning kostjale II koostati uus põhikiri. 10.04.2017 asutati uus äriühing, s.o kostja I. 24.04.2017 teatas kostja II, et seoses ettevõtete restruktureerimisega on muutnud kostja II registrikood ning kõik kostja II varad on tõstetud uude asutatud äriühingusse, s.o kostja I. Kostja II palus poolte vahel sõlmitud lepingut täita selliselt, et lepingu pooleks on kostja I. 03.05.2017 esitas hageja projektitaotluse ning sellega olid kõik hageja lepingulised kohustused täidetud. 04.05.2017 väljastas hageja kostjale I arve, mille on kostja I jätnud tasumata. Hageja leiab, et kostja I asutamisega toimus ettevõtte üleminek kostjalt II ning seetõttu vastutavad kostjad solidaarselt hageja ees. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 2.
lg 1 ja § 165 lg 3 järgi kannavad menetluskulud solidaarselt kostjad.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1725,25 eurot (tl 88-89). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (
Kohtukulud on riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Kohus peab riigilõivu 475 euro väljamõistmist kostjatelt põhjendatuks. Hagejat esindab kaks esindajat – vandeadvokaat Tanel Küün ja advokaat Rahel Behrsin. Kohus märgib, et kahe või enama esindaja kaasamine on põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjalide mahukuse tõttu. Menetluskulude nimekirjas ei ole esindajate toiminguid eristatud, mistõttu ei ole võimalik aru saada, milliseid toiminguid tegi vandeadvokaat ja milliseid advokaat. Seega hindab kohus toimingutele kulunud ajakulu üldiselt. Kohus nõustub tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (
lg 10).
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hinnates hageja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus vähendab materjalide läbitöötamise ja hagiavalduse vormistamise ajakulu 6 tunnini. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku kaasamise taotlusega seotud ajakulu. Nimetatud taotlus jäi rahuldamata ning seetõttu ei ole põhjendatud toimingule kulunud ajakulu kostjate kanda jätmine. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 08.05.2018 märgitud toimingu ajakulu (hagiavalduse täpsustamine kohtule vastavalt kohtu nõudele). Kohus leiab, et arvestada tuleb ajakuluga, mis kulub hagiavalduse koostamiseks ning täiendav ajakulu nõuetele vastava hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud. Ka ei pea kohus põhjendatuks õigusteenuskulu 3 % (side-, posti- jms kulu) summas 50,25 eurot. Kohtu hinnangul on selliste kulude näol tegemist sisuliselt bürookuludega, mille osas on Riigikohus asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-102-11, p 14). Eelpool toodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 600 eurot. Hageja nõuab menetluskuludelt viivist. Kohus rahuldab hageja taotluse
lg 4 alusel ning kostjatel tuleb käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.