) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Sihtasutus KredEx esitas 22.12.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 827,95 euro saamiseks. Kohus tegi 23.01.2018.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.02.2018.a e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 01.02.2018.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 09.03.2018.a määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.04.2015.a lepingu lühirendi teenuse osutamiseks nr 0054153. Lepingu alusel renditi kostjale elektriautosid. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 414 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 74,93 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 23.03.2018.a kuni põhinõude summas 414 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Menetluskulude osas palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 525 eurot. Kostja on 11.04.2018.a vastuses hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõuetega. Kostja palub kohtul vaadata üle õigusabikulude põhjendatuse ning vähendada seda lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama sätte kolmas lõige täpsustab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on 11.04.2018.a kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõuetega. Kohus võtab avalduse toimikusse ning lahendab selle kohtuistungit pidamata.
lg 3 näeb ette, et kohus võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus
Kõnesolevast sättest tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud. Samas 2 2-17-131460 nähtub, et hageja on kostjale enne hagiavalduse esitamist edastanud meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks (nt 18.05.2016.a, 23.12.2016 ja 04.10.2017.a kirjad). See on omakorda andnud hagejale aluse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 525 eurot (sh käibemaks).
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse) mahtu ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 70 euro ulatuses. Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse ka Riigikohtu poolt märgitut - kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.04.2014.a lahend asjas 3-2-1-4-15, p 14). Käesolevas asjas on hageja kostja vastu esitanud 414 euro suuruse põhinõude. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud nõudeid arvesse võttes ei oleks 525 euro suurune õigusabi tasu mõistlikus proportsioonis taotletava hüve väärtusega. Kuivõrd hageja pole menetluskulude kohta
lg-s 10 ette nähtud kinnitust lisanud, siis mõistab kohus õigusabikulud hageja kasuks välja käibemaksuta. Kostjalt tuleb
lg 6 alusel hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 125 eurot ja kulud õigusabile summas 70 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.