Obsah (5)

§ 181§ 371§ 477§ 4771§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 1.november 2018, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16273 Tsiviilasi A S avaldus täiteasja nrXXXXXXXXXX t

) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 181

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Praegusel juhul võib esineda olukord, kus avaldaja oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda menetluskulusid. Kohtu hinnangul puudub piisav alus eeldada, et 2-18-16273 kavandatav menetluses osalemine on edukas. Juhul, kui kohus jätab menetlusabi taotluse rahuldamata, tuleks avaldus jätta käiguta ning anda avaldajale võimalus avalduselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Kohus asub siiski seisukohale, et praegusel juhul oleks puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine ebaotstarbekas, kuna avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas siis, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kooskõlas

§ 477

lg-ga 1 ja

§ 371

lg 2 p-ga 2, kuivõrd avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluste ajatamist, võimalik saavutada.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondliku ja majanduslikku olukorda.
2. Avaldaja soovib ajatada ja pikendada Bigbank AS nõude summas 31 607,46 € täitmist täiteasjas nrXXXXXXXXXX tähtajaga kuni 15.11.2019.a. Avaldaja selgitab, et TMS § 45 ei sätesta avaldajale, kui isikule, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline eelduslikult varem kui 15.11.2018.a (arvestades poolelioleva kokkuleppe sõlmimist võimaliku krediitoriga ning notariaalsete lepingute koostamisele ja tõestamisele kuuluvat aega) tasuma võlgnevust, ajalist piirangut; ilmselgelt on TMS § 45 sätte eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule võimaldada kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, ületamaks makseraskusi ja vältimaks pankrotimenetlust; ilmselgelt aitab TMS §-s 45 nimetatud abinõu (see on täitemenetluse pikendamise) rakendamine kaasa eesmärkidele: taastada avaldaja likviidsus majanduslike raskuste ületamiseks säilitada avaldajale eluase vältimaks kulutusi uue eluaseme muretsemiseks väldib kulutusi avaldajale kuuluva mööbli ja muude isiklike asjade hoidmisele ja valveteenusele; ilmselgelt aitab TMS §-s 45 nimetatud abinõu (see on täitemenetluse pikendamise) rakendamine kaasa eesmärgile korteri välja üürimiseks ja laekuvast üürist teiste võlgnevuste vähendamiseks. Avaldaja selgitab, kuidas ta on arvestanud menetluse pikendamisel võlausaldaja huvidega alljärgnevas: võlausaldaja näol on tegemist Eesti Vabariigis registreeritud krediidiettevõttega, mille tegevusloogika seisneb nii pikaajalises krediteerimisel kui ka pikaajaliste nõuete omandamises ehk avaldaja on arvestanud võlausaldaja tegevuse omapäraga; 06.07.2006.a sõlmitud krediidilepingu nr 0602599/95ak käenduslepingu kohaselt on võlausaldaja nõue summas 31 602,71 € tagatud lisaks hüpoteegile summas 36 557,46 eurot ka avaldaja käendusega summas 96 945,34 eurot ehk võlausaldaja nõue on tagatud enam kui 4 korda; lisaks eeltoodule kehtib avaldaja käendus võlausaldaja ees tähtajaga 01.08.2023.a; ilmselgelt aitab TMS §-s 45 nimetatud abinõu (see on täitemenetluse pikendamise) rakendamine kaasa eesmärgile säilitada avaldaja omandis korteriomand ning anda korter pikaajalisele üürile, et laekuvast üürist teiste sissenõudjate võlgnevusi vähendada.
3. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitatud väited TMS § 45 tähenduses täitemenetluse ajatamise aluseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-12 osundanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse ajatamine ei saa selle erandlikku iseloomu arvestades olla pikaajaline, vaid ajatamine on üldjuhul võimalik vaid kuudepikkuseks ajavahemikuks. Samuti on Riigikohus märkinud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud ning selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi nt elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Rahvastikuregistri andmetel on avaldaja elukoht pealegi XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mitte korteriomand 2 2-18-16273 asukohaga XXXXXXXXXXXXXXXXXa, mille suhtes toimub sundenampakkumine nähtuvalt avaldusele lisatud teatest täitetoimingu kohta /tl 13/.
4. Avaldusest ei selgu, millised on need erandlikud asjaolud, milledest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine avaldaja suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude kiirel ja tõhusal rahuldamisel. Avaldusest selgub, et avaldaja soovib rohkem kui 30 000-eurose nõude tasuda aasta jooksul. Selline ajatamine ei ole sissenõudja huve arvestav ning samuti ei arvesta selline tasumise kord TMS § 45 sätte erandliku iseloomu.
5. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldus on perspektiivitu ning selle menetlusse võtmine ja edasine menetlemine ei ole mõistlik ega otstarbekas. Seetõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kuivõrd kohus keeldub menetlemast A S avaldust täitemenetluse ajatamiseks täiteasjasXXXXXXXXXX, siis ei lahenda kohus ka avaldaja taotlust esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks. Kohus märgib siiski, et

§ 4771

lg 1 kohaselt saab hagita menetluses esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TMS § 45 ei näe ette esialgse õiguskaitse kohaldamist. 8. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. 9. Kohus selgitab, et võla tasumise ajatamiseks peab võlgnik siiski jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui võlgnik on sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, tuleb see esitada kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel. Kui võlgnik ja sissenõudja maksegraafiku osas kokkuleppele ei jõua, jätkab kohtutäitur täitemenetlust tarvitades täitedokumendi täitmiseks kõiki seadusega lubatud abinõusid. 10.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3