) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid 07.05.2018 istungil kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lepivad
Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss vastab
Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 3.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kõik käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 2 5.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 272,48 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 2 500 eurot tasuda riigilõivu summas 250 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivust tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas 125 eurot (250 eurot : 2). Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 125 eurot tuleb
lg 2 p 1 alusel kanda hageja arveldusarvele nr EE191010220080347016, makse tegemisel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-17-126406“ 6. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt
lg 1 p-st 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejal on seega õigus käesolevas tsiviilasjas esitada taotlus enamtasutud riigilõivu summas 22,48 eurot tagastamiseks.
lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Taotluses tuleb ära näidata arvelduskonto omaniku nimi ja number. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.