1-16-5081/23

(4)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Arsentjev on Harju Maakohtu 29.06.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-165081 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja algust hakati lugema alates Aleksandr Arsentjevi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 12.05.
2. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.11.
3. Tartu Vangla edastas 07.08.2018 kohtule materjalid Aleksandr Arsentjevi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas oma arvamuse Aleksandr Arsentjevi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leidis, et süüdimõistetu isik, varasem elukäik, sealhulgas välja kujunenud kuritegelik käitumismuster ning kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega toetada. Aleksandr Arsentjev avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Ta soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse ning jätkata sõltuvusravi, kuna mõistab, et ise oma probleemidega toime ei tule. Ta usub, et kui soovib narkootikumide tarvitamisest hoiduda, siis uusi kuritegusid toime ei pane. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul kaaluvad positiivsed asjaolud üles negatiivsed asjaolud. Kõik vangla iseloomustuses märgitud riskid ja ohud on maandatud. Aleksandr Arsentjevil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud vanglas programmid ja töötanud. Ta soovib vabaduses asuda tööle ja tasuda hagid. Kaitsja palus Aleksandr Arsentjev vabastada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Arsentjev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta rehabilitatsioonikeskuses xxxxxxxxxxxxx. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning eluruumi kontaktisik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Arsentjevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

(4)Aleksandr Arsentjevit on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral (üks karistus kustunud). Vanglakaristust kannab süüdimõistetu kolmandat korda. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime nii isikuvastaseid, varavastaseid kui rahvatervisevastaseid kuritegusid. Käesolevat karistust kannab ta taaskord rahvatervisevastase narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest, vajadus rahaliste vahendite järele ning puudulikud probleemide ja konfliktide lahendamise oskused. Süüdimõistetu on pikaaegne uimastite tarvitajaja. Ta tunnistab sõltuvust ning mõistab uimastite tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav soovinud vabaduses ravile minna, kuid tal ei ole selleks võimalust olnud. Käesoleva karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud sõltuvusteemaliste loengute tsükli, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, täitnud töövihiku teemal „Viha ja kriitika“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, õppinud riigikeelt ja osalenud vangla tööhõives. Vangla hinnangul on kinnipeetaval soov oma elu muuta, kuid puudu võib tulla sihikindlusest ja tahtejõust. Aleksandr Arsentjevi käitumine vanglas on paranenud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral soovib Aleksandr Arsentjev minna ravile rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxxx. Lisaks elukohale kindlustab keskus süüdimõistetu ka tööga. Hiljem plaanib süüdimõistetu minna tööle Soome kasuisa ettevõttesse. Lähedastest on kinnipeetaval head suhted säilinud veel ema, õdede ja vanaemaga. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Aleksandr Arsentjevi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole siiski põhjendatud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ka juhul kui süüdimõistetu on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning tema elutingimused vabaduses on head. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Aleksandr Arsentjevi varasema elukäigu ning kuriteo toimepanemise asjaolude põhjal on alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus nõustub, et käesoleva vangitsuse ajal on kinnipeetava suhtumises ja käitumises toimunud positiivseid muutuseid. Siiski ei saa kohus vaid veidi rohkem kui poole karistusaja ärakandmise järel olla veendunud, et toimunud muutused ka püsivad loomuga on. Varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangistused ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. Seega korduvalt karistatud isiku vabastamine esimesel võimalusel oleks ennatlik, vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Menetluskulud Aleksandr Arsentjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.08.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 28.08.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 147,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 147,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Arsentjevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. 3

(4)Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4