Obsah (11)

§ 181§ 312§ 294§ 7§ 182§ 177§ 306§ 190§ 310§ 126§ 314

Kriminaalasi nr 1-18-1133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2018.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1133 (17230102130) Koht

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - määratud kaitsja tasud kogusummas 1782 eurot; - DNA-ekspertiiside kulud summas 2964 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 461 eurot. S.N’ kohta riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvad andmed – kustutada registritest kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu X1’ poolt esitatud tsiviilhagi – jätta läbi vaatamata. Kannatanu X2’ poolt esitatud tsiviilhagi – jätta läbi vaatamata. Asitõendid ja salvestised: - 2 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - roosa sall; neli nuga; pakendid 4, 6, 7, 8; puuteproovid; veremäärdumisega sviiter; surnukehalt võetud riided (kampsun, T-särk, dressipüksid, aluspüksid, sokipaar); valget värvi päevatekk, kirju tekikott, padjapüür, ruuduline käterätik, kollane lapp, ruuduline käteräti tükk, hall lapp, mustad püksid, roosat froteerätik, triibuline riidetükk, ruuduline käteräti tükk, küünealused kaaped, sõrmejälgede kaardid, jalajälgede võrdlused paberil – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - mobiiltelefon Samsung, kaelaripats ristiga – jätta X1’le; - mobiiltelefon Alcatel Onetouch; hommikumantel, kaelalukuga kampsun, teksad, heleroheline kampsun, roosa T-särk, tumehallid püksid, jalanõud ja sokid – tagastada S.N’le. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUS S.Nt süüdistatakse selles, et tema pani toime teise inimese tapmise, mis seisnes selles, et kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 19.10.2017 ja mitte hiljem kui 2 22.10.2017 kell 08.38, viibides xxxx asuvas korteris, lõi S.N tahtlikult XXile noaga kaela unearteri piirkonda. Lähtuvalt surnu ekspertiisiaktist nr 17E-PõS0028/527, 05.12.2017, põhjustas S.N oma tegevusega XXile eluohtliku tervisekahjustuse ehk torke-lõikehaava kaelal vasakul pool vasaku unearteri vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest verejooksust ja ägeda südamepuudulikkusega, mistõttu XX suri ajavahemikus 20.10.2017 kuni 22.10.2017 kella 08.38. Seega, süüdistuse kohaselt, S.N teise isiku tapmisega pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II MENETLUSE KÄIK Süüdistatav S.N kohtuistungil end XX’i tapmises süüdi ei tunnistanud. Ristküsitlusel keeldus S.N küsimustele vastamast. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati tunnistajad X3, X4, X5, X6, X7, X8, X9, X10, X11, X12, X13, X14, X15; kannatanud X2 ja X1. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua

§ 312

p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, 24.10.2017 /I tlk 1-92; kd KI tl 135-222/; - sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos fotodega, 01.11.2017 /I tlk 93-171, kd KII tl 180/; - laiba vaatlusprotokoll /I tlk 172-190; kd KI tl 116-134/; - surnu ekspertiisiakt nr 17E-PõS0028/527, 05.12.2017 koos õiendiga /II tlk 8-28; kd KII tl 81101/; - ekspertiisiakt nr 17E-GE1141, 30.11.2017 koos õiendiga /II tlk 140-151; kd KII tl 115-126/; - ekspertiisiakt nr 17E-GE1262, 14.12.2017 koos õiendiga /II tlk 156-162; kd KII tl 127-133/; - asitõendi vaatlusprotokoll, 04.01.2018, /II tlk 163-167; kd KIII tl 51-55/; - asitõendi vaatlusprotokoll, 19.12.2017 koos salvestistega CD-plaadil /II tlk 176-185; kd KII tl 141-150, 151/; - asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 02.11.2017 /III tlk 16-28; kd KIII tl 51-55/; - asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 29.11.2017 + salvestis CD-plaadil, /III tlk 30-35; kd KIII tl 67-72, 73/; - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, 26.10.2017, /III tlk 36-46; kd KIII tl 56-66/; - Swedbank AS vastus päringule, 25.10.2017 nr A09.04-200-02/7-2 koos fotodega /III tlk 4953; kd KIII tl 74-78/; - Tallinna Kiirabi vastus nõudekirjale, 25.10.2017 nr 1-5/441-1, /III tlk 56-57; kd KII tl 156/; - S.N kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 24.10.2017, /III tlk 97-99; kd KIII tl 128-133/; - isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, 24.10.2017 /III tlk 103-119; kd KIII tl 79-94/. Muu iseloomustav materjal: - kannatanule X2 tekitatud kahju tõendavad dokumendid /II tlk 35-48; kd KI tl 103-109/; 3 - kannatanule X1 tekitatud kahju tõendavad dokumendid /II tlk 52-58; kd KI tl 110-115/; - karistusregistri väljavõte S.N osas /kd KIII tl 126-127/; - kohtumäärused ja taotlused S.N vahistamise ja vahistuse pikendamise kohta /kd KIII tl 134143/ - menetluskulusid kinnitavad dokumendid /kd KI tl 15-16; KIII tl 144-158/; - tõend S.N maksustatava tulu kohta /tl 143; kd KIII 159/. Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Kannatanu X2 taotles avaldada talle antud kiirabikaardi koopia (kd KIII tl 116) XXi kohta ning samuti XXist kirstus tehtud foto (näidatud menetlusosalistele kannatanu telefonist kohtuistungil, hiljem lisatud kirjalikele materjalidele – kd KIII tl 99-100). Pooled antud taotlustele vastu ei vaielnud ja kohus avaldas nimetatud tõendid. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel ka täiendavad ja iseloomustavad materjalid, milliste avaldamisele pooled vastu ei vaielnud: - arstliku surmateatise / kd KIII tl 117/; - kinnistusraamatu väljatrükk /kd KIII tl 95-96pö/; - uurija poolt koostatud õiend /kd KIII tl 97-98/; - Sotsiaalkindlustusameti vastus XXi kohta /kd KIII tl 101-103/; - tõendi kannatanu haigusjuhu kohta /kd KIII tl 118/; - surma põhjuse tuvastamise seaduse väljatrükk /kd KIII 119-125/. Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja X10’i poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (II kd tlk 113) esimese lause. Prokurör avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja avaldas ülekuulamise protokollist (kd KII tl 134-140) laused: „Olin 22.10.2017. aastal oma kodus aadressil xxxx. Kuskil 8-9 paiku hommikul koputas naabrinaine S xx korterist mu uksele ja ütles, et X on surnud.“ Prokurör taotles avaldada tunnistaja X6’i poolt kohtueelses menetlusest antud ütlustest tunnistajale meenutamiseks lause (II kd tlk 82), mis algab sõnadega „X oli“. Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas ülekuulamise protokollist (kd KII tl 152-155) lause: „X oli kõhuli, tema nägu oli põranda poole, nägu oli ninapidi vastu põrandat.“ Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja X5’i poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (II kd tlk 75, alt 11. rida) kaks lauset. Menetlusosalised avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja avaldas ülekuulamise protokollist (kd KII tl 158-161) laused: „Sellepeale S jooksis X juurde ja sakutas teda edasi tagasi võttes teda paremast küljest kinni. Pärast seda haaras S minust kinni ja palus, et ma sinna jääksin.“ Prokurör taotles avaldada tunnistaja X11’ poolt kohtueelses menetlusest antud ütlustest tunnistajale meenutamiseks lause (II kd tlk 116, alt 23. rida). Menetlusosalised avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas ülekuulamise protokollist (kd 4 KII tl 162-164) lause: „Oli ka juhtum, kui S pani Xle kurgu peale 10 kg hantli, kui X parasjagu magas.“ Prokurör taotles avaldada S.N poolt eeluurimisel antud ütlused, lähtudes

§ 294

p-st 1, seoses asjaoluga, et süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Kaitsja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused (kd KIII 162-170) täies ulatuses. Kohtuistungil vaadeldi vahetult erinevaid kampsuneid ja püksipaari, ülejäänud riietusesemete vaatlust pooled vajalikuks ei pidanud. Samuti kuulati vahetult hädaabikõnede helisalvestisi. Turvakaamerate salvestiste vahetut vaatamist pooled vajalikuks ei pidanud. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et S.N’ süü KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör taotles S.N’ süüdi tunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi, mõista talle karistuseks 9 aastat vangistust ning arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistusaja alguseks 24.10.2017.a. Lisaks taotles prokurör välja mõista menetluskulud. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü ei ole tuvastamist leidnud ning taotles S.N täilikult õigeks mõista ja jätta tsiviilhagid läbi vaatamata. Kannatanud vaidluste korras sõna ei soovinud. Süüdistatav S.N end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ning loobus ütluste andmisest. Süüdistatav oma viimases sõnas märkis, et tal on küll kahju XXiga juhtunu pärast, kuid tema ei ole sellega seotud. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kuna antud juhtum on oma olemuselt kurioosne ja kriminaalmenetluses tõendite talletuse aspektist lubamatu, peab kohus esmalt peatuma asjaolul, et käesoleval juhul leidis tuvastamist, et vaid Tallinna Matusebüroo morgi töötaja X7 hoolsuse tõttu jäi enne menetlustoiminguid tuhastamata tapetud inimene. Kohtus leidis tõendamist, et 22.10.2017 kl 8.38 (asitõendi vaatlusprotokoll, kõneeristus kd KI tl 141-142) kutsuti süüdistusaktis nimetatud aadressile hädaabi kõnes xxxx kiirabi, see nähtub nii hädaabi kõnest kui ka tunnistaja X10i (kd KI tl 53) poolt kohtus antud ütlustest selle kohta, et tema oli isik, kes antud ajal kiirabi kutsus ja tegi seda põhjusel, et 22.10.2017 hommikul tuli süüdistatav samas majas elava X8i korterisse, kus alkoholi tarbiti ja teatas, et tema elukaaslane XX on surnud ning tunnistaja suundus seejärel korterisse xx ja nägi maas surnud XXi ja helistas hädaabisse. Kohtus leidis ka tõendamist, et kiirabi tuli kõne järgselt sündmuskohale. Seda kinnitasid kaks kohtus üle kuulatud kiirabitöötajat X3 ja X4, ka nähtub see kiirabikaardist (kd KII tl 157). Kiirabitöötajate ütlused olid kohtus risti vastukäivad. Nii kinnitas tunnistaja X3 kohtus, et XX oli põrandal, verd ta ei näinud, tapetul oli nina täiesti kõver, tema meelest oli tal ninaluumurd (kd KIII tl 3), samas tunnistaja kiirabitöötaja X4 väitis, et surnud isikul ei olnud mingit 5 ninavigastust, küll aga oli tema läheduses väike vereloik (kd KIII tl 8, 9). Kolmanda kiirabitöötaja ülekuulamisest prokurör loobus. Tunnistaja X3 ütlused on vastuolus laiba kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastatuga- tapetul ei tuvastatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus mingit ninavigastust sh mitte ka ninaluumurdu, ka on surnu ekspertiisiaktis sisalduval fotol surnud isiku nina otse (kd KII tl 8194), samuti ei nähtu ninavigastust ka laiba vaatlusprotokollist (kd KI tl 116-119 ja fotolt). Tunnistaja X3 ei suutnud ristküsitlusel kohtule selgitada antud vasturääkivust (kd KII tl 5), mistõttu ei ole tema ütlused usutavad ega tõendina arvestatavad. Märkimist väärib ka asjaolu, et kuigi X3 oma kohtus antud ütluste kohaselt arvas, et tegemist on ninaluumurruga, milline ilmselgelt on vägivalda mittevälistav vigastus, ei kandnud ta seda kiirabikaardile (kd KII tl 157), ka ei teavitanud vägivallatunnusest politseid, millist kohustust oleks sellisel juhul ette näinud surma põhjuse tuvastamise seaduse § 5 lg

1. Kiirabikaardist nähtuvalt kandis X3 (tunnistaja X4i sõnul oli X3 brigaadi juht ja otsustas meditsiinilised asjaolud) sinna märke: „R98 surma põhjus teadmata“ (kd KII tl 157) ning kannatanutel nende ütlusest tulenevalt lubati kutsuda kohale laibavedajad. Tunnistajatest, kes laiba ära toimetasid, prokurör loobus. Edasi nähtub kannatanu X2 ütlustest, et ta edastas kiirabikaardi perearstile ja perearst väljastas surmatunnistuse (kd KIII tl 49). Kohtule menetluse ajal esitatud surmateatise nähtub sootuks, et perearst märkis sinna surma põhjuseks maksa puudulikkuse (kd KIII tl 117), kuigi kiirabikaardist surma põhjust ei nähtunud ning perearsti X15i kohtus antud ütlustest nähtuvalt ta ise surnukeha ei vaadelnud. Nii ei määratudki perearsti poolt mitteeakale inimesele, 44aastasele isikule, kelle surmapõhjused kiirabikaardist tulenevalt olid teadmata, lahangut, mida oleks eeldanud surma põhjuse tuvastamise seaduse § 7 lg
2. Isik saadeti tuhastamisele. Nii juhtuski, et isik saadeti tuhastamisele ja kannatanute sõnul kutsuti nad tuhastuseelsele teenistusele 24.10.2017, kus neile aga morgi töötaja X7 tuhastuseelselt teatas, et isik on tapetud torkehaavaga kaela. Sama kinnitas kohtus morgi töötaja tunnistaja X7, kes andis ütlusi selle kohta, et laip oli tugevalt veritsenud, laibakott, riided olid verised, ta oli kuivanud verega kaetud ja verd immitses edasi ja laibal oli kaela torkevigastus (kd KIII tl 48). Ta teavitas oma ülemust võimalikust vägivallasurmast. Ka märkis tunnistaja, et varemgi on samuti juhtunud, et morgi tuhastamisele jõuab sarnane (vägivallatunnustega) isik. Arvestades asjaolu, et asjatundmatus laibaga viis olukorrani, kus tapmissündmust asuti fikseerima alles Tallinna Matusebüroo morgist politseile saabunud kõne tõttu 24.10.2017 kl 16.05 (sündmuskoha vaatlusprotokoll kd KI tl 135), seega 4-l päeval pärast arvatavat tapmist, on ilmne, et vahetud kuriteo jäljed olid paljuski hävinenud ja palju ei puudunud, et tapetu oleks tuhastatud. Kohus pidas kõige eelrefereeritu tõttu vajalikuks, vältimaks sarnaseid intsidente tulevikus, pöörduda juhtunu valguses kirjalikult politsei, kiirabi ja terviseameti poole. Antud juhul tapmisele reageeriti hilinenult, tapmine toimus kohtus uuritud tõendite alusel 21.10.2017.a. (tapmise võimalikku aega käsitleb kohus hiljem), sündmuskohta vaadeldi esmakordselt 24.10.2017.a. kl 16.05 (kd KI tl 135-222), st kolm päeva hiljem ja täiendav sündmuskoha vaatlus toimus 01.11.2017.a. kl 10.00, st. 10 päeva hiljem (kd KII tl 1-80). Kohus tuvastas ka, et 23.10.2017 tegi antud majas elav isik X13 (asitõendi vaatlusprotokoll kd KI tl 147-149) hädaabisse kõne, kus mainis, et majas on aset leidnud tapmine, seda rõhutab ta kõnes mitmel korral (kd KI tl 147 pö, 148), kuid politsei sündmuskohale ei läinud, ka ei 6 kuulatud antud isikut üle kohtueelsel uurimisel. Kohtus nüüd, 7 kuud hiljem, ei suutnud tunnistaja usaldusväärseid ütlusi anda, ilmnes, et enda sõnul tarvitab ta sageli alkoholi, ka ei kinnitanud ta enda poolt hädaabisse tehtud kõnes öeldut, ta väitis, et tapmise kohta tegi järelduse naabrite jutu pinnalt, ise midagi pole näinud ja palju aega on möödunud. On eluliselt mõistetav, et sageli alkoholi tarbivad isikud ei suudagi mäletada sündmusi kuupäevalise täpsusega ja on võimalik, et nad ei suuda vahest neid hiljem ka meenutada mitte ainult detailides vaid ka üldisemalt. Küll aga oleks olnud enam lootust tõde tuvastada tema üle kuulamisega koheselt pärast tehtud telefonikõnet, kuna selles ta märkis ka olulisi asjaolusid, näiteks, et ta teab, et toimus tapmine(kd KIII tl 148), et tal haarati kõrist kinni, et ta vait oleks (kd KIII 148 pö). Kohtus ta midagi sellist ei kinnitanud. Kohus tema ütlusi, kui mitteusaldusväärseid ja mitteriimuvaid hädaabi kõne sisuga tõendina arvestada ei saa. Ka märkis ta hädaabi kõnes just nagu oleksid tapetu pojad olnud tapmissündmusega seotud, prokurör esitas aga kohtule mobiilikõnede positsioneerimised, millised antud verisooni ei kinnitanud (pojad asusid võimaliku tapmise ajal Lasnamäel). Kohus kuulas üle hulgaliselt süüdistusaktis nimetatud xxxx maja elanikke, kõiki, kelle puhul oli alust eeldada, et nad viibisid tapmise ajal läheduses või oleksid võinud olla teadlikud sündmustest või nägid tapetut. Tuleb rõhutada, et nii kannatanute kui ka kõigi xxxx elavate tunnistajate ütlustest nähtus, et nii tapetu kui ka süüdistatav, samuti kõik xxxx elavad ülekuulatud tunnistajad tarbivad küllalt sageli alkoholi ning neist enamusel oli kohtus ka raskusi kuupäevade, kellaaegade, sündmuste jada talletamisel ja meenutamisel. Nii näiteks ei saa tõendina arvestada lisaks tunnistaja X13le ka tunnistaja X8i ütlusi, seda sündmuste ajalise määratluse aspektist, kuna ta kinnitas algselt, et 22.10.2017 hommikul tema korteris tarbiti alkoholi, XXi surma kuupäeva teab vaid prokuröri ütlustest (kd KI tl 62), siis väitis ta, et XXi surmast kuulis alles saabunud politseinikelt, kes süüdistatava kinni pidasid (kd KI tl 63) ehk siis alles 24.10.2017.a. (kinnipidamise protokoll kd KIII tl 128-130), seega ajal, mil laip tegelikult oli ära viidud (laip viidi ära 22.10.2017.a.). Hiljem ristküsitlusel vastates aga väitis, et kuulis XXi surmast süüdistatavalt, kes tema korterisse sisenes (kd KI tl 64) ja mehed läksid laipa vaatama ehk siis pidi see aset leidma enne laiba ära viimist 22.10.2017.a. Seega puudub isikul sündmustest igasugune adekvaatne ajaline ülevaade sündmustejadast ning tema ütlused sündmuste ajalise määratluse osas ei ole usaldusväärsed ega tõendina arvestatavad. Kohus kuulas üle majaelanikest ka X5, X6, X9, X
3. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua

§ 312

p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kaitsja kaitsekõnes esitatud väide on õige ja asjakohane, et mitte keegi antud maja elanikest, keda kohtus ristküsitleti, ei näinud pealt tapmist, ei näinud süüdistatavat veriste riietega, ei kuulnud korterist nr 120 21.10.2017 mingeid konfliktile viitavaid helisid, keegi neist ei näinud ise süüdistatavat olukorras, mis seostaks teda tapmisega. Prokurör märkis kohtukõnes, et isiku süü üle otsustades on oluline, et paljud tunnistajad rääkisid sellest, et süüdistatav on olnud agressiivne tapetu suhtes. Kohus rõhutab, et tunnistajad märkisid, et tegemist oli paariga, kus alkoholi tarvitamisel tülisid esineski (tunnistaja X10, kannatanu X1, kannatanu X2 jt). Kui tunnistaja X9 märkis, et süüdistatav võis alkoholijoobes muutuda ka agressiivseks, siis samas osa tunnistajaid rõhutasid pigem tapetu vägivaldsust. Nii kinnitas tapetu õde X2, et tema on näinud süüdistatavat sinikaga, ta ei tea, et süüdistatav ise oleks vägivaldne olnud (kd KI tl 29). Tunnistaja X10 kinnitas samuti, et ta ei tea naabrina, et 7 süüdistatav oleks agressiivne, konfliktne olnud (kd KI tl 55), samuti tunnistaja X8 kinnitas, et tapetu ja süüdistatav jõid ja riidlesid, aga sagedasemalt oli ründajaks just süüdistatav (kd KI tl 62), samuti kannatanu X1 (tapetu ema) näiteks ei teadnud juhtumit, et süüdistatav oleks olnud tema pojaga vägivaldne (kd KI tl 45), ka vastates kaitsja küsimusele selgitas ta, et ta ei ole kindel, et süüdistatav ta poja tappis (kd KI tl 42). Seega – tunnistajate, kannatanute ütluste pinnalt ei saa teha järeldust süüdistatava, kui potentsiaalse tapja kohta. Ilmselgelt oli tegemist paariga, kus sageli tarbiti alkoholi, sageli tülitseti ja tülitsejateks olid mõlemad osapooled. Tuleb märkida, et süüdistatav on varem kohtulikult karistamata, samuti puuduvad tal karistatuse õiendist tulenevalt selleliigilised väärteokaristused, mis viitaksid vägivaldsusele. Seega ei saa nõustuda prokuröriga osas, et meil oleks alust süüdistatav isiku pinnalt teha järeldusi tema poolt tapmise võimalikkusest. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, kes XXi tapmise toime pani. Kohtus uuritud tõendite pinnalt, ei saa kohus välistada, et tapjaks vX8 olla süüdistatav, kuna tal puudub alibi kogu selle ajavahemiku osas, mil võidi XX tappa, küll aga puuduvad kohtul ka tõendid, et just tema XXi tappis. Süüdistatav end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja keeldus ristküsitlusel küsimustele vastamast. Kohtus avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, ka neis ei tunnistanud ta end antud kuriteos süüdi. Prokurör kohtukõnes refereeris enamjaolt kohtus uuritud tõendeid ja pühendas tõendite analüüsile märkimisväärselt väikese lõigu (kd KIII tl 177), neis rõhutas ta, et süüdistatava Tsärk, millist ka kinnipidamisel kandis, sisaldab verekahtlast määrdumist ja verepritset, ja see peaks siduma teda tapmisega. Ka rõhutas ta oma kõnes, et S.N ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega. Tõsi, kohturepliigis meenus prokurörile ka sündmuskohalt leitud ja uuritud nuga ja ta märkis, et noalt leiti tapetu ja süüdistatava täisprofiilid ja ka see kinnitab süüdistatava süüd. Kohus antud kohtuotsuses hilisemalt analüüsib kõiki tõendeid kogumis ja esitab motiveeritult järeldused, sh seisukoha prokuröri järelduste osas, esmalt analüüsib kohus aga tõendeid panemaks paika võimalikku tapmise ajavahemikku. Esmalt edastati kohtusse süüdistusakt, millises oli tapmise ajavahemikuks määratletud periood 19.10.2017- 22.10.2017 kl 8.

