Obsah (9)

§ 440§ 444§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu põhjendused

1. Elisa Teleteenused AS esitas Pärnu Maakohtule avalduse Xxxvastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgnik esitas talle esitatud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.02.2018 määrusega anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.
2. Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas 21.03.2018 maakohtule hagi Xxx(kostja) vastu võlgnevuse 139,25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 66,54 euro, sissenõudmiskulude hüvitise 30 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 0,05 % päevas kuni põhinõude tasumiseni nõudes.
3. 11.04.2018 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja võtab hagi õigeks tunnistades hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid (põhinõue ja kõrvalnõuded). Kosta ei pea õigeks temalt õigusabikulude väljamõistmist (va riigilõiv), sest kostja ei ole andnud hagejale oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Kostja võlgnevus on aastast 2014, s.t tegemist on vana võlgnevusega, ja kostjale on saadetud meeldetuletusi ning teavitusi kohtumenetluse alustamisest (tl 28-29 pöördel). Veelgi enam, kostja on esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mis tingis hagiavalduse esitamise ning täiendava riigilõivu tasumise ja menetluskulude kandmise. 6.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 275 eurot (tl 20 pöördel). Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu (

§ 138

lg 2).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 2 Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Analüüsides hageja esitatud avaldust ning arvestades käesoleva tsiviilasjas keerukust, ei pea kohus hageja esindaja ajakulu käesolevas menetluses põhjendatuks. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 on kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt summas 60 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 7.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3