KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-120535 Kohtuasi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XX (X) vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.06.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2 106,85 eurot Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), esindaja Kristjan Vahar Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov RESOLUTSIOON
- Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisegega.
- Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta XX kanda, v.a XX-le osutatud riigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsil puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetlus käik
- Harju Maakohus rahuldas 19.06.2018 otsusega osaliselt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi (hageja) hagi ja mõistis XX-lt (kostja) hageja kasuks välja kokku 2 106,85 eurot. Menetluskulud jättis kohus 95,18% ulatuses kostja ja 4,82% ulatuses hageja kanda.
- Kostja esitas 19.07.2018 otsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Selliselt apellatsioonkaebuselt tuli riigilõivu tasuda 250 eurot. Kostja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
- Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.09.2018 määrusega kostja taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ja võimaldas kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv kahe võrdse osamaksena. Esimene riigilõivu osamakse 125 eurot tuli tasuda 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates ja teine osamakse 125 eurot 40 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.
- Kostja esindaja riigi õigusabi korras sai määruse kätte 30.09.
- Määrus jõustus edasikaebe tähtaja möödumise tõttu 16.10.
- Seega tuli esimene osamakse tasuda hiljemalt 26.10.
- Viidatud kuupäevaks ja ka määruse tegemise ajaks kostja riigilõivu esimest osamakset ei tasunud. Määruse põhjendused
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 3 ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, sest apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana (RLS § 59 lg 1). Kuivõrd kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 2 106,85 eurot, tuli kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 eurot. Ringkonnakohus andis kostjale menetlusabi, võimaldades kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv kahe võrdse osamaksena, millest esimene tuli praegusel juhul tasuda hiljemalt 26.10.
- Samas määruses hoiatas kohus, et kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu, ei võta kohus juhindudes TsMS § 637 lg 1 p-st 3 apellatsioonkaebust menetlusse. Määrus on jõustunud. Kuivõrd kostja kohtu määratud tähtajaks riigilõivu esimest osamakset ei tasunud, esineb TsMS § 637 lg 1 p-s 3 kirjeldatud eeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kohtu õigust keelduda kaebuse menetlusse võtmisest esimese osamakse tasumata jätmisel ei piira asjaolu, et seaduses sätestatu kohaselt võib kohus osamaksete tasumise eelduste esinemisel TsMS § 188 järgi peatada või menetlusabi andmise TsMS § 189 järgi tühistada. Viidatud sätted ei mõjuta juhtumeid, kus menetlusabi saaja jätab kohtu määratud tähtpäevaks tasumata esimese osamakse. Sellisel juhul on täidetud TsMS § 637 lg 1 p-s 3 sätestatud alus, s.o riigilõiv on apellatsioonkaebuselt tasumata, mis annab alust jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata (vt nt Riigikohtu 30.11.2016 määrust asjas nr 3-2-1-67-16, p 15). 2 Kuivõrd kaebus on apellatsioonkaebust. kohtule esitatud elektrooniliselt, ei tagasta ringkonnakohus Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1), v.a kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille ringkonnakohus jätab Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd kostjale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (lk 79). Põhjusel, et kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad hagejal ringkonnakohtu menetluses menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3