1. Kohtus üle kuulatud tapetu ema X1 kinnitas, et suhtles pojaga (tapetu) viimati 21.10.2017.a. kl 16-17 paiku (kd KI tl 39), ka kinnitas tunnistaja X6, et ta tarbis 21.10.2017.a. XXiga (tapetu) alkoholi kuni kl 17–18ni. Seega, kohtueelsel uurimisel ei olnud püütud isegi surma aega täpselt määratleda. Alles kohtumenetluse prokurör täpsustas suuliselt süüdistuse sisu, määratledes süüdistuses surma ajana aja mitte varem kui 21.10.2017 kl 18.26 (KI tl 106). Juba antud asjaolu näitab eeluurimise ebapiisavust ja mittepõhjalikkust. Kohtul ei ole kahtlust, et ajavahemikus 21.10.2017.a alates umbes kl 18-st kuni 22.10.2017.a. kl 8.38-ni (mil tehti kõne häirekeskusesse antud aadressilt kd KI tl 141) tapeti XX korteris xxxx. 8 Sellele, et tapmine toimus antud korteris, viitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ka täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (tuvastatud verekahtlased määrdumised, sh pritsmed erinevatel esemetel korteris), samuti surnukeha leidmise asukoht. Ka ei ole kahtlust selles, et isik tapeti torke-lõikehaavaga kaela unearteri vigastusega (surnu ekspertiisiakt kd KII tl 81101). Kuna XXi mobiiltelefonilt 21.10.2017.a tehtud viimase kõne aeg kl 18.26 ja tunnistaja X6i väide selle kohta, et XX oli veel elus kl 17–18 paiku, on riimuvad, saab võtta ajateljel aluseks selle, et kl 18.26 vX8 oma mobiililt helistajaks olla XX. Samas kohus märgib, et antud mobiilist on tehtud rohkelt kõnesid ka 22.10.2017.a. (22.10.2017.a kuni 16.11) ajal, mil kiirabi oli juba surma tuvastanud ja seega ajal, mil ei saanud enda mobiiltelefonilt helistajaks olla XX ise. Kuna ka pärast XXi surma on olnud antud mobiil aktiivses kasutuses, järelikult ei olnud see suletud koodlukuga ja kättesaadav teistele kasutajatele, seda järelikult siis ka 21.10.2017.a. Ka märgib kohus, et prokuröri sõnul oli XXi mobiili kellaaeg ajanihkes (minutites), kuid mingit õiendit kohtule täpse ajanihke osas ei esitatudki, ometi kohtueelsel uurimisel antud mobiili vaadeldi (vaatlusprotokoll kd KIII tl 51-55), kuid ajanihe selles kajastust ei leidnud. Nagu kohus märkis, prokurör alles kohtumenetluse ajal hakkas välja selgitama ja täpsustama tapmise ajavahemikku (korrigeeris ka süüdistuse sisu selles osas) ning kohtule ei esitatud tõendeid, kas on kontrollitud, kas kõne vastuvõtja kl 18.26 ikka rääkis just XXiga. Kõne saajaks oli prokuröri väite pinnalt süüdistatav, aga keegi ei ole ülekuulamisel seda temalt küsinud (kd KIII tl 162-167), seda, kus ta sel ajal asus ja mida ta XXiga sel ajal rääkis ja kas ta teab, kus XX sel ajal asus. kohtul see võimalus puudus, kuna isik keeldus ristküsitlusel vastamast. Kohtule ei esitatud isegi nimekirja, kes olid nende mobiiltelefonide omanikud, kellega XX tapmise päeval mobiilis suhtles, antud kõneeristus (kd KIII tl 53) sisaldab küll pliiatskirjas lisatud nimesid, kuid neid ei saa pidada antud dokumendis korrektselt edastatuks (kd KIII tl 5359). Kui lähtudagi prokuröri rõhutatud versioonist, et tapmise võimaliku ajavahemiku alghetkeks on viimane süüdistatava kõne kl 18.26, siis on ju eluliselt mitteusutav, et inimesed, kes viibivad koos, ühes asukohas, teineteisele helistaks, seega N ei viibinud tõenäoliselt sel ajal XXiga koos. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Kohtule ei ole teada, millal S.N ja XX taas kohtusid. Tunnistaja X6i ütlustest nähtus, et ta jõi XXiga koos alkoholi 21.10.2017 päeval ja nad lahkusid teineteisest kl 17–18 paiku, nendega koos ei olnud sel ajal süüdistatavat. Seega, kuni kl 17–18ni oli XX elus ja tunnistaja X6i ütlustes puudub alus kahelda, kuna see riimub sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, mille kohaselt XX ja süüdistatav kl 18.26 suhtlesid mobiiltelefoni teel (kd KIII tl 58). Kohtule esitatud Swedbanki vastusest päringule nähtub, et süüdistatava kontolt on tehtud 21.10.2017 makse kl 13.21 kaupluses Araxes (summas 11,94 eurot; kd KIII tl 76) ja 21.10.2017 päeval võetud sularaha (kl 15.48-15.49; kd KIII tl 76). Seega on mõlemad toimingud tehtud ajal, mil XX oli elus, kuna X6 kinnitas, et viibis temaga koos kl 17–18-ni. Süüdistatav kohtueelsel on kinnitanud, et ta kasutas süüdistatava pangakaarti tema loal, ostis sellega alkoholi, tegi seda poest Araxes ja ta küll nimetab kellaajaks 11.30 paiku, kuid 9 arvestades, et isik on sagedane alkoholitarbija (tema enda poolt kohtueesel uurimisel väidetust, tunnistajate ütlustest, kannatanute ütlustest nähtuv), on eksimus ajateljel tunni-paari võrra eluliselt mõistetav. Süüdistatav on ju kinnitanud, et ka antud päeval tarvitas ta alkoholi. Pealegi kuulati süüdistatav üle alles 25.10.2017 (KIII tl162-167). Süüdistatav nimetas ostuna viina General, mahla ja sigarette ja tema nimetatud ostu suurusjärk riimub pangakaardilt kaupluses Araxes tehtud makse suurusega. Süüdistava ütlused riimuvad ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt leiti tema ja tapetu korterist muuhulgas ka tühi viinapudel General (kd KI tl 136). Ka teadis süüdistatav nimetada uurijale tapetu pangakaardi koodi (kd KIII tl 164), millest võime järeldada, et ta oli seda varemgi kasutanud ja koodist teadlik ja see oli talle usaldatud. Süüdistatav väitis ka, et antud pangakaardi kood öeldi ka X6ile, kes samuti poes käis. Tunnistaja X6ilt kohtuistungil antud asjaolu kohta prokurör midagi ei küsinud, kohtueelsel uurimisel ei ole isik seda eitanud. Pangakaardi väljavõttest nähtub küll vaid üks ost poest Araxes sel kuupäeval, kuid alkohol võidi osta mujalt või maksta sularahas. Tunnistaja X6 kohtus ka märkis, et ta kõike ei mäleta, kuna möödunud on 7 kuud (kd KI tl 74) ning väga illustreeriv selles asjas, iseloomustamaks ülekuulatud süüdistatavat ja tunnistajat, on X6i poolt kasutatud illustratiivne väide, et kuna alkoholi juuakse sageli, on kõik päevad sarnased ja raskesti eristatavad (kd KII tl 153). Seega ei saa välistada, et isikud, sh süüdistatav S.N, võivad sündmuse asjaoludes eksida mitte tahtlusest, vaid alkoholi tarvitamisest tingitud mäluprobleemide ja olukorra ebaadekvaatse tajumise tõttu. Nii näiteks on tulenevalt pangalt saadud vastusest 21.10.2017.a võetud XXi pangakaardilt sularaha ja selle väljavõtjaks on süüdistatav, kuna seda on tehtud arvelt 21.10.2017.a. päeval kl 15.48-15.49 (kd KIII tl 76), siis järelikult ajal, mil XX oli elus. Selle kohta ei ole süüdistatavale kohtueelsel uurimisel küsimust esitatud. Asjaolu, et ta ise sellest rääkinud ei ole, ei tähenda, et ta valetaks, see ei pruukinud talle meenudagi, kuna teda kuulati üle alles 25.10.2017 (kd KIII tl 162), seega viiendal päeval pärast tapmist, samuti on tunnistajate ütluste ja süüdistatava ütluste pinnalt ilmnenud, et vahepealsel ajal tarvitati süüdistatava poolt alkoholi. Prokurör kohtukõnes aga rõhutas, et süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei riimu teiste tõenditega ja põhiline etteheide ongi, et süüdistatav ei saanud X6i lahkumise järgselt korterisse magama jääda ja hommikul ärgates XXi surma avastada, tegelikult aga ei ole välistutud, et tugeva alkoholijoobe tõttu süüdistatav just nii sündmusi mäletabki ja kohus selgitab edasise tõendite analüüsi käigus ka, miks kohus on sellisele arvamusele jõudnud. Kohtule ei ole alust tunnistaja X6i ütlustes kahelda, kuna need riimuvad teiste tõenditega. Tõesti X6 rõhutas, et möödunud on sündmusest 7 kuud ja ta ei mäleta neid enam hästi, kuid tema osas ei ole olulisi vasturääkivusi ütlustes tuvastatud. Tema ütlused riimusid sideettevõtja vastusega, ka riimuvad need tunnistaja X5i ütlustega ja puudub põhjus neis kahelda. Olulisim asjaolu antud kriminaalasjas on see, et kohtul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mis toimus XXiga tema lahkumise järgselt X6ist kl 18 paiku kuni kl 21-ni, ka puuduvad meil igasugused tõendid selle kohta, mida tegi siis süüdistatav. Samuti ei ole kohtul tõsikindlalt teada, kas XX oli kl 21 surnud või magas ning kuna X6i ja X5i ütlustega on tõendatud, et süüdistatav viibis nendega koos kl 21-23, ei saanud ta juhul, kui XX oli elus, teda tappa, külla aga sai seda teha igaüks, sest sissepääs korterisse xx oli vaba. 10 Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mida tegi süüdistatav kl 18.26-st kuni kl 21ni. Kohus on eelanalüüsitud tõenditega tuvastanud, et kl 18.26 vestlesid nad telefoni teel XXiga (järelikult ei asunud koos) ja et tunnistaja X6 kohtas süüdistatavat kl 21 üldkoridoris. Tõendamist ongi süüdistatavaga seonduvad sündmused leidnud alates kl 21-st, mil tunnistaja X6 enda sõnul sisenes koos süüdistatavaga, keda nägi kõndimas ringi üldkoridoris korterisse xx, st süüdistatava ja tapetu korterisse, millise uks oli lukustamata. Süüdistatav ise kutsus ta endaga kaasa, et koos juua ja võtta sealt viina. Korteris maas lamas alasti XX ja tunnistaja teadis, et see ei olnud tavatu, kuna tal oli jalg haige (kd KI tl 72) ja kohtueelsel uurimisel on ta ka lisanud, et tal meeldiski alasti magada. Süüdistatav samuti seletas tunnistajale, et XX magab. Tunnistajal ei tekkinud selles kahtlusi. Tema sõnul ümbruses verd ei olnud üldse (kd KI tl 73) ja XX oli pehme ja ei olnud külm, ta puutus teda tekki peale pannes (kd KI tl 76-78). Kui nad korterist lahkusid süüdistatav ust ei lukustanud (kd KI tl 75-76). Süüdistatav oli tema sõnul igati rahulik ja normaalne (kd KI tl 79) Tema suundus koos süüdistatavaga oma korterisse viina jooma. Seal oli ka X (X5) ja joodi koos. Kui süüdistatav lahkus, oli ta väga purjus (kd KI tl 79) ja X läks teda saatma, kuna süüdistatav seisis vaevu jalul. Kui X tagasi tuli, ütles ta, et XX oli surnud. Tunnistaja X6i ütlused riimuvad kohtus ristküsitletud X5i ütlustega kõiges ja neis mõlemais puudub alus kahelda. X5 kinnitas seda, et süüdistatav vajas joobe tõttu toetamist (kd KI tl 84) ja seda, et kui nad sisenesid süüdistatava korterisse xx oli uks lukustamata (kd KI tl 86). Ka kinnitas X5, et korteris xx oli maas XX ja ta oli surnud, sülg jooksis ja ta oli külm. Tunnistaja väidab, et ta saatis süüdistatava korterisse pärast kl 23 (kd KI tl 89). Seega – tunnistajate X6i ja X5i ütlustest tulenevalt jäi korter xx järelevalveta perioodil kl 2123 ja kuna see oli lukustamata, oli sinna juurdepääs igaühel. Kohtul puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et kl 21 oleks olnud XX surnud. Asjaolu, et ta maas lamas, oli tunnistaja X6i sõnul varemgi esinenud, kuna tal oli jalg haige magas põrandal. Ka nähtub X6i ütlustest, et teda kutsus sinna korterisse süüdistatav ise, ei ole eluliselt usutav, et tapja sooviks kutsuda tapetu juurde tapmise järgselt tunnistajaid. Ka oli süüdistatav tema sõnul rahulik ja igati tavaline oma käitumises. Kuna surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt võis tapetu olla tapmisehetkel nii püsti, istuda kui ka kõhuli lamada (arvamuse p.5 kd KII tl 90), ei saa kohus välistada, et kl 21-23 vahelisel ajaperioodil tuli keegi korterisse ja tappis maas lamava XXi. Samuti ei saa välistada, et X6 siiski eksis ja kui ta kl 21 antud korterisse sisenes oli XX juba surnud, kuna see seletaks asjaolu, et sündmuskohalt on leitud verekahtlase määrdumisega XXi kampsun, mis võis seega tal tapmise ajal seljas olla, kuid ei saa väita, et tapjaks oli süüdistatav, kuna ei ole teada XXi ega ka süüdistatava tegevus perioodil X6ist lahkumisest kl 18 paiku kuni kl 21-ni. Tunnistaja X5 andis kohtus ütlusi ka selle kohta, et kui ta väga tugevas joobes süüdistatavaga korterisse sisenes peale kl 23 ja ütles talle, et XX on surnud, siis süüdistatav teda ei uskunud ja püüdis maas lamavat XXi raputada ja seejärel X5 lahkus ja läks magama. Tunnistaja vastates kaitsjale, et kas süüdistatav võis ka imestust teeselda vastas, et, et võib-olla ka süüdistav teeskles, aga tunnistaja ei suutnud selgitada, kas ja miks ta nii arvab, ka rõhutas ta, et sündmused olid ammu ja ta enam hästi neid ei mäleta(kd KI tl 87), ka lisas ta, et nägi süüdistatavat esimest korda elus (kd KI tl 84),seega ei saa ta teha mingeid pädevaid järeldusi antud isiku käitumise tavapärasuse osas. 11 Seega on leidnud tõendamist, et pärast kl 23 oli XX surnud. Kas aga süüdistatav sellest aru sai, ei ole teada. Tunnistaja X5’i ütluste kohaselt oli süüdistatav sel ajal, kl 23 väga purjus, iseseisvalt liikuda ei suutnud, sama kinnitas tunnistaja X
2. Tunnistaja X5 kinnitas, et süüdistatav ei uskunud teda, et XX on surnud ja püüdis teda raputada. Ei ole välistatud, et tugeva joobe tõttu ja mõistmata seda, et XX on surnud, heitiski süüdistatav magama, nagu ta kinnitab ka oma kohtueelsel uurimisel ja hommikul alles ärgates avastas, et XX on surnud. Süüdistatava sõnul ei teadnud ta, et XX on tapetud. Seda versiooni toetavad tunnistaja X10i ütlused, kes väitis, et süüdistatav tuli hommikul X8i korterisse ja ütles, et XX on surnud, ilmselt kukkus voodist välja ja suri. (kd KI tl 57). Samuti väitis tunnistaja X11, et 22.10 teatas süüdistatav talle, et XX on surnud, samuti kannatanu X2 kinnitas asjaolu, et süüdistatav teatas talle 22.10.2017 mobiiliga, et XX suri. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa väita, et süüdistatava ütlused, mida ta kohtueelsel uurimisel andis, on tema poolt tahtlikult moonutatud sisuga. Kohtus leidis tuvastamist, et juba 21.10.2017 päeval ostis ta alkoholi, tarbis seda, kl 23 ajal oli nii purjus, et ei seisnud püsti ja vajas toetamist, seega ei pruukinud ta sündmusi mäletada ega õieti tajudagi, ta võis vabalt tema ülekuulamise ajaks 25.10.2017 unustada vahepeale X6iga koos alkoholipruukimise kl 21-23 ajal ja kui ta väitiski, et läks magama ja avastas hommikul XXi surnuna, siis kirjeldaski ta 22.10.2017 hommikusi sündmusi. Süüdistatavat on üle kuulatud antud kohtueelsel uurimisel vaid 1 kord, keegi ei ole vaevunud kontrollima tema poolt väidetut. Nii on ta kinnitanud, et korterist leitud tema katkised prillid olid juba varem purunenud ja neid püüdis XX liimida (oleks saanud kontrollida liimijälgi). Ka kinnitas ta, et korteri ukselukk oli katki ja seda ei saanud seestpoolt lukustada. Sündmuskoha vaatlusel ei esimesel ega täiendaval seda üle ei kontrollitud ega pööratud ka tähelepanu asjaolule, et fotol (K I tl149) on ukselink mitte tavapärases asendis. Prillide aspekt oleks omanud tähtsust määratlemaks korteris aset leidnud võimalikku võitlust-kaklust, kuna seda ei saa välistada- tapetul leiti ka verevalumid kõõlustanul, mis võivad olla tekitatud eksperdi sõnul tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma, sh võimalik ka, et löögist kõva tömbi esemega (kd KII tl 90). Samas tuleb märkida, et süüdistatava kinnipidamisel ja läbivaatlusel (protokoll (kd KIII tl 79-94) ainus vigastus, mis temal tuvastati oli pisike marrastus küünarnukil (foto kd KIII tl 93), mille seostamine vägivalla kasutamisega või kaklusega ei ole võimalik, kuna nii X6i, kui ka X5’i ütlustest nähtuvalt 21.10.2017 oli süüdistatav nii purjus, et ei seisnud hästi püsti ja teda tuli toetada, ei ole välistatud antud küünarnuki vigastus sel moel, ka tarbis süüdistatav alkoholi ka hiljem, pärast 21.10.2017 ning ta võeti kinni alles 24.10.2017,mistõttu vX8 antud marrastus tekkida ka sel ajaperioodil. Marrastus küünarnukil ei ole ka sellelaadne vigastus oma lokalisatsioonilt ega ka liigilt, mis annaks aluse koheselt järeldada kaklust või vägivalda. Prokurör märkis, et üliolulise tähtsusega on süüdistatava T-särgilt leitud veremäärdumus, sh verepritse. Kohut hämmastab asjaolu, et DNA-ekspertiisi käigus ei ole antud roosal T-särgil leitud verd uuritud. Prokurör ega uurija ei osanud kohtus kohtule selgitada, miks seda ei tehtud. Üldist veremäärdumust käsitledes tuleb märkida, et tunnistaja X5 kinnitas kohtus, et kui ta saabus koos süüdistatavaga 21.10.2017 pärast kl 23 korterisse ja avastas, et XX on surnud, siis süüdistatav raputas teda, seega võis verekahtlane määrdumus sattuda temale ka sel moel. Ka võis see sattuda särgile hilisema korteri koristuse käigus. 12 Samuti ei ole T-särgilt leitud pritsme osas teada, kelle veri särgil on. Kui üldine veremäärdumus olekski tapetu oma, on see kooskõlas XXi väitega, mille kohaselt süüdistatav raputas maas lamavat tapetut. Ka võib olla särgil olev verepritse, mille DNA on uurimata seotud hoopis teise sündmusega. Nimelt, antud korteris võeti DNA-proov padjapüürilt ja selle DNAanalüüs kinnitas, et veremäärdumus pärineb hoopis süüdistatava pojalt X16ilt (DNA ekspertiisiakt, kd KII tl 115-125 arvamus p 5) . Keegi ei pidanud vajalikuks kinnitada või välistada ehk on süüdistatava T-särgi verepritse seotud hoopis selle sündmusega. Tunnistaja X12, kes on süüdistatava teine poeg, kinnitas kohtus, et ema kutsus ta 22.10.2017 enda juurde ja ta aitas koristada korterit ja koristas sealt verd erinevate rätikute jm riideesemetega, sh salliga. Ta tundis kohtus talle esitatud ja asitõendiks olevatest veristest riidetükkidest ära mitmed. Seda tegi ta siis, kui laip oli ära viidud. Ka ei üritanud ta esemeid, millega koristas varjata, need seisid veel korteris ja alles 23.10.2017 viskas need konteinerisse (kd KIII tl 37). Antud ütlused omakorda riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt antud esemed konteinerist ka leiti (kd KI tl 215-222). Samuti ei saa väita, et süüdistav oleks üritanud midagi varjata. Kui ta kinni peeti 4-ndal päeval pärast juhtunut, siis valis ta ise, millised riided selga pani ja ta panigi endale selga roosa Tsärgi, millisel oli veremäärdumus. Ei ole eluliselt usutav, et tapja jätaks sellise asitõendi hävitamata, veelgi enam paneks selle vabatahtlikult ise selga politseisse minnes. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Kohtulike vaidluste repliigis meenus prokurörile nuga, mis sündmuskohalt leiti ja sisaldas veremäärdumust ja ta leidis, et kuna kahe DNA-ekspertiisi käigus mõlemat arvamust koos käsitledes saab teha järelduse, et sellel ei saa välistada süüdistava ja tapetu DNA täisprofiili, on see väga oluline tõend. Kohus märgib, et kuna nuga leiti tapetu ja süüdistatava kasutuses olevast korterist, oli nende ühiskasutuses olev kööginuga, on mõlema isiku DNA leidumine sellel arusaadav ja mõistetav. Ei saa välistada, et tapja ei võtnud nuga vahetult kätte, vaid kasutas selle katsumisel käterätikut, kinnast, vmt. Kohus on teadlik Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast, et juhtudel, mil kohtualused on tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindlalt tuvastatuks selliseid kohtualuseid õigustavaid asjaolusid, mis tuginevad vaid nende ütlustele. Seetõttu ei laiene antud juhul kohtule süütuse presumptsioonist tulenevat kohustust tõlgendada tõusetuvad kahtlused kohtualuste kasuks (3-1-1-113-12 p 7.3) Antud juhul ei saa seda põhimõtet aga rakendada. Sündmuskohalt jälgede koristamist ei saa antud kaasuses süüdistavale ette heita. Mitte keegi ei keelanud antud korterit kasutada ega koristada. Kiirabi andis korralduse kutsuda laibavedajad, politseisse tehti küll 23.10.2017.a. kõne ja öeldi, et aadressil xxxx toimus tapmine, kuid patrull välja ei sõitnud, alles 24.10.2017.a. tuldi sündmuskohale. Oli ilmne, et kuna süüdistatav elas antud korteris võis ta asuda seda koristama, kuigi kohtus õnnestus tõendeid koguda vaid selle kohta, et tapetu poeg X12 kinnitas, et ta koristas erinevate rätikutega 22.10.2017.a. korteris verd ja korjas need kilekotti, need vedelesid kaua ja hiljem viskas need prügikasti, kus need sündmuskoha vaatlusel (KIII tl37) ka leiti. Algselt hämmastas kohut vererohkus leitud riietel, koristuslappidel, millised X12 ära tundis , kuna nii kiirabitöötajad kui ka tunnistajad, kes laiba juures käisid erilist verd ei täheldanud. Kuna tunnistaja X7 ütlustest 13 nähtavalt aga isegi morgis veel tapetu tugevalt veritses, laibakott oli seest verine, ei ole välistatud, et antud veri, mida siis koristati, tekkiski laiba transportimise, liigutamise järgselt. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-82-06, p 11). Kuna kannatanute ja tunnistaja ütluste pinnalt, teiste uuritud tõendite pinnalt ei saa süüdistatavale etteheidetava teo toimepanemist usaldusväärselt tõendatuks lugeda ning kohtulikul arutamisel pole kõrvaldatud kahtlust, tuleb kõrvaldamata kahtlus vastavalt

§ 7lg-le 3 tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohus leiab, et süüdistatava süü antud kuriteos tõendamist leidnud ei ole ja ta tuleb õigeks mõista. IV MENETLUSKULUD Vastavalt KarS § 182 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on menetluskuludeks Süüdistatava kaitsja poolt on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtueelses ja kohtulikus esitanud taotlusi menetluses osalemise eest kogusummas 1782 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb jätta riigi kanda. Samuti jäävad riigi kanda DNA-ekspertiiside kulu summas 2964 eurot ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 461 eurot.

§ 182nimetatud erandeid antud juhul ei esine.

Kohus peab vajalikuks siinkohal peatuda ka võimaliku

§ 177

p 4 kohase lisakulu, s.o süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel makstava hüvitise küsimusel. Käesolevas kriminaalasjas ei ole S.N ega tema kaitsja kohtueelses ega kohtumenetluses taotlenud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SHKS) alusel hüvitise maksmist.

§ 306

lg 1 p 16 kohaselt saab kohus sellekohase otsustuse teha aga üksnes isiku taotluse alusel. Sama menetlusõiguslik põhimõte sisaldub ka

§ 190p-s 4 ja § 314 p-s 6.

Samuti, ka SKHS § 18 lg 1 kohaselt tuleb kohtumenetluses vastav taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Eelnevat arvestades ei ole kohtul käesoleval hetkel põhjendatud isikule vastava hüvitise väljamõistmine. V TSIVIILHAGID Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid kannatanu X1 varalise ja mittevaralise kahju osas (summas 157,46 eurot ja kohtu poolt määratud õiglase hüvitisena); samuti kannatanu X2 varalise ja mittevaralise kahju osas (summas 485 eurot ja kohtu poolt määratud õiglase hüvitisena). Kuivõrd eelpool leidis tuvastamist, et S.N süü antud kuriteo toimepanemisel ei ole tuvastamist leidnud, ei kuulu kannatanute tsiviilhagid läbivaatamisele ei varalise ega mittevaralise kahju osas. Tulenevalt

§ 310

lg-st 2, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul, süüdistatava õigeksmõistmisel, on viidatud säte kohtule täielikult siduv ning tsiviilhagide läbi vaatamata jätmise osas edasise põhistuse esitamine ei ole enam seega vajalik. 14 VI ASITÕENDID Kriminaalasjas on asitõenditeks: 2 CD-plaati salvestistega, roosa sall; neli nuga; pakendid 4, 6, 7, 8; puuteproovid; veremäärdumisega sviiter; surnukehalt võetud riided (kampsun, T-särk, dressipüksid, aluspüksid, sokipaar); valget värvi päevatekk, kirju tekikott, padjapüür, ruuduline käterätik, kollane lapp, ruuduline käteräti tükk, hall lapp, mustad püksid, roosat froteerätik, triibuline riidetükk, ruuduline käteräti tükk, küünealused kaaped, sõrmejälgede kaardid, jalajälgede võrdlused paberil; mobiiltelefon Samsung, kaelaripats ristiga, mobiiltelefon Alcatel Onetouch; hommikumantel, kaelalukuga kampsun, teksad, heleroheline kampsun, roosa T-särk, tumehallid püksid, jalanõud ja sokid. Kogutud proovid, tapetu seljas olnud riideesemed, erinevad määrdumistega riietusesemed, tapetu elukohast ja selle juurest prügikastist võetud rätikud, lapid ja voodipesu, on väärtusetud esemed, mis kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Mobiiltelefon Samsung ja kaelaripats ristiga on XXi poolt kasutatud väärtust omavad esemed ja need tuleb jätta kannatanule X1’le. Mobiiltelefon Alcatel Onetouch, hommikumantel, kaelalukuga kampsun, teksad, heleroheline kampsun, roosa T-särk, tumehallid püksid, jalanõud ja sokid on S.N esemed ja need tuleb temale tagastada. Samuti, kuivõrd kohus mõistab S.N õigeks, tuleb

§ 314

p 51 kohaselt kustutada ka S.N’ kohta riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvad andmed. Kohus juhindub

§ 126

, § 127, § 130; § 175, § 177, § 181-182; § 306, § 310 lg 2, § 311312, § 314, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik Jane Marksa rahvakohtunik Nona Viro rahvakohtunik 15