Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 08.10.2018.a. esitas pankrotihaldur Andrus Õnnik Pankrotiseaduse (
) § 163 alusel kohtule Urmas Looring´u pankrotimenetluses lõpparuande. Teade lõpparuande esitamisest on AT-s avaldatud 28.09. 2018.a. Lõpparuandega tutvumise aeg oli 28.09.2018.a.-08.10.2018.a. Lõpparuande kohaselt teeb haldur tulenevalt
Kinnitada käesolev lõpparuanne Urmas Looring´u pankrotimenetluses.
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotivarasse on pankrotimenetluse kestel laekunud järgmised vahendid: 1.
Menetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi 2.
Ajutise halduri tasu ( 11.05.2018 määruse alusel) 220,00 € 2.3.
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
sätestab nimetatud summalt halduri tasu alammääraks xxxxxxxxxxx € .
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust lähtuvalt taotleb haldur halduri tasu kinnitamist summas xxxxxxxxxxx € , millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (
) § 162 lg 2 nõuetele. Urmas Looring´u pankrotimenetluses puudub müüdav vara. Pankrotihalduri poolt on sisse nõutud kõik sissenõutavad summad. Muu vara ning tagasivõitmise võimalused menetluses puuduvad. Lõpparuande esitamisega 28.09.2018 teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
lg 1 ja 3 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet nõudis vastutusotsusega välja võlgnikule kuulunud ja tema poolt juhitud Agaro PK OÜ (kustutatud) maksuvõlad. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Urmas Looring pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 2514,12 €.
Pankrotihaldur taotleb halduri tasu kinnitamist summas xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx € (sh käibemaks). Kulud on olnud kokku xxxxxxxxxxx € (sh. käibemaks), so 4 kuud ja 17 päeva x xxxxxxxxxxx. Kuludest xxxxxxxxxxx on kinnitatud 27.09.2018 kohtumäärusega ning xxxxxxxxxxx€ on veel kinnitamata. Kohus kinnitab halduri täiendavad vajalikud kulud summas xxxxxxxxxxx € (sh. käibemaks), mis tuleb hüvitada pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. 4 2-18-6033
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Urmas Looring on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Urmas Looring pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.
lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga aasta
lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt
lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega, kui võlgnikul on palgaalammäärast suurem sissetulek, siis ta võib alammäära ületavast summast jätta endale 25 % ja peab 75 % panema kõrvale (nt teisele kontole), et teha ülekanne võlausaldajate pangakontodele iga aasta 11.ndal oktoobril. Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.