← Eesti

1-18-4964/60

1-18-4964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-4964 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Irina Skrundi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Irina Skrund Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Irina Skrundi apellatsioon Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Irina Skrund süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu
  9. juuli
  10. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 4 päeva vangistust alates kinnipidamisest
  11. juulil
  12. Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 1020 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  13. I. Skrund tunnistati süüdi selles, et ta korduvalt ja isikute grupis pani toime kaks vargust. Esimesel juhul varastas ta Viru Keskuses koos RS-ga isikult mobiiltelefoni, teisel juhul Puhangu tänaval asuvast korterist isiku seljkoti koos selles olnud esemete ja sularahaga.
  14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Skrund, kes vaidlustab maakohtu otsuse temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Taotleb osa menetluskulude riigi kanda jätmist ja selle tasumise tähtaja pikendamist, sest ta viibib vanglas ja tal puudub sissetulek. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  15. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
  16. peatüki
  17. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  18. Praeguse asja materjalidest nähtub, et
  19. septembril 2018 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed, süüdistatav I. Skrund ja tema kaitsja Kadi Sitska kokkuleppe (7 kd tl 88-89), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult muuhulgas kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud koosnevad sundrahast 750 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasust 1020 eurot. Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja asenduskaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. 1.oktoobril 2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et I. Skrund on kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (7 kd tl 85-87). Apelleeritud kohtuotsusega ongi I. Skrund kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule (7 kd tl 95-100).
  20. Apellatsioonis ei nõustu I. Skrund maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  21. novembri
  22. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  23. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 2

(3)lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
  1. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
  2. peatüki
  3. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta I. Skrundi apellatsioon läbi vaatamata.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava I. Skrundi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.