KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-14860 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie K

§ 331

järgi ning teda karistati 7 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise otsusega, s.o Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega, mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 19 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Selle vangistuse kandmine algas
3. veebruaril 2007 ning see lõpeb
4. septembril
5. 09.07.2018.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Igor Tširkovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas), vangidele (risk vanglas) ning kõrgohtlik: avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete tarvitamises, samuti isikuvastaste kuritegude (s.h tapmiste) toimepanemises. Isikuvastaste kuritegude toimepanemise osas on oht kõige suurem, kui isik ei suuda ärrituse/viha tekkimisel probleemi lahendada verbaalsel teel, samuti, kui on alkoholijoobes. Viimastel aastatel vanglas karistust kandes pole agressiivset käitumist täheldatud. Küsitletav on muutunud õiguskuulekamaks. Ohtlikust suurendab ja mõjutab varasem kriminaalne eluviis, korduv kriminaalkorras karistatus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Karistust kannab narkootikumide tarvitamise eest.
6. reaalne vangistus. Vangis on alates 1995 aastast. 2007 oli viimane kohtuistung. Vangistuse jooksul on alates 2005 aastast töötanud, läbinud programmid, saanud hariduse puidupingitöölisena, praegu õpib ise inglise keelt, tegeleb spordiga, mängib jalgpalli ja teeb puidulõike töid. Programmidest on läbinud 12 Sammu 2008 aastal, Vihajuhtimine ja Eluviisitreening. Kasu ja mõju oli kõigist, iga programm aitas mõttemaailma muutusele kaasa. Lähedastest on täiskasvanud poeg, isa, naine ja väike laps. Suheldakse regulaarselt, isaga kord nädalas, pojaga tihedamalt, naisele helistab ka küllaltki tihti. Naine käis külas 2014 aastal, nüüd helistatakse. Sellest ei piisa, aga materiaalne olukord ei ole ka hea. 5aastane tütar ei tea kus isa on. Ei oska selgitada talle, kus ta on. Elama läheks Tallinnas hea tuttava juurde. Ta on hea tuttav kinnipeetava pojaga. Seal elab veel maja peremees. Praegu ei ela seal keegi, aga suvel omanik elab seal. Töökoht on olemas. Oli narkootikumidest sõltuvus, tarvitas vanglas ka neid, aga 2005 oli üledoos ja peale seda ei ole narkootikumidega midagi ühist ja ei tahagi tarvitada enam. Alkoholi tarvitas väga ammu ja teab, et ei mingit alkoholi ega narkootikumi ei taha, ei ole enam mingit tahtmist neid tarvitada. Vaatab televiisorit, käis Töötukassa programmis 2 kuud ja teab milline on maailm praegu. Teab, et kriminaalhooldusel tuleb käia märkimas, vestlustel, läbima programme, liikumine on piiratud ja üldse peab alluma kriminaalhooldaja korraldustele. On vangis juba ammu, on peaaegu 50 aastane ja iga aasta on kulla hinnaga. Väga pikk aeg eraldab teda vabadusest ja iga aastaga on see raskem. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Igor Tširkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Igor Tširkovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Positiivne on isiku puhul vanglas sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele omandamine ja osalemine tööhõives. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Negatiivne on ka asjaolu, et isikul puudub vabanemise korral toetavad lähedased. Isikut on korduvalt karistatud, mh ka vägivaldsete (tapnud kolm inimest sh ühe kaaskinnipeetava) kuritegude eest ja ta on sooritanud kuritegusid ka vangistuses. I. Tširkov on süstemaatiline õigusrikkuja ja ta pole suutnud vangistuse kandmise jooksul õiguskuulekalt käituda. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Kuivõrd varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused ei ole mõjutanud isikut oma eluviisi muutma, ei ole tõenäoline, et ka käesolev vangistus muutuseid oleks toonud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Igor Tširkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest ning isiku ohtlikkusest (kõrgohtlik). Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Igor Tširkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Tširkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Igor Tširkov kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Igor Tširkov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 11 aasta ja 7 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 02.09.2020 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnituse ning vangla iseloomustuse kohaselt asuks kinnipeetav peale vabanemist elama aadressil xxx. Kriminaalhooldusametnik on teostanud 18.05.2018 antud elukohta kontrolli. Eluaseme puhul on tegemist E. H. kuuluva 2-korruselise eramajaga, kus käesoleval hetkel keegi ei ela. Maja on väga heas seisukorras ja kõigi mugavustega. E. H. on andnud nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Igor Tširkov on toime pannud liigilt ja laadilt erinevaid kuritegusid. Varasemalt on karistatud vägivaldse avaliku varguse, grupiviisilise avaliku varguse, kuritahtlike huligaansuste, vara tahtlik rikkumise ja hävitamise eest, vägivalla eest, tunnistaja, kannatanu jne kallal või samade isikute ähvardamise eest, tahtlike tapmiste eest eriti piinaval ja julmal moel, kinnipeetavana narkootilise aine tarbimise eest arsti ettekirjutuseta. Käesolevalt on süüdi mõistetud kinnipeetavana narkootilise aine tarbimise eest arsti ettekirjutuseta. Eelöeldu tähendab seda, et Igor Tširkov saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kuigi Igor Tširkov on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, riigikeeleõppes, omandas puidupingitöölise kutse ning osaleb tööhõives, mille eest kohus tunnustab kinnipeetavat, on kohtu hinnangul Igor Tširkovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge.

§ 76

lg 4 kohustab kohut arvestama muu hulgas süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku. Antud juhul on isik toime pannud korduvad tapmised ehk individuaalõigushüvede kõige raskema kahjustamise ja seda kolmel korral, mistõttu peab ohuprognoos olema oluliselt soodsam. Ülijõhkrate korduvate kuritegude toimepanija puhul saab eitada uute kuritegude ohtu vaid väga erandlikel asjaoludel. Kinnipeetav on oma elu jooksul võtnud elu kolmelt inimeselt, mis on äärmiselt erandlik. Lisaks kolmele tapmisele on kinnipeetav toime pannud ka teisi vägivallakuritegusid ning korduvalt vangla rangetes tingimustes jätkanud narkootikumide kuritarvitamist. Isiku varasem elukäik viitab erilisele ohtlikkusele ning käitumine vangistuses siiski suutmatusele kehtivale korrale alluda. Tegemist ei ole isiku jaoks esmakordse vangistusega, vaid hoopis järjekorras kolmanda vangistusega, mistõttu on põhjendamatu loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks isikut motiveerida seadusekuulekal teel viibima. Kinnipeetaval puudub piisavalt tugev toetav lähivõrgustik, kes suudaks teda hoida seadusekuulekal teel. Enne viimast vangistust elas koos elukaaslase N. R. ja pojaga. Suhted katkesid vangistuse alguses, kuid taastunud mingiks ajaks ja suheldi taas.

1. aasta sügisel sündis ka tütar. Elukaaslane ja poeg käisid lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel viimati
2. Süüdimõistetu ütluste kohaselt suheldakse siiski telefoni teel, kuna majanduslik olukord ei võimalda külastusi. Lähedastest suhtleb isaga. Materjalidest ei nähtu, et lähedastest keegi oleks võimeline kinnipeetavale piisavat tuge pakkuma probleemide ilmnemisel. Isa, elukaaslane ja laps oli kinnipeetaval ka enne vangistust. Sellest hoolimata pani kinnipeetav toime uusi kuritegusid. Kohtu arvates ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt 1,5 aastat enne karistusaja lõppu ka ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Igor Tširkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et isikust lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks antud hetkel piisav uute, seal hulgas üliraskete kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik