lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja nõude ca 36% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 64% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kohus ei saa kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kohus analüüsib järgnevalt ainult hageja menetluskulusid. 14. Hageja esitas 29.03.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks 960 eurot kulud õigusabile ja 200 eurot on riigilõiv. Hageja on märkinud, et oli kuni 30.06.2017 käibemaksukohustuslane ning alates 01.07.2017 esitatud arvetelt hageja käibemaksu tagasi ei saa. Hageja sai oma esindaja esitatud arvetelt kuni 30.06.2017, summas 534 eurot käibemaksu tagasi 89 eurot, seega õigusabikuludest palub hageja kostjalt välja mõista 871 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 871 eurot ja riigilõiv summas 200 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning kohtule hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 200 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 2, 45). Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. 15.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud õigusabi kokku 8,5 h ulatuses. Kohus on hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjades kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 90 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 15.06.2017 menetlustoimingust 100 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingute „Dokumentidega tutvumine ja konsultatsioon“ ning „hagiavalduse koostamine“ ja neile kulunud aja näol ei ole tegemist hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas ning allkirjastas hagiavalduse hageja juhatuse liige Marek Jaakson. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas hageja nimel lepinguline esindaja esimese 5 menetlusdokumendi 15.06.2017. Kuivõrd menetluskulude tekkimine ei saa vastaspoolele olla üllatuslik, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks
lg 1 kohaselt ei saa lugeda hageja õigusabikulusid menetlustoimingutele, mis tsiviilasja toimikust ei nähtu ega ole seega kontrollitavad. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 1h 18.09.2017 menetlustoimingule. Kohus hindas ja analüüsis hageja 18.09.2017 menetlusdokumendi koos lisadega (lk 79-85) sisu ja mahtu ning asub seisukohale, et hageja 18.09.2017 menetlusdokumendi koostamiseks ning menetlusdokumendi koos lisadega kohtule edastamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 0,5h. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Seoses eeltooduga loeb kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 3h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda 100 eurot arvestades teeb kokku 300 eurot.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et alates 01.07.2017 ei ole hageja käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada hageja lepingulise esindaja toiminguid alates 15.06.2017 menetlustoimingu tegemisest. Võttes arvesse hageja poolt väljatoodud arvestust tagastatud käibemaksu kohta, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga alates lepingulise esindaja 15.06.2017 menetlustoiminguga seotud kulust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 560 eurot (tasutud riigilõiv summas 200 eurot + esindaja poolt osutatud õigusabikulud summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas (560 x 36%) 201,60 eurot. 16.
lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.