Obsah (5)

§ 114§ 64§ 68§ 113§ 76

1-10-15441 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Evel

) § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Sergei Stepanov tunnistati süüdi ka

§ 114

p 4,6 järgi ja mõisteti 1/7 karistuseks 12 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loetakse Sergei Stepanovile mõistetud üksikkaristusest raskeima osalise suurendamise teel lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust.

§ 68alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so alates 8.

juunist

2. detsembri 2011 otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus juhindudes KrMS §-idest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 1, lg 2 p 3 Tartu Maakohtu otsuse osaliselt, see on Sergei Stepanovi süüdimõistmises ja karistamises

§ 113

järgi ning liitkaristuse mõistmises

§ 64järgi.

Sergei Stepanovile

§ 114p 4, 6 järgi mõistetud karistus 12 aastat vangistust jäeti muutmata.

Karistusaeg algas 08.06.2010 ja see lõpeb 08.06.

1. 05.06.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas). Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ning füüsilises vägivallas (tapmises). Oht on suurem alkoholi tarvitades, grupis viibides ja konfliktsituatsioonidesse sattudes. Kohtuotsusest võib välja lugeda, et kui tarvitab kellegagi koos alkoholi ning tekkima peaks mingilt pinnalt konflikt, siis lõppeb see kas kergemate või raskemate tagajärgedega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%. Seega, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on
2. kord ja karistatud on 11 korda. Praegu kannab karistust mõrva eest. 8 aasta jooksul on teinud enda sõnul kõik, mis võimalik: lõpetas põhikooli, puidupingi eriala ja läbis erinevaid sotsiaalprogramme.
3. eluviisitreening andis midagi juurde, arutasime sõltuvusprobleeme, millest kuritegu tekkida võib. Kinnipeetav väidab, et on aru saanud, kuidas hoiduda sellistest asjadest ja et senine elu on hukka läinud ning tuleb senistest sõpradest eemale hoida. Lubab teha kõik võimaliku, et senised sõbrad ei saaks temaga ühendust, näiteks, et ta ei võta enam nendega ühendust ega anna neile oma aadressi ega telefoninumbrit. Kui saab kriminaalhooldajaga kokkuleppele, plaanib kolida Tartusse, kus on suurem võimalus endale töökoha leidmiseks. xxx tänaval elab tema ema. Ei oska öelda, kuidas seal elamistingimused on, kuid usub, et on enam-vähem. Ehkki pesemisvõimalusi pole, pakub välja, et saab venna juures pesemas käia. Vabanedes hakkaks kohe tööd ja iseseisvat elamispinda otsima. On kirjutanud kaks märgukirja ettevõttesse G. M. sooviga tööd saada, kuid senini vastatud pole. Sama lugu on olnud ka xxx asuva ettevõttega C. Võlgade suuruseks hindab üle 20000, mainides, et selle maksmine on prioriteet ning püüab kohtutäituriga kokkuleppele saada, et iga kuu osamaksetena tasuda. Ka tema kasuisa on vanglas (täpsemalt avavanglas) ja kinnipeetav on aru saanud, et kasuisa ema juurde tagasi minna ei taha, kuna olevat omavahel tülli läinud. Kinnipeetav on peaaegu iga päev emale helistanud ja tõdenud, et vahetevahel on ema joobes olnud ning püüdnud emale selgitada, et alkohol ei pea olema elus primaarne. Kinnipeetav ise ei ole saanud ravi alkoholisõltuvusest vabanemiseks, kuid on mõelnud, et alkoholi tarbimine ja sellega kaasnevad probleemid tooksid ta vanglasse tagasi. Praegu alkoholi vastu huvi ei tunne. Narkootikume pole kunagi tarvitanud ja ei plaani ka. Kui kriminaalhooldusega saaks kokkuleppele oleks nõus minema viinaravile. On olnud eelnevalt kriminaalhoolduse all ja on esinenud olukordi, kus on seda rikkunud. On kriminaalhoolduse nõuetest teadlik ja valmis neid täitma. 2/7 Kinnipeetav edastas kaitsja kaudu kohtule ka motivatsioonikirja, kus ta mainib, et on vangistuse ajal läbinud eluviisi-, õigehetke- ja agressiivsusetreeningu ning omandanud põhihariduse ja puidupingioperaatori eriala. Kinnipeetav sõnab, et vangistus on tema mõtlemist, käitumist ja maailmavaadet muutnud paremaks ja positiivsemaks. Kirjas selgitab ta, et vabanedes soovib asuda kohe tööle ja teda motiveerib vabanema soov näha oma tütart, keda ta pole kunagi näinud. Palub motivatsioonikirjas endale võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Evelin Merilaine, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Stepanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vangistusest vabastatama tingimisi enne tähtaega. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul osalemine sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives, põhihariduse ja eriala omandamine ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemise korral on Sergei Stepanovil olemas elukoht, kuid selle näol on tegemist eluasemega, kus varasemalt on olnud väga sagedased politsei väljakutsed, kuna korteris on tarvitatud alkoholi ja toime pandud vägivallategusid. Negatiivseteks asjaoludeks on kuritegude toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu isik. Sergei Stepanovi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on arvestatava osa ajast kandnud vanglas reaalset vangistust ning teda on karistatud ka tingimisi vangistusega, kuid ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on oma olemuselt muutunud raskemaks. Käeoleval ajal kannab karistust mõrva eest. Tegemist on kuriteoga, millega kahjustati tähtsaimat õigushüve, s.o inimese õigust elule. Sergei Stepanovil on sõltuvusprobleemid. Vabaduses pole isik ametlikult töötanud ning juhutöödest teenitud raha kulus põhiliselt alkoholile. Alkoholijoobes on Sergei Stepanov muutunud agressiivseks ja pole kontrollinud oma käitumist, tegutseb impulsiivselt. Suhtlusringkonna moodustasid vabaduses põhiliselt kriminaalkorras karistatud isikud. Kuritegu on toime pandud grupiviisiliselt. Sergei Stepanovi suhtes on suured rahalised nõuded ning varasemalt on ta harjunud rahalist probleemi lahendama kuritegude sooritamisega. Vabanemise korral puudub Sergei Stepanovil garanteeritud töökoht ja seega ka sissetulek iseseisvaks eluks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt omas vabaduses äärmiselt riskeerivat ja tagajärgedega mittearvestavat elustiili. Sergei Stepanov tunnistab mõningaid aspekte oma käitumises, mida võiks muuta, kuid motivatsioon teha vajalikke pingutusi on ebapiisav. Tema suhtumine ühiskonda on olnud ükskõikne, ta ei austa ühiskonnas kehtestatud reegleid. Varasemalt on Sergei Stepanov rikkunud kriminaalhoolduse reegleid ja kuna isik ei austa ühiskonnas kehtestatud reegleid, siis on äärmiselt vähetõenäoline, et isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine annaks positiivseid tulemusi. Vangla iseloomustusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et seekordne lubadus õiguskuulekaks käitumiseks on tõesem kui varasemalt antud lubadused. Tartu Vangla ei toeta Sergei Stepanovi vabastamist tingimisi enne tähtaega ning vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus Sergei Stepanovi puhul kahe aasta jooksul 72% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66%. Kuivõrd hetkel puudub kindel veendumus, et kinnipeetava suhtes on karistus täitnud oma eesmärgi ja kuriteoriskid on maksimaalselt maandatud ning vabaduses hoidub isik uute kuritegude toimepanemisest, siis pole võimalik toetada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ainuüksi asjaolu, et isik on suutnud kinnipidamisasutuses range järelevalve tingimustes viimasel ajal korralikult käituda, ei anna veel täit veendumust, et ta suudab seda ka vabaduses, arvestades isiku eelnevat elukäiku, tema isikuomadustest ja käitumisest tulenevaid riske. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör seisukohal, et Sergei Stepanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas 3/7 õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja esitas lisatõendina kinnipeetava motivatsioonikirja, mis on tema endakäeliselt kirjutatud. Kaitsja toetab kinnipeetava vabanemist ennetähtaegselt. Kaitsja on arvamusel, et vangla avaldatud arvamused ja esitatud protsendid on arusaamatud, eriti olukorras, kus kinnipeetav on vastu võtnud kõik pakutava abi ja õppinud eriala. Jättes kõrvale esitatud protsendid, soovis juhtida tähelepanu, et Sergei Stepanov on isik, kellele on see vabanemine lootuskiireks. Loomulikult pole kohus õiguskaitseorgan, kes paneb isiku teistmoodi vaatama. Kui praegu kinnipeetavat ei vabastata, siis tema motivatsioon langeb. Tema kuriteokaaslane R. vabanes eelmisel aastal ja see motiveerib. Kui Sergei Stepanovi puhul proovida teda ennetähtaegselt vabastada, pole kellelgi midagi kaotada. Kui anda talle see võimalus ja ta seda võimalust targasti ei kasuta, siis satub ta tagasi vanglasse. Kahtlemata on tal vabadusse naastes pisut keeruline olukord ja ta tunnistab ka ise endale, et ema juurde jäämine ei ole kõige õigem ning ta soovib uut töö- ja elukohta otsida. Tal on olemas ka õpitud eriala ning soov keevitajaks õppida. Mis puudutab vanu suhteid ringkonnaga, kellega ta suhtles 2010 ja enne, see on suhteliselt laiali läinud, osad on surnudki ning juba see näitab, et elu on omad korrektiivid teinud. Miski ei keela kohtul sätestada kohustuseks vajaliku ravi läbimise. Samas ei pea kaitsja õigeks kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, sest sellist probleemi ei esine kuskilt. Kõiki asjaolusid arvestades, palub kaitsja Sergei Stepanovile võimalus anda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sergei Stepanov kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sergei Stepanov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 8 aastat ja 2 kuu, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva sanitaarremonti vajava korteriga. Nõusolek isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 4/7 Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Sergei Stepanov on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muu hulgas on ta sooritanud kahe inimese mõrva ehk üliraske kuriteo. Sergei Stepanov on lisaks mõrvadele toime pannud nii teisi raskeid isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid. Eelöeldu tähendab seda, et Sergei Stepanovi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi Sergei Stepanov on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli ja omandanud puidupingi eriala ning töötanud majandustöödel, on kohtu hinnangul Sergei Stepanovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik, kes suudaks teda hoida seadusekuulekal teel. Kinnipeetaval ei ole abikaasat ega elukaaslast. Süüdlane küll väidab, et tal on laps, kuid rahvastikuregistrist isadust ei kajastu. Lähisugulastest suhtleb üksnes oma ema, kasuisa ja vennaga. Varasemalt moodustasid kinnipeetava suhtlusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud. Vangistuse jooksul pole kinnipeetava juures keegi lühiajalistel kokkusaamistel käinud ning keegi pole valmisolekut isiku toetamiseks ilmutanud. Kinnipeetaval puudub toetav suhtlusvõrgustik, mis motiveeriks teda püsima seadusekuulekal teel. Kuigi kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud enda huvides ära, omandades põhihariduse, puidupingi eriala, osalenud aktiivselt tööhõives ja läbinud programme, ei saa käesoleval hetkel materjalide ega isiku ütluste pinnalt järeldada, et vanglas veedetud aeg ja läbitud tegevused oleks omanud vajalikku pikaajalist mõju. Kohtule ei nähtu, et Sergei Stepanovis oleks toimunud püsivad muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav kannab käesolevalt
3. vangistust. Alates
4. aastast on ta viibinud enamuse ajast vanglas, mis näitab ilmekalt tema kuritegelikke hoiakuid. Ehkki Sergei Stepanov tunnistab mõningaid aspekte oma käitumises, mida muuta, nähtub siiski, et tema motivatsioon vajalike pingutuste tegemiseks on ebapiisav. Vabaduses omas kinnipeetav äärmiselt riskeerivat ja tagajärgedega mittearvestavat elustiili nagu alkoholi liigtarvitamine, kuritegelik käitumine ja hoolimatus enda ning teiste suhtes. Kuritegu, mille eest kinnipeetav praegu karistust kannab, on sooritatud koos teiste isikutega, kuid kuriteo algataja oli kinnipeetav ise. Kinnipeetava vangla toimikust nähtub, et isik on vangistuse jooksult toime pannud mitmeid distsiplinaarrikkumisi. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel töökoht. Varasemalt on isik harjunud rahalisi probleeme lahendama kuritegusid toime pannes ning tema töökogemus on puudulik. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Arvestades ka isiku võlanõuete suurust, on suur tõenäosus, et ilma töökohata tekivad majanduslikud probleemid, mida isik asub taas uusi seaduserikkumisi toime pannes lahendama. Murekoht kinnipeetava seaduskuulekuse seisukohast on ka alkoholi tarvitamine. Vabaduses kuritarvitas kinnipeetav alkoholi ning tema käitumine muutus seetõttu ka agressiivseks. Ka 5/7 käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholivastast ravi isik saanud ei ole ning vabaduses plaanib ta alkoholist hoiduda. Kohtu hinnangul ei piisa isiku puhul, kes on alkoholi pikaajalise kuritarvitamise tõttu toime pannud muu hulgas kaks mõrva, üksnes püüdlusest tarvitamisest hoiduda. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ning ilma toetava lähivõrgustikuta, vastava ravita ja tõsikindla motivatsioonita, on suur tõenäosus, et isik asub uuesti alkoholi kuritarvitama, mis Sergei Stepanovi puhul toob kaasa uute sh. võimalike üliraskete kuritegude toimepanemise. Kuigi kohus leidis, et süüdlasel on olemas vabanemise puhuks kindel elukoht, siis arvestades S.Stepanovi tausta, on pigem nimetatud elukoht takistuseks õiguskuulekaks eluks. Tegemist on eluasemega, kuhu on väga sagedased politsei väljakutsed, kuna korteris tarvitatakse alkoholi ja on toime pandud vägivallategusid. Nimetatud korteris elavad kinnipeetava ema T. T. ja tema elukaaslane T. M., kes kandis alates 01.06.2017 reaalset vangistust T. T. löömise eest ning kelle karistuse kandmise aeg lõppes 03.09.
5. Aprillis 2018 ennetähtaegse vabastamise menetluse raames avaldas T. M., et vabanedes ta naaseb elukaaslase juurde aadressile xxx. Seega oht, et nimetatud elamispinnal jätkub ühine alkoholi tarvitamine ning vägivallaga seotud õigusrikkumised, on ülisuur. Kinnipeetav ka avaldas, et xxx linna naastes püüab ta vältida kriminaalse ja alkoholi tarvitava tutvusringkonnaga suhtlemist, mis aga arvestades xxx väiksust on ebatõenäoline. Alkoholi tarvitamise jätkudes ja sotsiaalsetest normidest mittekinnipidava seltskonna mõjul on suur tõenäosus aga taaskord ebaõnnestuda. Kohtu hinnangul peaks S.Stepanov edaspidise õiguspärase eluviisi kinnistamiseks ja harrastamiseks vahetama elukohta ning püüdma tugikeskuste abil leidma vabanemise puhuks toetuse, kindla elu- ja töökoha. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Sergei Stepanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi püsivaid muutusi seadusekuulekuse suunas ning temalt kardetavate kuritegude iseloomu silmas pidades ei ole uute kuritegude toimepanemise risk sedavõrd madal, et teda saaks vabastada. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohtu arvates ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ligi 4 aastat enne karistusaja lõppu ka ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Menetluskulud Sergei Stepanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 21.08.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Vilt. Kaitsja esitas 21.08.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 184,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 6/7 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Stepanovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 7/7