Obsah (10)

§ 217§ 218§ 219§ 220§ 116§ 14§ 189§ 115§ 127§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-310 Tsiviilasi Adranus

) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

1. Sõiduki ostu-müügi lepingust (tl 5) ei nähtu, et pooled oleksid leppinud sõiduki kvaliteedis kokku kirjalikult. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi sõiduk olema sõidukorras, s.o et sellega on võimalik sõita teeliikluses. Sõiduki müügikuulutusest (tl 46) nähtub, et sõiduki kirjeldusena on märgitud, et sõiduk ei ole uus, esineb puuduseid. Tõendatud ei ole, et kostja oleks teavitanud hagejat selliste puuduste esinemist, mis ei võimalda sõidukiga teeliikluses osaleda. Arvestades, et sõiduki ostja oli Rakverest ning müügilepingu sõlmimise hetkel pidi olema kostjale teada, et hageja kavatseb liigelda sõidukiga tagasi Rakverre, pidi kostjale ka olema selge, et ostja ootused lepingu esemele (ja seega ka kvaliteeditingimused) eeldavad, et sõiduk on sõidukorras ning sellega on võimalik liigelda teeliikluses. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et poolte vahel oli kokku lepitud kvaliteedi osas selliselt, et sõiduk pidi olema sõidukorras ning sellega pidi olema võimalik sõita teeliikluses.
2. Hageja kinnitusel seiskus sõiduki mootor vaid paar kilomeetrit pärast lepingu sõlmimise järgselt teekonna alustamist ning seda uuesti käivitada ei õnnestunud. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ega väitnud, et sellist asjaolu ei ole esinenud. Ekspertiisiaktist (tl 81-108) nähtuvalt ekspertiisiks esitatud sõiduk ei käivitunud ning põhjuseks olid vead mootori toitesüsteemis ja/või selle elektrilises juhtimises. Sõidukil esines elektrilisi vigu, mida on üritatud varjata, paigaldades armatuurlaua näidikute plokki, märgulaternate ette, vatitombud. Eksperdi hinnangul ei vastanud sõiduki tehniline seisukord ostu-müügi sooritamise hetkel liikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ning tõenäoliselt omas sõiduk ostu-müügi sooritamise hetkel vaid utiliseerimisväärtust. Riigikohus on
3. aprilli 2010 otsuses nr 3-2-1-23-10 (p12) leidnud, et kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kohus leiab, et puuduseid, mis teevad võimatuks sõidukiga liiklemise, ei saa lugeda kasutatud sõiduki tavapärasteks puudusteks, mida ei saa käsitleda lepingutingimustele mittevastavusena. 6 2-17-310 Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust teha järeldus, et sõiduk ei vastanud müügihetkel kokkulepitud tingimustele, s.o sellega ei olnud (pärast 2km läbimist) enam üldse võimalik liigelda ning sõiduki tehniline seisukord ei vastanud ostmise hetkel ka liikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele. Vastavalt eksperthinnangule ei vastanud sõiduki odomeetri näit ka tegelikkusele ning sõiduk oli läbinud üle 200 000km näidatust enam. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et lepingu esemel puudusid müügi hetkel kokkulepitud omadused.
4. Järgmisena tuleb kohtul tuvastada, kas kostjat saab lugeda lepingu eseme puuduste eest vastutavaks.

§ 218

lg-st 1 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (

§ 218

lg 4).

§ 219

lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Eksperthinnangu kohaselt olid puudused, mis takistasid sõiduki otstarbekohast kasutamist, asjal olemas juba müügihetkel. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi järeldustes, seda enam, et pea koheselt peale müügilepingu sõlmimist ja sõidu alustamist sõiduk enam ei käivitunud. Müüja ei ole tõendanud, et ostja teadis sellistest puudustest juba lepingu sõlmimise hetkel. 10. Kostja on ka leidnud, et hageja on ise käitunud hooletult, jättes lepingu eseme üle vaatamata. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja kinnitusel sooritas ta enne lepingu sõlmimist proovisõidu, seega ei saa öelda, et hageja puuduste tuvastamiseks enne lepingu sõlmimist midagi ette ei võtnud. Mõningad sõiduki puudused oleks küll olnud võimalik tuvastada sõiduki põhjalikuma ülevaatuse teel- näiteks seda, et sõiduki võtmepult ei toimi, et sõiduki ohutuled ei põle ja et süütelukk on deformeerunud. Need ei ole aga peamised põhjused, mis tingisid lepingust taganemise. Eksperdi hinnangul olid elektrilised rikked tahtlikult varjatud ning nende olemasolu tuvastamiseks tulnuks kasutada vastavaid diagnostikaseadmeid; veermikus leitud vead, karteripõhja deformatsioon ja õlilekked on tuvastatavad vaid töökoja tingimustes, sõiduki ülevaatusel tõstukil. Kostja teavitas hagejat enne lepingu sõlmimist, et sõiduki puudused on remonti vajav käigukast ning mittetöötav juhiistme soojendus ning muid sõiduki kasutamist takistavaid puudusi ei esine. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et pooled leiavad koheselt võimaluse diagnostika läbiviimiseks. VIN-koodi kontrollimine oleks andnud hagejale võib-olla teabe sõiduki varasemate remonditööde kohta, kuid see ei annaks tõenäoliselt kuigipalju teavet sõiduki kasutamisvõimaluse kohta antud hetkel. Kohtu hinnangul oleks olnud mõistlik ka sõiduki puuduste täpsem tuvastamine hageja poolt tema tegevuskohta (s.o Rakvere) saabumise järgselt. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest tuleb lugeda vastutavaks kostja. 11.

