1-17-6407 KOHT U M ÄÄ RU S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör M

§ 199lg 2 p 4, 5 ; § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 21 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 27.09.

1. a. Kohtuotsus jõustus 05.10.
2. Harju Maakohtu 09.08.2018 määrusega täpsustati KrMS § 431 lg 1 alusel Tiit Michelis e le Harju Maakohtu 27.09.
3. a kohtuotsusega nr 1-17-6407 mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistusaja tähtaega. Kohus leidis, et Tiit Michelise poolt Soome Vabariigis loovutusvahistuses viibitud aega 15.06.
4. a kuni 20.06.
5. a ei saa temale Harju Maakohtu 27.09.
6. a kohtuotsusega mõistetud karistusaja hulka arvata. Kohus otsustas pikendada Tiit Michelis e le Harju Maakohtu 27.09.2017.a kohtuotsusega 1-17-6407 talle karistuseks mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse – 1 aasta 2 kuu ja 21 päeva vangistuse kandmine Soome Vabariigis ajutises loovutuses viibitud aja võrra, s.o 6 (kuus) päeva vangistuse võrra. Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2018 määrusega jäeti Harju Maakohtu 09.08.2018 määruse resolutsioonist välja lause „Pikendada Tiit Michelisele Harju Maakohtu 27.09.2017.a kohtuotsusega 1-17-6407 talle karistuseks mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse – 1 aasta 2 kuu ja 21 päeva vangistuse kandmine Soome Vabariigis ajutises loovutuses viibitud aja võrra, s.o 6 (kuus) päeva vangistuse võrra“, kui eksitav. 27.06.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Tiit Michelise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Võimalus vabaneda tingimis enne tähtaega ilma kohustusliku elektroonilise valveta, avanes 21.07.
7. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väheohtlik ametnikele (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb materiaalse kasu saamiseks või enesekehtestamiseks füüsilise vägivalla kasutamises. Röövimistes, valdavalt grupiviisilis tes, vastuhakus ametiisikutele, kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes olles, mil väheneb kinnipeetava oskus probleeme adekvaatselt lahendada. Käesolevalt on varasem alkoholi tarvitamine põhjusena ära langenud. Riski suurendab keskkonna mõjul kujunenud kriminaalne hoiak, grupi mõju, puudulikud sotsiaalsed ja toimetuleku oskused, töökogemuse puudulikkus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav Tiit Michelise vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kuna on saabunud ka aeg ilma elektroonilise valveta vabanemiseks, siis sooviks seda arutada. On keskmine puue, puusa protees pannakse uus ja pani ennast järjekorda ja operatsioon toimub 24.01.
8. Selle paremaks organiseerimiseks xxx inimestega tahabki ilma elektrooniliseta vabaneda. Siis on ka mingi kohustus peal ja sotsiaaltöötaja kes aitab. Paberite järgi kannab
9. vangistust ja katseajal pani toime varguse ning arvutikelmuse ja sai liitkaristuse. Tutvus vanglas tütarlapsega, kellega väljas olles ka abiellus, aga ta oli narkomaan ja kõik majapidamine oli kinnipee ta va ülalpidamisel ja üksi kinnipeetava pensionist ei tulnud välja. On esitanud vanglale tööavalduse, vangla keedus tööd andmast. On läbinud Õige Hetk ja majandustööd ja kuulekas olnud. Läks Soome, asutas seal enda firma ja kuna selleks oli vaja sissekirjutust, siis kirjutas ennast sisse. Kahetseb seda, sest riikliku pensioni maksmine Eestis lõpetati ära. Praegu on Soomes sissesõidu keeld avarii pärast. Soomes on karistus määratud ja see on kantud. On uurinud ka xxx sotsiaalkortereid ja sotsiaalosakond aitab ära maksta ka kolme esimese kuu üüriraha. Endine elukoht läks lammutamisele, kuid selle omanikul on üürikortereid palju ja kinnipeetaval on vabanemisfondis raha olemas selleks. On pension ka 120 eurot. Läheb tööle. Ameteid on palju. Niikaua kui saab operatsiooni ära teha saab hakkama. Kui Soome välja jätta, siis 2014 töötas ametlikult Teemeistrid või Remondimees. Soomes olev asi on sama, mille eest karistuse sai, seal oli kaasosaline ja tema kaebas asja edasi teise astme kohtusse. On olnud palju vangis ja lõpetanud suhted kõigiga, ei helista kellelegi. Tahtis oma suhtlusringkonda muuta. On väsinud vangis istumast. Teab mida tähendab kriminaalhooldus. Tuleb järgida kõiki nõudeid. See, miks neid ei täitnud juhtus septembri kuus, kui eksnaine vahistati ja kasulaps võeti ära. Siis jooksis Soome ära. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektroonilise lt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Tiit Michelise tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör tutvus Tartu Vangla materjalidega Tiit Michelise tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta ja leiab, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör võtab aluseks

§ 76

lg 4 märgitud asjaolud ja leiab, et T.Michelist ei võimalda vangistusest enne tähtaega vabastada eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik. Isikul puudub vabanemisel kindel elukoht, kuid tal on võimalus asuda elama xxx. Vabaduses puudub ka sotsiaalne võrgustik lähedaste näol, kuna sugulastega ei suhtle. Positiivne on, et ta on osalenud vangistuse ajal sotsiaalprogrammis ja majandustöödel. Negatiivse asjaoluna tuleb välja tuua süüdimõistetu isiku, varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isikul on neli kehtivat kriminaalkaristust (kokku kriminaalkor ras karistatud 13 korral). Kuritegusid on ta toime pannud juba alaealisena. Enamuse oma täisealisest elust on veetnud vanglas. Kinnipeetav ka ise nendib, et tõenäoliselt ta enam ei muutu. Kui tekib võimalus hõlptulu saamiseks, siis seda võimalust ta ka kasutab. Seega puudub käesoleval juhul veendumus, et isik oleks suuteline (arvestades varasemat elukäiku ja suhtumist õiguskorda) edukalt oma senist eluviisi muutma ning hakkama seaduskuulekaks kodanikuks. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Tiit Michelise tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks. Isiku ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamine on võimalik erandlike asjaolude olemasolul. Tiit Michelise suhtes neid erandlikke asjaolusid prokuröri arvates ei esine. Ainuüksi see, et on saabunud tingimisi vangistuse st ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole vabastamise alus. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Tiit Michelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tiit Michelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Tiit Michelis kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepane mise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Tiit Michelis temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistuse st vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeeta va l võimalik elama asuda aadressil xxx. xxx asumise tingimuseks on, et Tiit Michelis läbib seal seoses alkoholisõltuvusega 10 kuud kestva rehabilitatsiooniprogrammi. Lisaks peab Tiit Michelis arvestama ja nõustuma asjaoluga, et xxx läbitav rehabilitatsiooniprogramm põhineb ainult usulistel põhimõtetel, millega kaasneb kohustus osaleda palvustel, lisaks tuleb täita usuteemalist päevikut ja osaleda muudel usuga seotud üritustel. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipee ta va suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtae gse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Tiit Michelise puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. On positiivne, et vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi, käitunud korrektselt vangistusasutuses ning osalenud tööhõives, mille eest kohus tunnustab kinnipeetavat. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul käesoleval hetkel vabastamist mittetoetavad asjaolud üles vabastamist toetavaid asjaolusid. Tiit Michelis on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolev vangistus on isiku kinnitusel järjekorras kaheksas. Isik on suure osa enda elust veetnud vanglates, kuritegevuse ga alustas ta juba noorelt ning kandis vangistust muu hulgas ka Viljandi noortevanglas. Kuivõrd kinnipeetav on ka varasemalt olnud vanglas, ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab Tiit Michelist õiguskuulekal rajal hoida. Isiku toime pandud kuriteod on taotlenud valdavalt materiaalset kasu. Samuti on isik toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Vangla iseloomustuses on märgitud, et probleeme tunnistab isik osaliselt, enda osa nende tekkimises alahindab ning ilmselt ei soovigi neid sihipärase lt lahendada. Kuritegudesse suhtub võrdlemisi ükskõikselt, väldib analüüsimast enda tegude tagajärgi kannatanutele. Realistlikud eesmärgid puuduvad, üksnes n-ö unistused, mida võiks teha ühel päeval. Selliselt iseloomustatud isikult on kindlasti alus karta uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kinnipeetava käitumismuster on olnud pikka aega krimina a lne ning selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et tõepoolest eksisteerivad asjaolud, mis võimaldavad loota, et isik on asunud oma käitumismalle muutma ning käesolev, järjekorras
3. vangistus jääb viimaseks. Käesoleval hetkel selles kohtu hinnangul veendunud olla ei saa. Suuremale retsidiivsusohule viitab Tiit Michelise varasemate kriminaalhoold uste ebaõnnestumine. Isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ning on ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Kinnipeetaval puudub vabanedes ka toetav lähivõrgustik. Kinnipeetaval on lähedastest ema L. K., kellega ta ei ole suhelnud juba üle 15 aasta. Kinnipeetava isa on surnud ning õdede ja vendadega ta samuti ei suhtle. Abikaasast soovib isik lahutada ning lapsi tal ei ole. Suhtlusko nd on olnud valdavalt kriminaalse taustaga, isik on olnud esimesest vangistust alates rohkem vanglas kui vabaduses. Kuigi xxx küla määrataks isikule tugiisik, võib xxx lahkumise l lähivõrgustiku puudumine tuua taas probleeme. Ilma toetava lähivõrgustikuta on suurem tõenäosus, et raskuste ilmnemisel pöördub kinnipeetav varasemale õigusvastasele teele. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Tiit Michelise tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipee ta va vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Siiski märgib kohus, et tunnustab kinnipeetavat seniste jõupingutuste eest, kuivõrd aga esinevad mitmed vabastamist mittetoatavad asjaolud, oleks isiku vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Edasise vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada, et temas toimunud positiivsed muutused on püsivad ning tulevikus suudab ta tõepoolest käituda seadusekuulekalt. Menetluskulud Tiit Michelisele määrati riigi õigusabi korras isiku soovil kaitsjaks Gerda-Johanna Pello. 08.10.2018 planeeritud istungi alguses loobus kinnipeetav kaitsja osalusest istungil ning kohus vabastas kaitsja. 08.10.2018 esitas määratud kaitsja kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 121,20 eurot, millest 30 eurot moodustab kohtulik u üld- või lihtmenetluse istungiks ettevalmistamine, 30 eurot istungil osalemine ning 61,20 eurot sõidukulud. Kuna kinnipeetav loobus kaitsjast kohe istungi alguses, ei ole põhjendatud välja mõista kaitsja kulutused, mis seonduvad istungil osalemisega. Kuivõrd aga asja arutamiseks ettevalmistamise ning Tartust Valka seonduvate sõidukulude tekkimise ajal tegutses GerdaJohanna Pello Tiit Michelise esindajana ning tegi need kulutused just seetõttu, kuuluvad kohtuistungiks ettevalmistamise kulu 30 eurot ja sõidukulu 61,20 eurot isikult väljamõistmisele. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt ja kinnita nud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 91,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Tiit Micheliselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik