KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-20 Ts

) § 123 lõikele 1, § 116 lõigetele 1 ja 2, § 124 lõikele 1, § 137 lõikele 1. Viitega TsMS § 5221 lõikele 1 märkis kohus, et lähtuvalt lapse vanusest

§ 119alusel.

Avaldus on suunatud sellele, et saada õigust määrata ka edaspidi lapse viibimis- ja elukohta väljaspool Eesti Vabariiki. Seetõttu tuleb seda lahendada

§ 137alusel.

1. Isa on välja toonud, et lapse USA-sse kolimise korral tema ja lapse side tõenäoliselt katkeks. Kohtu hinnangul on selline asjade kulg väga tõenäoline. Kohus ei ole veendunud, et lapse ema saab aru sellest, kuivõrd vajalik on isa olemasolu lapse elus. Menetluse kestel on ema leidnud korduvalt, et isaga suhtlemisest on lapse jaoks olulisemad treeningud, inglise keele tunnid ning lasteaias käimine. Kohus ei kahelnud, et eeltoodud asjad aitavad kaasa lapse arengule ning laps võib selliseid tegevusi ka nautida. Sellegipoolest ei saa treeningud ja keeletunnid olla isaga suhtlemisest olulisemad. Isa kinnitusel on ema teinud sageli takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Menetlusosalised on välja toonud, et ema on sisuliselt otsustanud üksinda kõik lapse jaoks olulised asjad. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et peale kolimist otsustab lapse ema taaskord ainuisikuliselt, et sellise vahemaa tagant on lapsele kasulikum isaga vähem suhelda. Arvestades Ameerika Ühendriikide suurt kaugust Eestist on lapse isal ilmselt üpris keeruline sellisel juhul midagi enda ja lapse suhte säilimise nimel ette võtta. Ema on ise toonud välja asjaolud, mille tõttu halveneks lapse ja isa suhtlus lapse USA-sse kolimisel: lapse uuest elukohast (Ameerika Ühendriigid, California, Oakland) Eesti Vabariiki reisimine võtab aega keskmiselt 15–18h; ühe inimese ühe otsa lennukipileti maksumus jääb 500 ja 1200 euro vahele, mistõttu on Eestisse reisimine äärmiselt kulukas; lapse uue elukoha ja Eesti Vabariigi ajavahe on 10h, mis tähendab reisimise korral lapsele märkimisväärset vaimset ja füüsilist koormust, sh sihtkohta saabumisel mitmepäevast adapteerumist öö ja päeva režiimi vahetumise 9 tõttu; uue elukoha kliima on oluliselt soojem kui Eestis, mistõttu peab reisimisel lapse keha adapteeruma uue kliimaga. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et on äärmiselt tõenäoline, et lapse USA-sse kolimisel saab isa ja lapse suhe suurel määral kahjustada või katkeb sootuks.
2. Kohus, olles tutvunud lapse ema 20.04.2018 esitatud tõenditega (t II kd lk 13-29), oli veendunud, et lapse tulevased elamistingimused USA-s oleksid lapsele sobivad. Kohtul ei ole alust ka arvata, et USA-s oleks lapsel tagatud halvemad tingimused hariduse omandamiseks või oleks tema tervishoid seal vähem tagatud. Kindlasti õpiks laps ära ruttu inglise keele koolis vajalikul tasemel ning kohaneks lõpuks sealse keskkonnaga. Kohus ei olnud aga veendunud, et lapse elutingimused, võimalused omandada haridust ning tagada tervishoidu, samuti tegeleda hobidega, oleks Eesti Vabariigis halvemad. Lapse keeleoskus (inglise keel) on olnud ema teadlik valik ning sama hästi oleksid vanemad võinud võimaldada lapsele eesti keele tunde. Eesti keelt on lapsel kindlasti olnud võimalik õppida lasteaias ning koolis. Eesti Vabariigis on keskkond, millega laps on juba kohanenud. Ema on välja toonud ka, et Ameerika Ühendriikides on temal ja elukaaslasel erinevalt Eestis töötamisest puhkust aastas 28 päeva asemel vaid 14 päeva. Kohtu hinnangul ei saa ema lühem puhkus olla lapsele kasulik.
3. Ema on põhjalikult läbi mõelnud, kuidas hakkaks toimuma lapse elukorraldus USAsse kolimisel. Kohus ei olnud aga veendunud, kas otsuse tegemisel asuda elama välisriiki, on ema mõelnud lapse huvidele. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja leidis 10.04.2017 ärakuulamisel, et esitatud avaldusega garanteeritakse ema uuele mehele tagasiminek ja identiteedi säilimine, kuid küsitav on, kas lapse isa peab sellega nõustuma. Isa on seatud silmitsi faktiga, et ema abikaasa on juba asunud USA-sse tööle. Avalduse kohaselt on tegemist asjaoluga, mida tuleb arvestada, mis on justkui pöördumatu asjade käik ning mille tõttu tuleb isal lihtsalt lapse elust taanduda. Kohus leidis, et ema on selgelt seadnud prioriteediks uue abikaasa heaolu ja seda lapse ning tema isa huvide arvelt. Isa ei pea aga selliste otsuste tagajärgede pärast vastutama ning lapse ja isa suhtlemine ei pea ema abikaasa huvide eelistamise tõttu katkema. Kohus märkis ka, et lapse ema on välja toonud, et tema abikaasa kinnisvaramaakleri litsents Eestis ei kehti. Kohus ei olnud aga veendunud, et ema elukaaslasel on võimatu Eestis teistsugusel moel ennast ja peret ülal pidada.
4. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-159-15 punktis 28 leidnud, et lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Kristiine Linnaosa Valitsus on välja toonud, et õigus säilitada vanemate lahuselu korral lähedane kontakt mõlema vanemaga on eelkõige lapse õigus. Teadaolevaid asjaolusid kaaludes on raske ette näha, kas ema soov pakkuda lapsele oluliselt suuremal määral majanduslikku kindlustatust USA-s kaalub üle lapse õiguse säilitada emotsionaalne lähedussuhe isaga ja isa võimaluse lapse kasvatamises osaleda ning täita

-ist tulenevat hooldusõigust ja -kohustust. Kohus leidis, et antud juhul ei esine viidatud Riigikohtu lahendis esile toodud asjaolusid. Kohus ei kahelnud, et lapse ja ema vahel on hea ja tugev suhe ning ema on lapsele kõige tähtsam inimene. Esiletoodud asjaolude pinnalt on aga ka lapse ja isa vahel tugev ja lähedane suhe. Kohtu seisukoht oleks teistsugune juhul, kui tegemist oleks isaga, kes ei ole lapsega suhtlemise osas suuremat huvi üles näidanud. Praegusel juhul on eestkosteasutuste ja 10 lapse esindaja hinnangul tegemist isaga, kes osaleb aktiivselt lapse elus, soovib selles osaleda ja on valmis osalema suuremal määral, kui lapse ema seda võimaldab.

1. Kohut ei veennud teistsuguseid järeldusi tegema ka ema esitatud psühholoogiline kokkuvõte (t I kd lk 197-198). Esitatud tõendi kohaselt on psühholoog jõudnud järeldustele, et: psühholoogiline kliima perekonnas kasvatamisele on soodne; laps on kõige rohkem seotud emaga; laps tahab elada emaga ja isaga tahab ainult suhelda; suhtumine isasse on sõbralik ning negatiivseid emotsioone ei tunne; nimetab kasuisa teiseks isaks; ema omab isast suuremat autoriteeti ning emast eraldamine võib põhjustada sügava psühholoogilise trauma. Esitatud tõendi kohaselt on psühholoog kohtunud vaid ema ja lapsega ning on jälginud lapse-ema käitumist. Kuivõrd isaga kohtutud ning lapse-isa käitumist jälgitud ei ole, ei olnud kohus veendunud, et dokumendi koostaja on saanud peresuhetest mitmekülgse pildi. Samas ei nähtu sellest tõendist ka, et isa ja lapse vaheline suhe oleks halb ning isa ja lapse omavaheline suhtlus ebavajalik ja lapsele kahjulik, pigem vastupidi. Kohus ei kahelnud, et ema ja lapse vahel on head suhted, ema on lapse põhihooldaja ning lapsel on head suhted ka kasuisaga. Kohus ei kahelnud ka selles, et lapse emast eraldamine võib põhjustada sügava psühholoogilise trauma. Tõendis ei ole käsitletud aga, kuidas võiks mõjuda lapsele isast eraldamine. Tõend on selles osas ühekülgne. Kohus leidis, et ka isast eraldamine ei saa mööduda lapse psüühikale jälgi jätmata.
2. Kohus märkis ka, et Ameerika Ühendriikidesse kolimine oleks seotud palju väiksema riskiga isa ja lapse suhtluse katkemise osas juhul, kui lapse vanemad suudaksid teineteisega lapse nimel normaalselt suhelda. Tõenäoliselt oleks sellisel juhul ka jäänud lapse ema avaldus kohtule esitamata vajaduse puudumise tõttu. Kahetsusväärsel kombel pöördus ema lapsega välisriiki kolimiseks ainuotsustusõiguse saamiseks esmalt kohtu poole, kuigi normaalsete suhete korral oleks olnud õige alustada esmalt läbirääkimistest isaga. Mõlemad vanemad on näidanud menetluse käigus üles soovimatust asendada ebasõbralik ja jäik suhtlemine rahumeelsema ja teist vanemat aktsepteerivamaga. Ema loobus perelepituses osalemisest. Kohus märkis, et taotletavat isa nõusolekut oleks eeskätt võimalik saada siiski vanemate perelepituse läbimise abil.
3. Kuna kohus ema avaldust ei rahuldanud ning isa nõusolekuta laps välisriiki elama asuda ei saa, ei rahuldanud kohus ka ema taotlust isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
4. Kohus viitas

§ 143lõigetele 1 ja 21.

Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole vanematevahelised suhted head ning nad ei ole suutnud leppida kokku isa ja lapse suhtlemise korda. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-83-11 punktide 21 ja 22 järgi määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine

§ 143lõike 1 mõttes toimuma.

Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.

1. Lapse ema on vaielnud vastu isa suhtluskorra avaldusele tervikuna ega ole viimasel ärakuulamisel pidanud vajalikuks täpsemaid vastuväiteid esitada. Kohus käsitles määruses eraldi neid tingimusi, milles on vaidlus. Vanemate vahel on olnud vaidlus 11 põhiliselt selles, kas pikad nädalavahetused isa juures võiksid alata kolmapäevast või reedest. Ka ei ole ema olnud nõus suvel toimuvate pikemate kohtumiste sagedusega. Kohus lähtus suhtlemiskorra kindlaksmääramisel isa 17.10.2017 täpsustatud nõudest, ärakuulamistel lapsevanemate avaldatust ja nende vahel 17.03.2017 ümarlaual kokku lepitust (t I kd lk 79-82), eestkosteasutuste ja lapse esindaja (t I kd lk 77) seisukohtadest ning lapse huvidest, samuti vanemate kompromissiettepanekutest. Kuivõrd kohus lapse ema avaldust ei rahuldanud ning lapse isa ei ole andnud ka nõusolekut lapse välisriiki kolimiseks, lähtus kohus ka eeldusest, et lapse elukoht ei muutu.
2. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda isale ja lapsele enne lapse kooliminekut võimalus kohtuda pikemalt. Lasteaialastel ei ole vaja õhtul valmistuda järgmiseks koolipäevaks. Lapse isa on kinnitanud valmidust tagada lapsele kindel päevakava ning huvihariduses (hokitreeningud, eelkool, inglise keele tunnid) osalemine. Kohtul puudus esitatud asjaolude pinnalt alus arvata, et isa seda kohustust ei täida ega ole suuteline lapse eest kohaselt mitme päeva jooksul hoolitsema.
3. Alates kooliminekust on mõistlik, kui kohtumised toimuvad igal teisel nädalavahetusel reedest laupäevani ning isa ja lapse kohtumine on ühel korral iga nädala sees. Kahel korral nädala sees kohtumine, nagu lapse isa taotlenud on, võib osutuda lapse jaoks koormavaks, eeldades, et laps jätkab huvitegevusega, lapse vanemaks saades suureneb sõprade tähtsus tema elus ning tekib vajadus varasemast enam koos sõpradega aega veeta. Kui kogu nädala õhtud on erinevate tegevustega planeeritud ning lihtsalt olemiseks aega ei jää, võib selline koormus osutuda algklassilapsele üle jõu käivaks.
4. Ema kompromissiettepaneku kohaselt (t I kd lk 95-96) võiks laps veeta isaga puhkuse ühe nädala järjest talvisel perioodil ning kaks nädalat järjest suveperioodil. Talvise puhkuse osas seega sisulist vaidlust ei ole. Isa on taotlenud suvepuhkuse ajal võimalust veeta lapsega koos neli nädalat enne kooliminekut ning viis nädalat alates kooli minekust. Arvestades, et 2018/2019 õppeaasta viies vaheaeg kestab 12.06.2019– 31.08.2019, on selle pikkus peaaegu 12 nädalat. Seega on isa taotlenud võimalust veeta suvisest vaheajast alla poole koos lapsega. Kohtu hinnangul on lapse huvides kasutada võimalust viibida suvisel ajal isaga suuremas ulatuses kui õppeaasta kestel. Kuna alates 2017/2018 õppeaastast on Eesti koolides kaks kevadist vaheaeda, jääb isa taotletud korra puhul lapsel emaga veetmiseks üks vaheaeg (kevadine vaheaeg) enam kui isaga.
5. Kohus selgitas, et määratust erinev lapsega suhtlemise kord on vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte jõudmisel tuleb järgida kohtu määratud korda. Määruskaebus
6. 23.05.2018 esitatud määruskaebuses palub lapse ema maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema avaldused rahuldada ja isa avaldus jätta rahuldamata. Määrus on vastuoluline ja osaliselt põhjendamata. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lõiget 1 ning

§ 123lõiget 1 ja § 137 lõikeid 1-3.

1. Ema on taganud läbi kogu menetluse lapse ja isa suhtlemise ning seda hoolimata asjaolust, et isa ei hoolitse lapse eest temaga koos olles vajalikul määral, sh lapse hügieeni eest. Samuti hoolimata asjaolust, et lapse isa on aastaid tarvitanud vaimset 12 vägivalda lapse ema suhtes ja teeb seda praeguseni. Seega on ema alati seadnud prioriteediks lapse parimad huvid ning jaatanud isa rolli vajalikkust lapse elus, mistõttu on väär kohtu seisukoht, et ema ei väärtusta isa rolli lapse elus.
2. Põhjendamata on arvamus, et ei ole millegagi välistatud, et peale kolimist otsustab ema taaskord ainuisikuliselt, et sellise vahemaa tagant on lapsele kasulikum isaga vähem suhelda. Jääb arusaamatuks, milliseid lapse jaoks olulisi asju on ema otsustanud ainuisikuliselt. Viibimiskoha määramise õiguses, samuti tervise- ja haridusküsimustes kuulubki ainuhooldusõigus emale. Arvamus, justkui hakkaks ema kolides takistama isal lapsega suhelda, ei põhine ühelgi tuvastatud asjaolul või tõendil. Isa ei ole oma seisukohta tõendanud. Emal ja lapsel on Venemaa kodakondsus ja pass. Ema oleks saanud igal hetkel kolida lapsega Venemaale ning katkestada isa ja lapse suhted, kuid ta ei teinud seda. Juhul, kui ema sooviks takistada lapse ja isa suhtlemist, ei oleks ta esitanud ka suhtluskorra määramise avaldust.
3. Kohus on jätnud enamjaolt arvestamata lapse huvid ning täielikult arvestamata lapse ema huvid ja teinud lahendi vaid isa huvides. Kohus tuvastas, et vanemad ei suuda teostada lapse suhtes ühist hooldusõigust küsimustes, milles neil on ühine hooldusõigus. Seega puudub vaidlus, et ema taotletud ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused on olemas. Kohus ei tuvastanud ka

§ 137lõike 2 punktis 2 sätestatud alust.

Tuvastatud on hoopis, et lapse lahutamine emast võib lapsele põhjustada sügava psühholoogilise trauma. Ema on last laitmatult kasvatanud alates vanemate lahkuminekust. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise õigust, kui on lapsega kooselaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust temaga koos olla. Samuti ei saa lahuselav vanem takistada lapsega kooselaval vanemal uuesti abielluda või kolida lapsega teise riiki elama, kui selline kolimine vastab lapse huvidele. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse üleandmine geograafilise piiranguta lapse emale põhjendatud ja lapse huvides. Küll aga annavad asja materjalid alust kahelda lapse isa võimekuses last kasvatada ja tema eest kohaselt hoolt kanda. Samuti kasutab isa last emaga manipuleerimiseks ja emal perekonna loomise takistamiseks, mis tähendab, et isa ei lähtu lapse parimatest huvidest ja kuritarvitab oma vanemlikke õigusi. Laps on elanud koos emaga sünnist saati. Seega on suurem kiindumussuhe emaga, millise asjaolu on kohus jätnud põhjendamatult arvestamata. 6-aastase lapse puhul on stabiilse elukorralduse jätkumine peamiselt tagatud sellega, kui lapse igapäevane hooldaja ei muutu. Lapse ja isa suhtlemise õigus ei ole iseenesest takistus välisriiki kolimisel. Samuti ei saa kolimise takistuseks olla asjaolu, et USA-s oleks lapse ema puhkuse pikkuseks vaid 14 päeva. Väär on seisukoht justkui ei oleks ema mõelnud kolimise otsuse vastuvõtmisel lapse huvidele. Ema on väga põhjalikult kaalunud vastavat otsust tehes lapse huve. Lapsega on seda küsimust korduvalt arutatud ning laps on positiivselt meelestatud nii USA-sse kolimise kui ka lapse ema abikaasa suhtes.

1. Kohus on õigesti tuvastanud, et lapse tulevased elamistingimused oleksid lapsele sobivad. Samas ei olnud kohus veendunud, et lapse elamis- ja muud tingimused oleksid Eestis halvemad. Kohtu selline seisukoht on põhjendamata. Arvestades, et laps valdab juba elementaarsel tasemel inglise keelt, ent üldse ei valda eesti keelt; et lapsel oleks USA-s elades paremad elamistingimused kui Eestis, sh võimalus ülikooliharidusele, on ilmne, et lapse tuleviku väljavaated oleksid USA-sse kolimisel 13 oluliselt paremad kui Eestisse jäädes, mistõttu on kohtu vastavad kahtlused põhjendamata. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et ta ei ole veendunud, et lapse ema abikaasal on võimatu Eestis teistsugusel moel ennast ja pere ülal pidada. Pere püüdis ligi kahe aasta jooksul Eestis elu üles ehitada, kuid arvestades, et ema abikaasa ei valda eesti ega vene keelt, ei õnnestunud tal tööd leida. Kuivõrd kohus ei tõstatanud menetluses kahtlust, et miks ei võiks ema abikaasa Eestis pere ülal pidada, esitab kaebaja vastavad tõendid. Seega puudus kohtul põhjus kahelda, et lapse huvid on USA-s ema ja tema abikaasaga elades kaitstud ning talle on tagatud head elutingimused ja turvatunne.
2. Kohtu seisukoht, et lapse ema on seadnud prioriteediks oma uue abikaasa heaolu ja seda lapse ja ise huvide arvelt, on põhjendamata. Erinevalt kohtu arvamusest ei pea lapse ja isa suhted üldse katkema, rääkimata nende katkemisest abikaasa huvide eelistamise tõttu. Ema on alati seadnud esikohale lapse huvid. Ema abikaasa huvid on perekonna huvidega kattuvad, mis ei anna aga alust arvata justkui oleksid abikaasa huvid primaarsed. Kohus on pannud lapse ema olukorda, kus ta peab valima lapse või abikaasa vahel, mis on võimatu ja ebainimlik valik. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et kohus ei saa vanematele ette kirjutada reegleid elukaaslaste valimise või välisriiki kolimise kohta. Oluline on kontrollida, et otsustusõiguse andmine ühele vanemale on lapse huvides.
3. Kohus on jätnud lahendi tegemisel põhjendamatult arvestamata lapse esindaja seisukoha, kes toetas lapse kolimist juhul, kui see on lapse parimates huvides kui ka Kesklinna LOV lastekaitse esindaja seisukoha, kes samuti toetab lapse kolimist koos emaga USA-sse ning Kristiine LOV lastekaitse esindaja seisukoha, kes nimetatud arvamusega nõustus. Olukorras, kus vanemate arvamused on vastupidised, on vaja lapse huvidele vastava lahendi tegemiseks arvestada ka erapooletute menetlusosaliste arvamusi. Menetluse edasine käik
4. Lapse isa ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Eestkosteasutused Tallinna Kesklinna Valitsus ja Kristiine Linnaosa Valitsus toetasid määruskaebust.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse maakohtu määruse resolutsiooni punkti
7. Muus osas kuulub määruskaebus osaliselt rahuldamisele ja Harju Maakohtu 09.05.2018 määruse resolutsiooni punktid 2-4 tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab ise teha uue määruse, millega rahuldab ema avalduse väljaspool Eesti Vabariiki lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas vanemate ühise isikuhooldusõiguse lõpetamiseks ja emale üleandmiseks. Samuti rahuldab ringkonnakohus osaliselt ema avalduse isa ja lapse suhtlemiskorra määramiseks ning jätab isa vastava avalduse rahuldamata. Samuti jaotab ringkonnakohus maakohtu- ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. 14
8. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab ema maakohtu määrust täies ulatuses, seega siis ka resolutsiooni punkti 1 osas. Viidatud punktis otsustas maakohus võtta vastu ema poolt esitatud täiendava dokumentaalse tõendina psühholoogi arvamuse. Tegemist on alama astme kohtu otsustusega, mis ei ole TsMS § 660 lõike 1 mõttes edasikaevatav. Samas võttis maakohus menetlusse ja saatis ringkonnakohtule lahendamiseks määruskaebuse tervikuna. Seega tuleb kaebus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 osas jätta TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata.
9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus rikkus ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas väljaspool Eesti Vabariiki lahendamisel menetlusõiguse norme ja viidatud rikkumine tõi kaasa ebaõige otsustuse tegemise. Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis otsustuse tegemisel kaalumata kummagi vanema valmisoleku last kasvatada, samuti ema senise pühendumise lapse eest hoolitsemisel ja ema õiguse uuele perekonnaelule. Seega on maakohtu otsustus osaliselt põhjendamata ja viidatu annab ringkonnakohtule aluse sekkuda madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse.
10. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ema avalduse lahendamisel on asjakohaseks materiaalõiguslikuks normiks

§ 137

. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus taotleda kohtult, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et lapse vanemad elavad lahus alates sügisest 2016. Seega on lapse emal õigus taotleda, et talle antaks osaliselt üle lapse hooldusõigus, st ainuhooldusõigus lapse eluja viibimiskoha määramise osas väljaspool Eesti Vabariiki. Kuna käesolevas asjas on laps alla 14-aastane, siis saab kohus jätta ema avalduse rahuldamata juhul, kui on alust eeldada, et taotletavas ulatuses ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale selles osas ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lõike 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

1. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas kohtu ette toodud elulised asjaolud annavad kohtule veendumuse, et emale lapse viimis- ja elukoha määramise osas ainuhooldusõiguse andmine ka väljaspool Eesti Vabariiki on kooskõlas lapse huvidega. Kolleegium on seisukohal, et lapse huve tuleb kaaluda laiemas ulatuses, kui ainult seonduvalt muutustega, millised toimuvad isa ja lapse suhtlemises, kui laps ja ema asuvad alaliselt elama ema abikaasa juurde Ameerika Ühendriikidesse. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et peale vanemate lahkuminekut 2016.a jäi poeg elama ema juurde, kelle valmisolekut last kasvatada ja pühendumist lapse kasvatamisele ning hingelisele seotusele lapsega ei ole keegi kahtluse alla seadnud. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka menetluses kohtu ette toodud erinevad elulised asjaolud. Seda, et alates vanemate lahkuminekust teostas lapse hooldusõigust enamikus üksi ema ja et isa ei teosta reaalselt emaga samas mahus lapse hooldusõigust, tuvastas maakohus juba 12.06.2017 määruses, millega lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis emale üle lapse ainuhooldusõiguse hariduse ja tervise küsimustes ning viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires (t I kd lk 125-127). Viidatud maakohtu määrus on jõustunud. Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on kõik valikud seoses lapse lasteaia, eelkooli ja vabaajaga 15 (hokitreeningud, inglise keele õpe, logopeed) teinud ema (t II kd lk 175 pöördel). Seega on emal juba ainuhooldusõigus lapse haridusega ja tervisega seotud küsimustes ning õigus määrata lapse elu- ja viibimiskohta Eestis ning sellega on tõendatud ema suurem valmisolek last kasvatada ning tema pühendumus lapse eest hoolitsemisele. Ema ja lapsega kohtunud psühholoogi arvamuse (t I kd lk 198) kohaselt vastab lapse areng tema vanusele, laps on rohkem seotud emaga, ema on lapse jaoks suurem autoriteet kui isa ja laps tahab elada emaga ning emast eraldamine võib põhjustada lapsele sügava psühholoogilise trauma. Kolleegium ei nõustu küll ema käsitlusega määruskaebuses selle kohta, et Ameerika Ühendriikides elamine ja õppimine on kindlasti lapse arengule ja tulevikule oluliselt parem kui elada ja õppida Eestis, kuid samas ei anna ema poolt esiletoodu (lapsel on Venemaa kodakondsus ja Eestis saaks ta kodakondsust taotleda alles täisealiseks saamisel; laps ja ema ei valda eesti keelt, mistõttu ei suuda laps õppida eestikeelses koolis; laps õpib juba mitu aastat inglise keelt; isa ei suudaks tagada lapsele Eestis ülikooliharidust; lapse kasuisa (ema abikaasa) ei saa Eestis erialast tööd ja USA-s on tal oluliselt parem varaline olukord kui lapse isal Eestis) alust asuda seisukohale, et emaga koos ema abikaasa juurde elama asumine oleks lapse huve kahjustav või ei oleks lapse huvidega kooskõlas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt elas laps koos emaga ja tema abikaasaga (abielus alates aprillist 2017; t I kd lk 145) ühise perekonnana Eestis sügisest 2016 kuni veebruarini 2018, mil ema abikaasa sai Ameerika Ühendriikides erialast tööd (t I kd lk 175 pöördel). Ema ja lapsega kohtunud psühholoogi arvamuse (t I kd lk 198) kohaselt on ema perekonnas psühholoogiline kliima lapse kasvamisele soodne, lapse areng vastab tema vanusele, laps on rohkem seotud emaga, ema on lapse jaoks suurem autoriteet kui isa ja laps tahab elada emaga ning mõistab oma uusi perekondlikke suhteid. Eestkosteasutuse seisukoha (t I kd lk 175-176) kohaselt on emal selge nägemus ja ülevaade nii lapse kui pere edasisest elukorraldusest (elukoht, töökohad, koolikoht, järelevalve tagamine, suhtlemise korraldamine isaga jm) ning eestkosteasutuse hinnangul on ema enam panustanud ja suudab pakkuda lapsele paremal tasemel hooldust ja kasvatust kui isa. Samuti on eestkosteasutus seisukohal, et pere elama asumisel Ameerika Ühendriikidesse on praegu ajaliselt kõige sobivam aeg lapse jaoks, kuna ta saab alustada seal kooliteed, mis oluliselt leevendab kohanemist võõrkeelses keskkonnas. Kolleegium nõustub eestkosteasutusega – 6-7-aastasel lapsel, kes alles vahetas lasteaia kooli vastu on asukohaga seotud järjepidevusel (mh koolil, sõpradel) väiksem tähtsus kui vanema lapse puhul ning tema puhul on stabiilse elukorralduse jätkumine tagatud peamiselt sellega, kui ei muutu tema igapäevane hooldaja, kelleks antud juhul on ema. Sellises vanuses uue keele omandamine lisaks emakeelele ei tekita eeldatavasti raskusi ning on pikas perspektiivis pigem lapse huvides kui huvide vastane. Ka on ema tõendanud lapse elu korraldamiseks Ameerika Ühendriikides tehtud toiminguid ja lapse elutingimusi abikaasa vanemate majas (t II kd lk 13-23, ema abikaasa vanemate selgituskiri samas lk 24 (tõlge lk 25)). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus kahelda, et lapse tulevased elutingimused on lapsele sobivad.
2. Kohtumenetluses ei ole isa avaldust temale lapse ainuhooldusõiguse üleandmiseks, kuid ainult sellise avalduse rahuldamise korral oleks võimalik eluline olukord, kus laps ei ela igapäevaselt ema juures. Isa avalduseta ei ole kohtul võimalik lapse ainuhooldusõiguse isale üleandmist kaaluda (

§ 138lõige 1).

Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt ei ole isal ka ülevaadet elukorraldusest juhuks, kui laps peaks asuma elama tema juurde (t I kd lk 176). Kolleegium nõustub maakohtuga, et lapse ja isa õigus vahetult teineteisega suhelda on oluline õigus, mida kohus käesolevat asja 16 lahendades peab silmas pidama. Samas ei pea mõistlikult ja heas usus käituvate vanemate puhul lapse koos emaga elama asumine Ameerika Ühendriikidesse tooma kaasa isa ja lapse võõrandumist ning suhtlemise katkemist. Kolleegium möönab, et pika vahemaa (lennusõidu) tõttu harvenevad paratamatult nende vahetud kohtumised, kuid tänapäevaseid sidevahendeid (e-mailid, telefon, Skype jm) kasutades on võimalik igapäevane suhtlus ja isa osalemine lapse elus määral, mis tagab nendevahelise kontakti säilimise. On tavaline, et lapsest lahus elav vanem ei saa lapsega suhelda ega temaga koos viibida ajaliselt samas mahus, kui seda saab last igapäevaselt vahetult kasvatav ja tema eest hoolitsev vanem. 51. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et emale ainuhooldusõiguse andmine lapse elu- ja viibimiskoha valikul väljaspool Eesti Vabariiki ei kahjusta lapse huve ning sellega on tagatud ka ema õigus uuele perekonnaelule. Kui lapse huve ema valikud ei kahjusta, ei saa kohus takistada emal asuda alaliselt elama uue abikaasa juurde väljaspool Eesti Vabariiki. 52.

§ 143lõike 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Sama sätte lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Sama sätte lõike 21 kohaselt määrab kohus lahus elavate vanemate vaidluse korral vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel. Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt ei ole isal ülevaadet suhtlemise võimalustest juhul, kui laps asub elama Ameerika Ühendriikidesse (t I kd lk 176). Omapoolset alternatiivset suhtlemiskorraldust ei pakkunud isa ka kohtumenetluses, kuid tõi ringkonnakohtu istungil esile, et laps võiks nii suveti kui talveti veeta Eestis nii palju aega kui võimalik. Ema tõi ringkonnakohtu istungil esile, et lapse suvevaheaja pikkuseks Ameerika Ühendriikides on 2,5 kuud, talvevaheaja pikkuseks 2-3 nädalat ja kevadvaheaja pikkuseks 2 nädalat. Kolleegium arvestab isa ja lapse suhtlemiskorra määramisel eelnimetatud isa sooviga ja esiletoodud lapse koolikorraldust Ameerika Ühendriikides iseloomustavate asjaoludega. Kohus võtab isa ja lapse suhtlemiskorra määramisel aluseks ema poolt pakutud korra (t I kd lk 191-193), kuid arvestab seejuures järgmiseid asjaolusid: kuigi kolimine Ameerika Ühendriikidesse ei ole lapse huvidega vastuolus, on see siiski tingitud ema valikutest oma uue perekonnaelu korraldamisel, mistõttu tuleb emal teha olulisi jõupingutusi, et korraldada pereelu selliselt, et oleks tagatud ettenähtud aegadel lapse jõudmine lennukiga Eestisse ja tagasi koju; kuna ema on ise korduvalt toonud esile tema perekonna oluliselt paremad materiaalsed võimalused võrreldes lapse isaga, ei oleks õiglane jätta lapse lennureiside kulu 50% ulatuses isa kanda; iga kahe aasta tagant lapse ja isa vahetud kokkusaamised Eestis on liiga harvad ega ole seetõttu lapse huvides. Lapse iga-aastast Eestisse reisimist ei saa takistada ema ja tema abikaasa ainult 14-päevane puhkus Ameerika Ühendriikides. Ema ei ole kohustatud viibima Eestis kogu lapse siinoleku aja, vaid tooma lapse siia ja viima tagasi või organiseerima lapse edasi-tagasi lende kas abikaasa, lennusaatja-teenuse vm abil.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et isa ja lapse suhtlemine peale lapse Ameerika Ühendriikidesse elama asumist peab toimuma järgmiselt: isa veedab lapsega igal aastal suvevaheajal ühe järjestikuse kalendrikuu Eestis, täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 31.maiks sms-de, e-kirjade või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; isa veedab lapsega igal aastal kas talve- või kevadvaheajal Eestis kümme järjestikust päeva, täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt eelneva aasta 01.detsembriks sms-de, e-kirjade või muus kirjalikku 17 taasesitamist võimaldavas vormis; kuni laps ei ole piisavalt vana, et üksinda lennukiga reisida toob ema lapse Eestisse ja annab siin isale üle kas isa elukohas või vanemate poolt eelnevalt kokkulepitud kohas; lapse reisikulud Eestisse ja tagasi Ameerika Ühendriikidesse kannab ema; isa on kohustatud andma lapse emale tagasi lapse kättesaamise kohas piisava ajavaruga, et oleks tagatud lapse jõudmine broneeritud tagasilennule; kui isa ei tagasta last broneeritud lennule jõudmiseks piisava ajavaruga ja selle tulemusel jääb laps broneeritud tagasilennust maha, kohustub isa hüvitama lapse emale nii lapse kui ema uute tagasilennupiletite maksumuse täies ulatuses vastava nõude saamisest kolme päeva jooksul; lisaks eelnevale on isal õigus lapsega veeta igal aastal suvevaheajal Ameerika Ühendriikides Californias Oaklandis 14 järjestikust päeva, teatades Ameerika Ühendriikidesse saabumisest lapse emale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 30 päeva; ajal, mil laps viibib teise vanemaga, on eemalviibival vanemal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype, sms-de või muude sidekanalite vahendusel mõistlikul ajal, arvestades Eesti ja Ameerika Ühendriikide ajavahet ning lapse koolikohustust.
2. Maakohus rikkus vaidlustatud määruses TsMS § 173 lõiget 1, kui jättis lahendi resolutsioonis jaotamata menetlusega seotud menetluskulud. Lahendi põhjenduste punkt 48 sisaldab küll põhjendusi kulude jaotamiseks TsMS § 172 lõike 1 alusel, kuid vastuolus TsMS § 465 lõikega 2 ja § 442 lõikega 5 ei sisalda määruse resolutsioon vastavat otsustust. Ringkonnakohus kõrvaldab kirjeldatud menetlusnormide rikkumise ja jaotab nii maakohtu- kui määruskaebemenetlusega seoses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud.
3. Kolleegium on seisukohal, et nii maakohtumenetlusega kui määruskaebemenetlusega seoses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 172 lõikes 1 sätestatud hagita menetluse menetluskulude jaotamist käsitleva regulatsiooni alusel. Käesolevas asjas on menetluses ema avaldus osaliselt lapse ainuhooldusõiguse saamiseks ning ema kui isa avaldused isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kuigi lahend tehakse lapse huve silmas pidades, on vanemad need, kes avaldused kohtumenetlusse eelkõige enda huvides esitasid ja kelle huvides lahend eelkõige tehakse, mistõttu jäävad kummagi avaldaja menetluskulud nii maakohtu- kui määruskaebemenetluses tema enda kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 18