§ 220

lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Ostja teatas asja lepingutingimuste mittevastamisest müüjale järgmisel päeval suuliselt ning esitas kirjaliku pretensiooni ülejärgmisel päeval. Kohtu hinnangul on ostja järginud õigeaegse teavitamise kohustust. 7 2-17-310 12.

§ 116

lg-s 1 on sätestatud, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kuivõrd sõiduk ei olnud sõidukorras ning sellega ei ole võimalik osaleda teeliikluses (lisaks on sõidukil veel mitmeid olulisi puudused) ja kohus peab rikkumise eest vastutavaks kostjat, on kostja kohtu hinnangul lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega oli hageja õigustatud taganema lepingust. 13. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (

§ 14lg 1 esimene lause).

Hageja andis 11.11.2016 kirjas kostjale võimaluse kõrvaldada asja olulised puudused. Kostja puuduste kõrvaldamisega ei nõustunud. 14. Lepingupool võib

§ 116

lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohtu hinnangul on lepingu eseme kasutamise võimatus käsitletav olulise rikkumisena.

§ 189

lg-s 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on soovinud tagastada kostjale sõiduki ning nõudnud hagis kostjale üleantu tagastamist. Hagiavalduse kohaselt on lepingu eseme müügihind, mille hageja kostjale tasus, 1850 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude 1850 euro osas põhjendatud ning tuleb rahuldada. 15.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on nõudnud kostjalt ka sõiduki puuduste tuvastamiseks tehtud diagnostika kulu 124,77 eurot (tl 18) ning kohustusliku liikluskindlustuse 16,36 eurot (tl 19) hüvitamist.

§ 127

lg-tes 1 ning 4 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on diagnostikakulu ning liikluskindlustuse kulu otseses seoses asjaoluga, millel kostja vastutus põhineb. Hagejal oleks jäänud see kulu olemata, kui sõiduki ostu-müügi tehing oleks jäänud sõlmimata. Kui sõiduk oleks vastanud lepingutingimustele, oleks puudunud vajadus diagnostika läbiviimiseks ning hageja kulutused kindlustuse sõlmimisele ei oleks olnud asjatud, sest hageja oleks saanud kindlustuse perioodil sõidukit ka tegelikkuses kasutada. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud seega ka kahju hüvitamise nõudes kokku 141,13 eurot. 16. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis alates 17.12.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni nõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Kohus on leidnud, et kostja on olnud põhjendamatult viivituses (1850+141,13)1991,13 euro tasumisega. Hageja nõudis 08.12.2016 taganemisavalduses (tl 1314) kostjalt lepingu alusel saadu hüvitamist hiljemalt 16.12.2016. Kostja on kohustuse täitmisega viivituses alates 17.12.2016. Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse 8 2-17-310 käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks viivise määras kokku lepitud, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 17.12.2016-05.10.2018 eest summas 287,14 eurot, samuti edasiulatuva viivisenõude.

1. Kostja on palunud määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et otsus täidetakse 100 euro suuruste osamaksetena. Taotluse kohaselt ei ole kostjal võimalik tasuda kogu summat koheselt, kuna tal on kaks alaealist last ning puudulik sissetulek. Taotleja on põhistanud oma väidet kontoväljavõttega. Hageja on nõus otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega selliselt, et kostjal tuleb tasuda kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest põhinõue 1850 eurot ning ülejäänud võlgnevus viie kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. TsMS § 445 lg 1 annab kohtule võimaluse väljamõistetavate summade tasumise kord otsuse resolutsioonis kindlaks määrata. Kohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud kostja taotletud korras. Tasumise ajatamine riivab paratamatult võlausaldaja (hageja) huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Neid asjaolusid peaks tõendama ajatamist taotlenud pool. Kostjal on küll kaks alaealist last, kuid tema kontoväljavõtte kohaselt on kostjale laekunud 6,5 kuu jooksul kokku 18 900,15 eurot, s.o keskmiselt 2907 eurot kuus. Kohtu hinnangul erandlikke asjaolusid seega taotlusest ei nähtu. Kuivõrd hageja on nõustunud siiski ajatamisega selliselt, et põhinõue tasutakse kahe kuu jooksul jõustumisest ning ülejäänud summa viie kuu jooksul, siis on selline hageja vastutulek kostja jaoks soodsam, kui täitmise ajatamata jätmine. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, nagu hageja seda võimalikuks pidanud on. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 250 eurot, ekspertiisitasu 400 eurot, sõiduki ekspertiisi toimetamise kulu 32,90 ning õigusabikulu 1256,20 eurot. Hageja õigusabi tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palub märkida, et kostja on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ekspertiisikulu on hageja kantud TsMS § 143 p 1 kohane põhjendatud kulu. Sõiduki ekspertiisi toimetamise kulu on TsMS § 144 p 2 kohane kulu ning on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub kohtul hinnata hageja poolt esitatud kulude põhjendatust ja vajalikust. 9 2-17-310 Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu tasumäär ning ajakulu mõistlikus suuruses ning täies ulatuses põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud kokku 1939,10 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus peab vajalikuks selgitada täiendavat. Kostja on soovinud tagastada hagejale võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kui pooled sõlmivad kompromissi enne kohtuotsuse jõustumist ning esitavad selle kohtule kinnitamiseks, saab kohus otsuse tühistada ning kinnitada poolte kompromissi. Kompromissi korral on võimalik tagastada ka pool menetluses tasutud riigilõivust. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 10