lg 1 kohaselt dokumendid Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis. Selleks volitatud valitsusasutuseks on Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 sätestab, et Eesti kodakondsusest vabastamise taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Antud juhul on selleks siseminister. Siseministri 18.12.2015 määrusega nr 74 „
s sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ § 2 kohaselt taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks, Eesti kodakondsuse taastamiseks, Eesti kodakondsusest vabastamiseks või Eesti kodakondsusest loobumiseks esitab isik (taotleja) Politsei- ja Piirivalveametile kohapeal. Posti teel või elektrooniliselt võib taotluse esitada isik, kellele on Eesti Vabariigis eelnevalt välja antud isikut tõendav dokument. Kui isik elab püsivalt välisriigis, võib ta Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse esitada ka Eesti välisesindusele.
lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus väljastab isikule tema dokumentide registreerimise ja menetlusse võtmise kohta tõendi, mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus esitab isiku dokumendid ühe aasta jooksul nende registreerimise päevast arvates Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks. 2 Seega on Eesti kodakondsusest vabastamise otsustuspädevus Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsus annab korralduse isiku kodakondsusest vabastamise kohta, millest PPA teavitab taotlejat kirjaga. Eeltoodust nähtub, et Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamise kohta on kehtestatud kindel protseduuriline kord. Juhul, kui kaebaja taotlus, mille ta esitab PPA-le, ei vasta siseministri määruses nr 74 kehtestatud nõuetele, siis ei saa PPA edastada taotlust Vabariigi Valitsusele taotluse osas otsustuse langetamiseks (korralduse tegemiseks). Kuna Vabariigi Valitsusele edastab taotleja nõuetekohase taotluse PPA, siis ei saa nõuetele mittevastava taotluse Vabariigi Valitsusele edastamist taotleda halduskohtult, st kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Ka ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebaja Eesti kodakondsusest vabastamine. Seega ei saa kaebaja taotleda, et halduskohus kaebaja Eesti kodakondsusest vabastaks. Kehtivat korda ei muudaks ka asjaolu, kui kohus küsiks Vabariigi Valitsuselt kaebaja kohta selgitusi, sest kehtivad õigusnormid on kõigile Eesti kodanikele täitmiseks kohustuslikud. Kuna antud juhul kaebaja taotlus ei vastanud kehtestatud nõuetele ja kaebaja taotluse puudust ei kõrvaldanud, siis jättis PPA kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebaja taotluse (Eesti kodakondsusest vabastamiseks) sisuline lahendamine. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamisele. Täiendavalt selgitab kohus, et kohtule esitatud haldusasja nr 3-18-169 menetlusdokumendid ja muud lisad (sh võõrkeelsed) jätab kohus tähelepanuta kui asjassepuutumatud, samuti ei võta kohus seisukohta ega analüüsi kaebaja väiteid seonduvalt tema terviseandmete parandamisega, kuna see väljub käesoleva kaebuse esemest ning kohus on haldusasjas nr 3-18-169 kaebust seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega ja terviseandmete parandamisega juba lahendanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.