1-17-5264/33

1 Kriminaalasi nr 1-17-5264 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5264 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ilja Koljakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ILJA KOLJAKIN, isikukood 39401042245, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 19.04.2017 ja lõpp 19.02.2019 Kaitsja v.-adv. Margus Viira määratud korras RESOLUTSIOON Jätta ILJA KOLJAKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Viira & Partnerid (asukoht Narva mnt 9-26, 10117 Tallinn) kasuks 96 (üheksakümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 16 eurot) eurot v.-adv. Margus Viira poolt määratud korras süüdimõistetu Ilja Koljakini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Ilja Koljakinilt menetluskuluna kaitsjatasu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. Ilja Koljakinil tasuda menetluskulu 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700040639 ning selgitus: „Ilja Koljakin, 1-17-5264, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Koljakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ilja Koljakin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 06.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5264 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 19.04.2017 ning vangistuse kandmise algust arvestatakse alates 19.04.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Viimased süüdimõistmised on seotud korterivargustega. Kuritegude iseloom on jäänud samaks. Raskuskese püsib varavastastel kuritegudel. Vägivalla kuriteod on toime pandud vanglas autoriteedi saamiseks teiste kinnipeetavate seas. Soodusteguriks on varem olnud narkootikumide tarvitamine, nüüd halb majanduslik olukord. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja AN tugigrupis, temaga on toimunud vestlused erinevatel teemadel. Kinnipeetav tunnistas, et vabaduses olid probleemid majandusliku toimetulekuga seoses narkootikumide tarvitamisega ning väitis, et praeguseks hetkeks on ta motiveeritud muutuma. Kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning avavanglaosakonnas toidujagajana. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetava sõnul elas ta vabaduses viibitud ajal mitmes üürikorteris, kuid viimane elukoht enne vangistust oli üürikorteris aadressil xxxx, kus elas koos elukaaslasega. Peale vabanemist plaanib ta tüdruksõbraga uuesti korteri üürida. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetav on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mille omanik on S B. Korteri üldine seisukord on hea. Korteris elavad kinnipeetava elukaaslane J S ja kaks alaealist last. Kinnipeetaval on põhiharidus. Ta õppis Tõrvas internaatkoolis, kuna käitumise ja koolikohustuse täitmisega oli probleeme. Riigikeelt valdab isik B1 tasemel, suheldes riigikeeles ladusalt. Vabaduses on isik õppinud kutsekoolides, kuid õpingud jäid pooleli. Kinnipeetav soovib vangistuse ajal õppida eriala (elektrik, keevitaja), kuid eelistab tööl käimist, kuna peab hakkama üleval pidama tüdruksõpra ning nende novembris sündinud last. Konkurentsivõimet tööturul pärsib kutsehariduse puudumine. Viimase vabaduses viibitud aja jooksul (5 kuud) töötas isik 3 päeva ametlikult Rakvere Lihakombinaadis, seejärel mitteametlikult kuuseistutajana, ehitusel ja oli oma ema ettevõttes abiks. Kinnipeetav oli samal ajal arvel ka Töötukassas, kuid võeti arvelt maha, sest ei ilmunud kohale. Enne vangistust oli viimased poolteist kuud tegevuseta. Töökogemus isikul praktiliselt puudub ja tööd on tal raske leida, kuna ta ei oma kutset. K-Raha andmetel on 11.06.2018 seisuga kinnipeetaval tasumata võlanõudeid summas 5 566,68 eurot. Vangistuses olles soovib isik töötada ning soovib ka 3 edaspidi tööd teha. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vanglakaristuse ajal toetab kinnipeetavat materiaalselt tema ema A S. Kinnipeetava elukaaslane J S on xxxx, kelle sissetulekuteks on xxxx, emapalk ja lastetoetused. Kinnipeetav esitas vanglale garantiikirja, millest nähtub, et ta võetakse vabanemise korral tööle firmasse OÜ Xxxx. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema A S, kasuisa M S ja vend D S. Isa on surnud. Elukaaslase J S on isik koos elanud umbes aasta ja neil on ühine laps. Elukaaslasel on varasemast suhtest laps N S. Kuritegusid on isik sooritanud nii üksi kui grupis. Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal- ja väärteod, sh vanglas sooritatud vägivallaga seotud kuriteod ja käitumiskontrolli ajal sooritatud uued kuriteod. Ilja Koljakini tutvusringkonda kuuluvad erineva taustaga inimesed. Arvestades Ilja Koljakini korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Xxxx sündis kinnipeetavale poeg J K. Vangistuses olles suhtleb isik lähedastega telefoni- ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava elukaaslase väitel on Ilja Koljakinil head suhted oma sugulastega. Karistuse kandmise ajal suhtleb Ilja Koljakin kokkusaamise teel oma elukaaslase ja kahe lapsega. Elukaaslane ootab teda koju. Väidetavalt isik alkoholi ei tarbi. AS alusel on teda karistatud 2 korral, viimati
4. aastal. Narkootikume ei ole kinnipeetav väidetavalt viimased 2,5 aastat tarvitanud. Enamuse sellest ajast viibis ta vanglas ja viimasel vabaduses viibitud ajal (5 kuud) väidetavalt ei tarvitanud. On tarvitanud kanepit, esimest korda 12-aastaselt, amfetamiini harva, esimest korda 14-aastaselt ning ecstasyt periooditi, esimest korda 17-aastaselt. NPALS alusel on teda karistatud 2 korral, viimati
5. aastal. Varasemalt
6. aastal läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus tagasisideks on märgitud, et tema motivatsioon oli nõrk, ei teadvustanud tarvitamise negatiivseid tagajärgi.
