KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Meelis

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistati 3 aasta ja 1 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust osaliselt Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega mõistetud karistuse (3 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust) ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 25 päeva vangistust algusega 13.06.2015.a. 09.08.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna, avalikkus. Oht seisneb narkootikumide levikule kaasa aitamises. Samuti ühiskonna turvatunde ohustamises läbi avariirohkete olukordade, millega võib kaasneda kaasliikleja surm või rasked kehavigastused. Oht on tõenäoline, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Samuti juhul, kui jätkab kriminaalsete isikutega suhtlemist ning laseb end nende poolt mõjutada. Oht on ka tõenäoline, kui isikul tekivad majandusraskused ning ta ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja ta ei mõista oma tegude tagajärgi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%. Seega, arvestades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja ohtlikkuse taset ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kannab 5. reaalset vangistust narkootikumide eest. Tarvitas ise ka. On läbinud kõik programmid ja tahab sõltuvusest vabaneda. Teab, et sõltuvus on eluaegne, aga tuleb muuta suhtlusringkonda. On lapsed lastekodus ja tuleb muutuda. Ei ole ühinenud Anonüümsete narkomaanidega. Kui lastakse xxx, siis seal läbib kõik programmid ja võib minna ka Anonüümsetesse narkomaanidesse. Pärast viimast karistust vabanedes peaaegu aasta ei tarvitanud ja töötas, aga kui tööd ei olnud enam, siis hakkas jälle pihta. Peab kuidagi oma elu muutma, et ei satuks samale teele, on põhjas täiesti ja tuleb muutuda. Tuttav avas firma xxx ja otsib tööjõudu. Ei ole veel temaga rääkinud, aga teab, et tuttavate kaudu saab tööle. Ise ei ole rääkinud tööandjaga, aga ei tea ka, kas vabaneb. Nõudeid tuleb maksma hakata. Ei ole lähedasi, on lapsed kes on lastekodus ja neid peab aitama. Ei ole laste sünnitunnistusel isana märgitud, tahab ametlikult isaduse tuvastada. Vabaduses ei suhtle kellegagi. Kriminaalhooldusel on olnud varem, kõik oli hästi, kuni istus ilma lubadeta rooli. Elektroonilise valve kohta teab, et seal on tingimused, kuhu tohib minna ja kunas. Keegi ei ole neid tingimusi täpsemalt selgitanud, aga on valmis rangeid nõudeid täitma. Palub kohtul anda võimalus, on väsinud istumast ja narkootikumidest. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Sorokini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Sorokini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Isiku puhul on positiivne, et ta on osalenud vangistuses viibitud aja jooksul tööhõives, keeleõppes ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Vabanemise korral on isikul olemas elukoht. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul diagnoositud sõltuvus ja ta on korduvalt loobunud ning siis jälle alustanud narkootikumide tarvitamist. Isiku alustas sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningut, kuid see katkestati isiku huvipuuduse tõttu. Isikut korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on isik jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekusele. Isiku käitumises on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Sergei Sorokini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sergei Sorokin kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Sorokin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 3 aastat 4 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx, kes on väljastanud ka kirjaliku nõusoleku. Eluase vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Sergei Sorokin puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. On positiivne, et vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud mitmes tugigrupis, läbinud riigikeele kursused ning osaleb tööhõives. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul käesoleval hetkel vabastamist mittetoetavad asjaolud üles vabastamist toetavaid asjaolusid. Sergei Sorokin viibib vangistuses mitmendat korda. Algselt pani isik toime vaid varavastaseid süütegusid, hiljem juba joobes juhtimisi ning narkokuritegusid. Kuriteod on aja jooksul muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt saab mõneti isik aru, et kuritegelik käitumine ei ole õige, samas muudatusi ette võtnud ei ole. Isikule on omane kuritegusid pisendada ja asetada vastutuskese endast väljapoole - soovitavalt peaks riik midagi ette võtma, et tema saaks õiguskuulekalt toime tulla. Korduv karistatus samaliigiliste kuritegude eest ning kergekäeline suhtumine oma tegude tagajärgedesse näitab ükskõikset suhtumist ühiskonda. Selliselt iseloomustatud isikult on kindlasti alus karta uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kinnipeetava käitumismuster on olnud pikka aega kriminaalne ning selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et tõepoolest eksisteerivad asjaolud, mis võimaldavad loota, et isik on asunud oma käitumismalle muutma ning käesolev vangistus jääb viimaseks. Käesoleval hetkel selles kohtu hinnangul veendunud olla ei saa. Suuremale retsidiivsusohule viitab Sergei Sorokini varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine. Isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja kasutada võimalusi karistust vabaduses kanda ning on ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Ka puudub isikul materjalidest nähtuvalt toetav lähivõrgustik. Kuigi xxx oleks isikul tugivõrgustik olemas, on keskusest lahkudes ilma toetavate lähedaste olemasoluta seadusekuulekal teel püsimine raskendatud. Kohtu hinnangul ei nähtu vangla materjalidest ega isiku selgitustest, et temas oleks toimunud püsivad muudatused seadusekuulekuse suunas ning isikul on selge arusaam sellest, kuidas vabaduses seadusekuulekalt toime tulla. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik korduvalt ühiskonnaohtlike kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab vähesele toimetuleku oskusele ning oskamatusele planeerida enda kulusid ja tulusid. K-raha andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi ligikaudu 32 000 euro ulatuses. Väidetavalt suhtub isik neisse kahetiselt - saab aru, et neid on vaja maksta, aga samas on väljendanud ka seisukohta, et kohtunõuded on topelt karistamine, kui niikuinii vangi pannakse. Selline arusaam ei ole adekvaatne, kuivõrd kindlasti ei ole tegemist topeltkaristamisega, vaid kulutustega, mis isik ise oma tegevusega kaasa on toonud ning mis seega tuleb ka temal endal tasuda. Kohtuistungil ütlusi andes nähtus, et reaalseid samme isik astunud selleks ei ole, et oma vabanemisjärgset elu seaduskuulekalt korraldada. Anonüümsete Narkomaanide tugigrupiga isik liitunud ei ole, kuid märgib, et kui vabastatakse võib minna. Ka töökohta isik leidnud ei ole, kuid arvab, et tuttavate kaudu saab tööle. Ühendust isik kellegagi selles osas võtnud ei ole. Nõudeid leiab ta, et tuleb samuti tasuma hakata, kuid nagu eelnevalt viidatud, on isiku suhtumine neisse trotslik. Sergei Sorokin väljendab istungil teoreetilist valmidust tegutseda seadusekuulekuse suunas, kuid ühtegi reaalset sammu isik ise teinud ei ole, lükates erinevatel põhjendustel reaalsed teod tulevikku, mistõttu ei ole kohus veendunud, et väljendatud kavatsused ka teoks saavad. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid. Sergei Sorokin on süstinud amfetamiini erineva sagedusega, enne vangistust peaaegu iga päev. Vangla iseloomustusest nähtuvalt sõltuvust endal ei tunnista ning amfetamiini narkootikumiks üleüldse ei ole pidanud. Küsimusele, miks loobuda tahab, samuti adekvaatset vastust ei anna. Varasemalt on ravile pöördunud üksnes seetõttu, et see oli temale pandud kohustus. Motivatsioon on pigem keskmine, esineb mõttevigu ning probleemi tõsidust täielikult ei mõista. Vangistuses alustati sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", kuid selle tagasisidest nähtus, et mingit valmisolekut isikul siiski ei ole, et probleemiga süvitsi tegeleda. Kohtuistungil selgitas isik, et tahab siiski vabaneda sõltuvusest, märkides, et päras viimast karistust suutis peaaegu aasta narkootikumidest hoiduda. Kohtu hinnangul on murettekitav, et isik ei ole soostunud vangistusasutuses tegelema oma ühe suurima probleemiga – narkootikumide sõltuvusega. Antud asjaolu kinnitab vangistusasutuses toodut, millest nähtuvalt isik ei tunnista enda probleemi tõsidust ja motivatsioon sellega tegeleda on vähene. Kui aga narkootikumidest tulenev retsidiivsusrisk on maandamata, eksisteerib väga suur tõenäosus, et vabaduses asub isik uusi kuritegusid toime panema. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Sergei Sorokini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik