Obsah (6)

§ 76§ 75§ 751§ 78§ 184§ 65

1-18-2372 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2372 (18240100010) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm T

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Aleksandr Beilin Viru Maakohtu 27.03.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata Aleksandr Beilinile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.06.2019. Määrata Aleksandr Beilin katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Aleksandr Beilinit järgima

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-18-2372 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele; 10) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate isikutega; 11) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Aleksandr Beilini elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Aleksandr Beilini vangistusest vabanemisest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Aleksandr Beilinilt menetluskuluna riigituludesse 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 36 senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile, elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Viru Vanglale. süüdimõistetu Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 10.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Beilini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.03.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Beilin süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (1 aasta ja 3 kuud vangistust) Harju Maakohtu 30.08.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti A. Beilinile 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.01.

2. Kinnipidamisasutuses A. Beilini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on A. Beilin ohtlik avalikkusele, sest tema puhul seisneb oht narkootilise aine levikule kaasaaitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist, ei muuda oma mõtlemist, käitumist, hoiakuid ning suhteid. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 2 1-18-2372 üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla A. Beilini tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
3. Kriminaalhooldaja teeb kohtule ettepaneku, et kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, määrata Aleksandr Beilinile katseaeg kuni 28.06.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll katseaja lõpuni. Lisaks tuleb A. Beilinile määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisana märkinud ka, et teostas 03.09.2018 elukohakontrolli aadressil Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Raadiku tn 8b/2-51, et kontrollida A. Beilini elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukohakontrolli järgselt andis kriminaalhooldaja hinnangu, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning toetab samuti Aleksandr Beilini ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. A. Beilin rääkis 29.10.2018 kohtuistungil, et ta soovib katseajale minna. Ta tunnistab, et on tegelenud valede asjadega, kuid on end parandanud ning on valmis end kohtule tõendama. Ta usub, et suudab kuni järgmise aasta juunikuu lõpuni mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid ja samuti hoida eemale nendest inimestest, kes on kriminaalkorras karistatud või tarvitavad narkootikume. Usub ja proovib tõestada, et suudab vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest. Tal on elukaaslane juba 5-6 aastat, kellel on ka laps. Beilin soovib elukaaslase lapse lapsendada ning talle oma perekonnanime anda. Ta soovib vabaneda just enda vanemate korterisse, mitte elukaaslase juurde, kuna tal on seal kergem elada ja ennast kõigest eemal hoida. Leiab, et tal oleks seal rahulikum kuni karistuse tähtaja lõppemiseni. Mõlemad vanemad töötavad ning ta kavatseb esialgu nende kulul elada, hiljem tööle asudes hakkab ise vanemaid abistama. Beilin selgitas, et vabaduses võiks ta töötada ehitusvaldkonnas ning edasise osas sooviks omandada abikoka või keevitaja eriala. On valmis end töötukassas arvele võtma ja tööga alustama. Beilin kinnitas, et läbib alates oktoobrikuu algusest narkovastast programmi „Eluviisitreening“ ning kõik kulgeb tema sõnul hästi. Tulevikus tahaks ilmselt tööle ja elama asuda Peterburi, põhjusel, et soovib seal elu uuelt leheküljelt alustada. Ta kinnitab, et kahetseb toimepandud kuritegusid ning tahab kindlalt tõendada, et on valmis seisma mitte-kuritegelikul teel. Ta on teadlik elektroonilise valve võru tähendusest ja on valmis täitma kõiki kohustusi, mida kohus ennetähtaegse vabastamise korral talle ülesandeks paneb.
3. Kaitsja toetab Aleksandr Beilini taotlust ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise valve rakendamisega. Eelkõige pöörab kaitsja tähelepanu positiivsele asjaolule, et A. Beilinil puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti pöörab kaitsja tähelepanu sellele, et Beilin kannab karistust kinnises asutuses esimest korda. See asjaolu, et kohus määras talle karistust minimaalmäära lähedale, näitab seda, et tema süü ei olnud nii suur. Kuna iseloomustus koostati seisuga septembri kuu, siis see lisa, et Beilin osaleb „Eluviisitreeningus“, vastab tõele. Nende positiivsete asjaolude juurde, mida kohus on ette lugenud, märgib kaitsja, et Beilinil on kindel elukoht, kuhu võib paigaldada elektroonilist valvet. Samuti on märgitud, et vanemad on andnud nõusoleku vastavate seadmete paigaldamiseks. Enne vanglasse saabumist Beilin elas samuti selles korteris. On näha, et tal on üsna head suhted nii vanematega kui elukaaslasega, kellega Beilin suhtleb telefoni teel. Beililnil on olemas haridus ja eriala, mis suurendab tema konkurentsivõimet tööturul. Tavaliselt üheks variandiks, mida kriminaalhooldajad kohtule pakuvad, on töötukassas arvele võtmine ning töö otsimine. 3 1-18-2372 Käesoleval juhul pakub kriminaalhooldaja arvatavasti raskemat varianti - leida ühe kuu jooksul endale töö. Kaitsja arvab, et sellel pakkumisel on alus olemas, sest Beilinil on olemas vastav töökogemus. Samuti võib positiivseks lugeda seda, et ei ole alkoholisõltuvust. Samuti on keskmise riskina märgitud väike kuriteo toimepanemise protsent järgmise kahe aasta jooksul. Vangla toetab ennetähtaegset tingimisi karistusest vabanemist ning on kaalutletud otsust, sest vanglametnikud on 9 kuu jooksul jälginud Beilinit, millest võib teha järelduse, et Beilin on asunud mitte kriminaalsele teele ning karistuse eesmärk on saavutatud. Samuti kaitsja loeb positiivseks seda, et Beilin tunnistab oma narkosõltuvust ja tahab selle vastu võidelda ning on selleks juba muutnud oma elustiili. Kaitsjal tekkis mulje, et Beilin saab hakkama nende väljakutsetega, samuti nõustus ta elektroonilise valve tähtaja pikendamisega. Kaitsja palub anda talle sellist võimalust, et mitte asuda kriminaalsele teele ja seda näitab see, et tal ei ole kinnises asutuses distsiplinaarkaristusi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksandr Beilin tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega. 9.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohas, mis on kohtule antud juhul ka teada. 10.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast

§ 76lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja möödumist sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

§ 76

lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. 11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged 4 1-18-2372 põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Isiku käitumine vangistuses

1. Vangistusseaduse §-st 16 tulenevalt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava. Käesoleval juhul ei ole A. Beilin jõudnud taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Seega ei saa kohus hinnata, kas A. Beilin on vangistuskava eesmärke täitnud. Arusaadavalt ei saa seda asjaolu hinnata A. Beilini kahjuks.
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. Isiku elutingimused
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Beilin elas enne vangistust koos vanematega kolmetoalises korteris Tallinnas, aadressil xxx. Korter on ligikaudu 78 ruutmeetrit ja kõigi mugavustega. Kinnipeetava sõnul oli tegemist munitsipaalkorteriga. Aadressil elab A. Beilini ema T P ja isa V B . Beilini vanemad on andnud kirjalikud nõusolekud tema sinna elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Üürilepingusse on kirjutatud sisse ka A. Beilin ise, mis tagab isiku õigusliku aluse korteris viibimiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Vangistusest vabanemise korral soovib A. Beilin asuda elama samale aadressile. A. Beilini toetusvõrgustiku moodustavad ema T P ja V B , kes elavad samuti Tallinnas. Suheldakse telefoni ja kirja teel ning suhted on toetavad. Isikul on elukaaslane K M , kellega kasvatatakse koos last (10.a vana). Laps elab elukaaslasega Tallinnas, x. Elukaaslase ja lapsega suhtleb samuti telefoni ja kirja teel. Sõpru Beilinil enda sõnul pole. Samas on alust väita, et narkootikumide vahendamisel suhtles kriminaalse taustaga isikutega. Suhtlemisoskused vastavad vanusele ja kultuuritaustale.
4. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Beilinil on K-raha andmetel rahalisi nõudeid 5716,36 eurot. Vangistuses on nõus töötama, kuid reaalselt pole veel tööle asunud. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult ehitusobjektil maalrina. Varem on samuti alates 2007.a töötanud mitteametlikult ehitusfirmades. 2017 aasta alguses töötas aknafirmas x. Peale vangistust soovib töötada, kuid ei tea veel, kus. Toimetulekut mõjutavad rahalised nõuded ja sõltuvus. Narkootikumide müük näitab, et isikul on raskusi majandusliku toimetulekuga. Enne vangistust sai materiaalset toetust ka vanematelt. Isiku vanemad käivad tööl ja on valmis kinnipeetavat vajadusel vabanedes materiaalselt toetama. Peale vabanemist kindel töökoht puudub.
5. Kohtu hinnangul on need elutingimused ennetähtaegset vabanemist pigem soodustavad. Vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
7. A. Beilini iseloomustus näitab, et tal on
8. klassi haridus x, mille lõpetas 2007.a. Peale seda rohkem pole õppinud. Edasi läks kohe tööle. 2009 aastal omandas läbi Töötukassa tõstukijuhi koolituse. Soovib vanglas omandada abikoka eriala. Riigikeelt ei valda, kuid soovib omandada A1 taset. 5 1-18-2372
9. Iseloomustuses tuuakse esile sedagi, et A. Beilin tarvitas narkootikume (amfetamiini) enda sõnul viimati 2018 aasta jaanuaris. Tarvitas umbes kord paari kuu jooksul ja süstides. Vangla andmetel võis tarvitamine olla aga igapäevane, kuid varieeruda tsüklitega, kus ei tarvitanud. Enda sõnul sõltus tarvitamine sellest, kuidas oli enesetunne ja kas käis töö või ei. On tarvitanud lõõgastumise ja probleemide unustamise eesmärgil. Beilin ei pea ennast sõltlaseks ja tarvitas kergemat narkootikumi, et ei langeks sügavamasse narkosõltuvusse, samas sõnades väljendab soovi sõltuvusest vabaneda. Valis ka teadlikult kontakte, et ei hakkaks tarvitama midagi raskemat. Lähedastele pole isiku narkootikumide tarvitamine silma jäänud. Beilin on tunnistanud, et pani narkokuriteod toime materiaalse kasu eesmärgil. Vanglas alkoholist sõltuvust diagnoositud pole.
10. Lisaks toob vangla iseloomustuses välja, et A. Beilin soovib peale vangistust enda sõnul minna tööle x, loobuda narkootikumide tarvitamisest ja omandada juhiload. Ta loodab teistsuguse keskkonna peale, mis aitaks elu muuta. Tahab aidata vanemaid. Beilin ei ole vägivaldse käitumisega. Pikaaegne narkootikumide tarvitamine, korduvalt juhtimisõiguseta sõitmine, kriminaalkorras karistatus ja väärteod näitavad puudulikku probleemide lahendamise oskust ja impulsiivset käitumist. Ta tajub oma probleeme, kuid ei tee samme nende lahendamiseks, oma elus on keskendunud lühiajalistele lahendustele ja ei mõtle kaugema tuleviku osas (hariduse omandamine, töötamine, narkootikumide tarbimine).
11. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Beilinil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust erinevatest liikidest, viimane neist (28.04.2017) liiklusseaduse alusel. Ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Esimesel korral 2009.a 2011.a läbis kriminaalhoolduse korrapäraselt. Teisel korral 2017.a pani kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo. Isik on sõnades motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ja oma elu peale vangistust muutma, kuid arvestades varasemaid kriminaalkaristusi ja väärteokorras karistatust on see kaheldav. Beilin ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja ei pea vajalikuks oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Tegutseb enda vajadusi silmas pidades. Ametiisikutesse suhtub koostöövalmilt, kuid eelkõige enda kasu silmas pidades.
12. Kohus on arvamusel, et lootust on, et A. Beilin vähemalt püüab uutest kuritegudest hoiduda. Ta kannab esimest korda vanglakaristust ning tema käitumine vanglas näitab, et seadusevastased harjumised ei ole veel süüdimõistetu ellu tungivalt juurdunud. Kuigi A. Beilin ei osanud ega suutnud väga pikaajalisi eluplaane kohtule kirjeldada, peab kohus seda mõistetavaks, arvestades A. Beiline poolt kohtuistungil teatavaks tehtud asjaolusid, mis puudutavad tema tervist. Kuigi neid asjaolusid ei sisaldu vangla iseloomustuses, ei näe kohus põhjust neis kahtlemiseks. Kokkuvõttes peab kohus usutavaks, et A. Beilin loodab tulevikus tõepoolest katsetada õiguskuuleka eluga.
13. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib Beilini ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui A. Beilin kaldub kontrollnõuetest kõrvale.
14. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse ja täiendavate kohustuste osas, sh ka elektroonilise valve kohaldamise osas. Lisaks tuleb A. Beilinile määrata järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel otsida endale töökoht 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või võtta end Töötukassas arvele;

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate isikutega ning

§ 75lg 2 p 9 6 1-18-2372 alusel alluda elektroonilisele valvele pikkusega 2 kuud.

Kaks esimest kohustust ning punktis 7 nimetatud kohustus aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Tööhõivega seotud kohustus on aga abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. A. Beilin ise pidas neid kohustusi täidetavaks ning andis ka oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

1. Arvestades A. Beilini poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibides ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi, on kohus kokkuvõtteks seisukohal, et A. Beilini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetab ka prokurör ja vangla. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
2. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Beilini kaitsja Irina Žurina. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 108.36 eurot. Vastavalt KrMS §-le 180 tuleb kõnealune menetluskulu A. Beilinilt välja mõista. Kohus leiab, et A. Beilinile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust.
3. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu A. Beilini temale Viru Maakohtu 27.03.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni katseaja lõpuni, s.o 28.06.2019 ning kahekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. A. Beilinil tuleb otsida endale töökoht vabanemisest 1 kuu jooksul või võtta end Töötukassas arvele. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 7