7. aastal osales isik Corrigo tugigrupis, kus käis kohal kaks korda ja siis loobus.
8. aastal osales isik veel MTÜ Teekond sõltlaste tugigrupis. Diagnoositud on narkootiliste ainete kuritarvitamine. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, vajades perearsti, kirurgi ja psühhiaatri jälgimist. Kinnipeetav on kõrge esehinnanguga. Varasemate vangistuste ajal (2011 ja 2013) on isik kasutanud teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda erimeelsuste lahendamiseks.
9. aastal läbis isik sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kinnipeetav püüab leida kiireid lahendusi. Ei tunnista, et tema eluviis on mingil moel probleemne ja sellest tulenevalt ta ka ei tegele õiguskuulekaks eluks sobilike lahenduste otsimisega. Elas põhimõttel üks päev korraga, keskendudes lühiajalistele ning kiiretele tulemustele. Impulsiivse käitumisviisiga, kordab samu vigu, ei õpi varasematest kogemustest. Käesoleva vangistuse jooksul paigutati isik avavanglaosakonda ja sealt tagasi kinnisesse vanglasse, sest rikkus väljaspool vanglat liikumise trajektoori. Käesolevalt kannab isik vangistust varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat mitmel korral karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, lisaks on teda karistatud piinamise, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetavat on väärteokorras kokku karistatud 21 korral.
10. aastal vangistuse ajal, kuna ei soovinud käsklustele alluda, solvas vanglaametnikke ja viskas neid veega. Kinnipeetav on korduvalt katseajal rikkunud kontrollnõudeid ning hoidus kõrvale temale pandud täiendavate kohustuste täitmisest ning on sooritanud katseajal uue kuriteo. Enda sõnul tahab isik elada edaspidi seaduskuulekalt, kuid vaatamata sellele soovile ja mitmetele vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele, ei ole ta oma käitumises korrektuure teinud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel. Käitumiskontroll ajavahemikul 05.01.2011 - 04.01.2012 ebaõnnestus, kuna seoses käitumiskontrolli nõuete rikkumisega pöörati karistus täitmisele. Käitumiskontroll ajavahemikul 15.07.2011 14.01.2013 ebaõnnestus, kuna seoses käitumiskontrolli nõuete rikkumisega pöörati karistus täitmisele. Käitumiskontroll ajavahemikul 19.02.2015 - 14.09.2015 ebaõnnestus, kuna alates 26.02.2015 viibis Ilja Koljakin kinnipidamiskohas. Korduvad süüteod viitavad kinnipeetava 4 riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamised ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kinnipeetava puhul on ohustatud nii avalikkus, ametnikud kui ka kinnipeetavad. Ohtlikkus seisneb vägivaldses käitumises, varguste toimepanemises ning ebasobivas käitumises ametnike suhtes. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isikul tekivad erimeelsused teiste inimestega, kui ta tarvitab narkootikume või tal puudub sissetulek. Oht võib ilmneda ka siis, kui tal ei ole soovi alluda vangla korrale. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 81% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta Ilja Koljakini vabastamist ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ilja Koljakini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 19.02.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni katseaja lõpuni, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas Ilja Koljakinile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud kohustused. Ilja Koljakin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on esitanud vanglale garantiikirja, millest nähtub, et teda võetakse tööle OÜ-sse Xxxx. See garantiikiri on jõus ja kui ta saab välja, siis võetakse teda sinna tööle töölisena. Seal on vaja näiteks bussidele hooldust teha. Ta on varem olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid need on ebaõnnestunud, sest siis ta tarvitas narkootikume, tal ei olnud last ega naist ja tal oli ükskõik. Nüüd on tema aeg sisustatud perega ja ta püüab oma pere jaoks olemas olla. Viimane kord vanglast väljas olles ta ei tarvitanud narkootikume. Viimased 1,5 kuud ei olnud tal tööd ja siis ta mõtles, et läheb varastab. Soovib vabaneda, et hakata oma perega koos elama ja tööl käima. Selgitas, et talle andis sõber mahla juua ja kuna korrapidaja nägi, et ta ei ole poes käinud, siis ei tohtinud ta seda omada ning see vääris distsiplinaarkaristusena noomitust. Konflikte selle vangistuse jooksul ei ole olnud tal kellegagi. 19.12.2017 taotles ta vabastamist elektroonilise valve alla aadressile xxxx ning see on sama aadress, kuhu praegu elama läheb. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ilja Koljakini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ilja Koljakini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Margus Viira leidis, et kinnipeetav väärib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tema iseloomustusest nähtub, et ta on täies mahus korduvalt osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja on motiveeritud oma eluviisi muutma. Samuti on ta töötanud erinevatel töökohtadel ja hakkama saanud. Distsiplinaarkaristused ei näita kaitsealuse suhtumist karistuse kandmisesse. Kaitsja ei leia, et sellist tüüpi distsiplinaarkaristused peaksid muutma kaitsealuse vabastamise võimalusi. Tal on olemas töökoht, kui vabaneb ning selle töö saamiseks on nõusolek olemas. Tal on pere, 2 last, kellest noorim laps on sündinud xxxx. Tema elukaaslane saab küll lastetoetust, kuid väga oluline on ka pere toetamine. Tal ei ole riski seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, kuna juba peale viimast vanglast vabanemist ei tarvitanud ta alkoholi ega narkootikume. Kinnipeetav selgitas, miks ta sattus uuesti vanglasse ning arvestades pere ja töö olemasolu, ei tohiks sellist olukorda enam tekkida. Kinnipeetaval puudub riskiohtlikkus ning ainuke alus, kus on näidatud risk ja ohtlikkus, on riskikäitumine, kus vangla viitab varasematele rikkumistele. Kaitsja leidis, et uue kuriteo toimepanemise protsendid ei näita mitte midagi ja on vastuolus 5 vangla seisukohtadega. Sisuliselt on vangla antud hinnang positiivne ja sellest joonistub välja, et Ilja Koljakinit oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta vabaneb 19.02.2019, see tähendab, et tal on jäänud kanda vähem kui 6 kuud vangistust. Tähtaegselt vabanedes puudub igasugune kontroll tema käitumise üle. Oluline on rakendada ennetähtaegse vabastamisega käitumiskontrolli. Kaitsja ei vaidle vastu ühelegi nõudele, mida kriminaalhooldaja on pidanud vajalikuks. Kui kohus leiab ja peab võimalikuks, et ainuke tingimus peaks olema mingi täiendava kontrolli võimalus, siis on võimalik kohaldada ka elektroonilist järelevalvet, sest aadress on üle vaadatud ja on eelmise istungi materjalidest nähtuvalt ka nõusolek üürileandjalt. Kaitsja küll ei taotle seda, aga ka see võimalus on tegelikult olemas. Kaitsja palus taotlus rahuldada, sest see on põhjendatud. Kinnipeetav on esitanud ka motivatsioonikirja, kus ta on selgitanud oma muutunud suhtumist ja põhjendanud oma uut käitumist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ilja Koljakin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed vanglakaristused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude iseloom on jäänud samaks, enamus on varavastased kuriteod, mille toimepanemist varem soodustas narkootikumide tarvitamine ja praeguse kuriteo puhul halb majanduslik olukord. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis tagab talle igakuise kindla sissetuleku majanduslikult toime tulemiseks. Samas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust oli kinnipeetav tegevuseta ning töökogemus tal praktiliselt puudub. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 11.06.2018 seisuga tasumata nõudeid üle 5 500 euro, mis mõjub tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt. Seega püsib jätkuvalt uue varavastase kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus saadav töötasu on majanduslikuks toimetulekuks ebapiisav. Kinnipeetav on kuritegusid pannud toime nii üksinda kui ka grupis, mis viitab mõjutatavusele ja kriminaalse taustaga tutvusringkonnale. Kinnipeetav on varem pannud vanglas toime vägivaldse kuriteo autoriteedi saamiseks teiste kinnipeetavate seas. Varem oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisest hoidumisega, kuid enda sõnul ei ole ta 2,5 aastat narkootilisi aineid tarvitanud ning sotsiaalprogrammide läbimise tulemusena on motiveeritud oma senist eluviisi muutma. Kinnipeetav oli vahepeal paigutatud avavanglaosakonda, kuid seoses nõuete rikkumisega paigutati ta tagasi kinnisesse osakonda. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on osalenud vangla tööhõives nii koristaja, köögitöölise kui ka toidujagajana, on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning toimunud on vestlused erinevatel teemadel. Samuti osales kinnipeetav AN tugigrupis. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht koos elukaaslase ja alaealiste lastega. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava suhtes esineb ka positiivseid asjaolusid, kuid kohtu 6 hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhooldusel olles käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu kahel korral pöörati tingimisi mõistetud karistus täitmisele ning ühel korral pani ta katseajal toime uue kuriteo. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Ilja Koljakini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 13.07.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Kaitsjatasu kokku summas 156 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
12. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
13. septembri 2018 määrus, millega Ilja Koljakin jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14. Määruskaebus jätta rahuldamata.
15. Määrata Advokaadibüroole Viira&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ilja Koljakinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
16. Mõista Ilja Koljakinilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
17. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 12.09.2018 kohtumäärus 1-17-5264 jõustus
18. novembril
19. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent