lg 1 sätestab, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagist nähtub, et 2014.a võttis kostja ühendust hageja seadusliku esindajaga, kuna tal oli tarvis lapse sünnitunnistusest koopiat, et saada Soome Vabariigis töötades kasutada soodustusi. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole palvega tühistada registris hageja isa kohta tehtud kanne. Kostja keeldus sellest. Kostja kirjalikust vastusest kohtule nähtub, et tõepoolest kostja ja hageja esindaja kooselu jooksul sündis laps E. Kostja tunnistas lapse enda tütreks, kuna sellel ajal armastas ja usaldas hageja esindajat. Sellel ajal olid kostja ja hageja esindaja suhted head. Kostja käis tööl ja toetas hagejat lapsega tegelemisel. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja väitis, et enne lapse E sündi oli kostja teadlik sellest, et sündiv laps võib olla aga võib ka mitte olla kostja bioloogiline laps. Kohus leiab, et kostja kirjalikus vastuses toodu kinnitab hageja seadusliku esindaja kohtuistungil öeldut, et kostja oli juba enne E T sündi teadlik sellest, et ta võib mitte olla E bioloogiline isa, kuid sellegipoolest tunnistas kostja lapse enda tütreks. Sünnitunnistusest nähtub, et E T sünd on registreeritud xx.xx.xxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxx. Seega loeb kohus nimetatud kuupäeva päevaks, mil kostjale olid isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Isaduse vaidlustamise tähtaeg lõppes xx.xx.xxxx. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et vastuhageja poolt isaduse vaidlustamise hagi esitamise tähtaeg on aegunud
Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse E isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2017.a 235 eurot ja 2018.a 250 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale kuus 55 eurot. Eesti Töötukassa otsusest nr xxx/xx/xxxxxx 30.10.2017 nähtub, et kostjale määrati igakuiselt sotsiaaltoetust 11,8200 eurot kalendripäeva eest alates 26.09.2017 kuni 20.09.2018, kuna kostjal puudub töövõime. Otsusest nähtub, et töövõimetus on kostjale määratud kuni 20.09.
Kostjalt elatise väljamõistmise hetkel kehtivad
§-d 101 lg 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus juhindub elatise väljamõistmisel nimetatud seaduse sätetest. Hageja palub alates 01.10.2018 kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks
ga kehtestatud miinimummäärus. Hageja ei nõustu elatise vähendamisega alla miinimummäära. Kohus peab kostjalt elatise
§s 101 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise
§-s 101 lg 1 sätestatud määras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud
§-s 102 lg 2 sätestatud eelduste olemasolu elatise kostjalt välja mõistmiseks alla
s § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise ajavahemiku 01.06.2017 kuni 17.06.2018 eest.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtule hagi 18.06.
§-s 101 lg 1 sätestatud määras. Samuti arvestab kohus kostja tervisliku seisundiga perioodil 01.09.2017 kuni 20.09.
Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks 18-aastaseks saamisel põhi- või keskhariduse omandamise jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastakses saamiseni Hageja palub elatise kostjalt välja mõista
lg-s 1 sätestatud määras.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub siduda elatise suurenemine edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusuga. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja seaduslik. Edaspidi sellisel viisil elatise suurendamine võimaldab hagejal kohtusse pöördumata saada kostjalt seadusega kehtestatud määras ülalpidamist. Hageja palub pöörata kohtuotsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud otsus tunnistada viivitamata täidetavaks 2 kuu elatise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest 80% tuleb jätta kostja kanda ja 20 % tema enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 960 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 8 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Tsiviilasi on mahukas. Seega jääb kostja kanda hageja lepingulise esinduse kulud summas 768 eurot, s.o 960 eurost 80%. Kostja on esitanud vastuhagi põlvnemise tuvastamiseks ja tasunud riigilõivu 40 eurot. Tegelikult ei esitanud kostja vastuhagi põlvnemise tuvastamiseks, vaid isaduse vaidlustamiseks. Põlvnemine on hageja suhtes tuvastatud, seega ei saa tema suhtes põlvnemise tuvastamise hagi esitada. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Seega tulnuks kostjal tasuda riigilõiv 300 eurot, tasutud on 40 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista vähem tasutud riigilõiv 260 eurot riigituludesse. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.