Obsah (12)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 438§ 468§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12884 Tsiviilasi Räv

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. 2 Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Hageja nõue 29.08.
2. a esitas hageja Rävala Õigusbüroo OÜ lepingulise esindaja vahendusel hagiavalduse kostja Raimond Madsen'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 900 eurot, intressi nõudes summas 34,11 eurot, viivise nõudes summas 572,18 eurot (29.08.
3. a seisuga), jooksva viivise nõudes alates 30.08.
4. a kuni põhinõude summas 900 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 35 eurot. Nõude aluseks on Express Credit AS ja Raimond Madsen'i vahel 06.03.
5. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, millega anti kostjale laenu summas 900 eurot tagastamise tähtajaga 06.04.
6. a (laenuperiood 1 kuu). Express Credit AS loovutas 19.10.
7. a nõude kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 225 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
8. Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.09.
9. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostja kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 25.09.
10. a /tlk 51/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 42-45/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 09.10.
11. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 3.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3.3. Hageja on kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule hagis nimetatud laenulepingu /tlk 12-13/. Kohus leiab, et Express Credit AS on sõlminud kostjaga lepingu oma 3 majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). 3.4. Hagiavalduses /tlk 6-10/ nõuab hageja kostjalt 29.08.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas (0,13% päevas) s.o 572,18 eurot ning jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 30.08.2018. a kuni põhivõlgnevuse summas 900 eurot tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas. Laenulepingu põhitingimustest /tlk 12/ nähtuvalt oli poolte vahel kokku lepitud viivise määr 0,13% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivise aastamäär on 45,5%. 3.5. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 45,5% tasumata summalt aastas /tlk 8/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega enam kui viis korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal (07.04.2017-29.08.2018.

1. a)olnud 8,0% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,13% päevas e 45,5% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd esialgse võlausaldaja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: hageja taotletud summalt 900 eurot /tlk 8/ alates tasumata graafikujärgsele maksele järgnevast päevast, s.o 07.04.2017. a kuni 29.08.2018 (k.
2. a)summas 100,60 eurot ning jooksva viivise nõuet alates 30.08.2018. a tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni 4 põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 3.6. Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 471,58 eurot (572,18-100,60) ja jooksva viivise nõude alates 30.08.2018. a tasumata põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas. 3.7. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 900 eurot, intressi nõudes summas 34,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 100,60 eurot, jooksva viivise nõudes alates 30.08.2018. a tasumata põhivõlgnevuselt (29.08.2018. a seisuga 900 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 35 eurot. 3.8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4.
2. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 240 eurot, kokku 465 eurot. 4.2.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (1541,29 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1069,71 eurot, s.o põhinõude summas 900 eurot, intressi nõude 34,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 100,60 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot) 69,40% ulatuses kostja ja 30,60% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 322,71 eurot (465 eurot * 69,40%). 4.3. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5