KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018, Narva Kohtuasja number 2-18-8481 Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi D Di ja J Da vastu ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu RK 70000349) Hageja lepinguline esindaja: Inna Golovina (e-post: inna.golovina@emta.
- ee)Kostja I: J Da (IK xxx; elukoht xxx) Kostja II: D D (IK xxx; elukoht xxx) Kostjate lepinguline esindaja: advokaat Rein Laid (e-post: rein.laid@hansalaw.
- ee)RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagis D Di ja J Da vastu ühisvara jagamise nõudes, kuna hageja on nõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. 2. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Saata kohtumäärus pooltele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD 2-18-8481 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas hagi D Di ja J Da vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks loobumise tõttu, kuna kostja on nõude täitnud. Kostjad on nõus menetluse lõpetamisega, kuid paluvad menetluskulud jätte hageja kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS §-ga 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul palub hageja jätta menetluskulud kostjate kanda ning kostjad hageja kanda. Kohus selgitab, et hagi esitati 01.06.2018. Kostja J Da on hagimaterjalid kätte saanud 07.06.2018. Kostja võlgnevuse tasusid kolmandad isikud pärast hagi esitamist, ajavahemikul 14.06.2018-21.06.2018. Kostjad vastuses hagi ei tunnista, selgitades, et võlgnevus on tasutud. Vastuses leiavad kostjad, juhul, kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada, ei ole kosja I ja kostja II nõus kirjaliku menetlusega ja soovivad asja läbivaatamist kohtuistungil. 2 2-18-8481 TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Esmalt on võlgnevus hageja eest tasutud peale hagiavalduse esitamist. Hageja on soovinud asja arutamist kirjalikus menetluses. Kostjad oma vastuses soovivad asja menetlemist istungil, juhul, kui kohus ei pea võimalikuks asja menetlust lõpetada. Kohus selgitab, kuna menetluse käigu määravad menetlusosalised, siis kohus omal algatusel menetlust lõpetada ei saa. Menetluse lõpetamiseks peab olema vastavasisuline taotlus. Kui hageja ees oli võlgnevus tasutud oleks ka kostjad saanud menetluses olla aktiivsed ning pöörduda hageja poole ettepanekuga menetluse lõpetamiseks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mitte hageja ei ole määranud kohtuistungit, vaid kohus, lähtudes kostjate soovist, Seega jäävad menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS 145 lg 1 riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Hagiavalduse esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud ning kohtuistungil on esindanud hagejat töösuhetes jurist ja hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega järeldab kohus, et hüvitatavad menetluskulud hagejal puuduvad. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3