Obsah (6)

§ 4231§ 424§ 63§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10754 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseor

§ 4231

ja § 424 (alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi ja

§ 63

lg 1 alusel karistatud 10 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Meelis Kalvetile Tartu Maakohtu 16.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7209 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 26 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibimise aeg karistusaja hulka ning Meelis Kalveti karistusaja algust hakati lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.10.

1. 07.08.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Meelis Kalveti isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule, risk ühiskonnas. Turvalisusriskid puuduvad. Oht seisneb noaga ähvardamises ning joobes olekus mootorsõidukiga liikluses osalemises. Kui tarvitab alkoholi konfliktide tekkimisel, kui ei suuda leida tekkinud probleemile muud lahendust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%. Arvestades eeltooduga ei toeta Tartu Vangla Meelis Kalveti vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt
2. reaalne vangistus ja roolijoomine. Eluviisitreeningu läbis ja sai aru, et oli alkoholiga probleeme. Osaleb praegu tööhõives ja saab aru, et alkohol ei ole lahendus. Vabanedes ei ole alkoholiga probleemi, kui ei tarbi. Kõige mõistlikum on endale töökoht leida ja siis ei ole alkoholiga probleeme. Tööks on erinevaid võimalusi xxx ja xxx lähiümbruses. On varasemalt Soomes töötanud ja kunagi on kindlasti plaanis naasta ja läheb kohe kui võimalus antakse, aga sõltub kriminaalhooldusest. Elama läheb ema ja kasuisa juurde, suhtleb nendega iga nädal. Vaatamas ei ole pere kinnipeetavat käinud, sest oli kokkulepe, et nemad siia majja ei astu. Varasemast ajast on tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud ja keda tahaks vältida, aga on ka ehitusalaseid sõpru. Raske öelda, kas neil on alkoholiga probleeme, mõni võiks vähem tarbida. Ei ole kunagi tööl olnud alkoholiga probleeme, tuleb koheselt tööle keskenduda. On valmis sõltuvusravil käima, kui sellest on kasu. On kunagi vabaduses käinud psühholoogi juures, kriminaalhooldus saatis ja tollest ei olnud mingit kasu, sest oli ebapädev inimene. Kui võimalus on, siis kindlasti läheb kuhugi nõustamisse. On tüdruksõber ja õed, kellega saab hästi läbi, kaks õde elavad xxx ja üks xxx. Narkootikumidega on null. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Meelis Kalveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Meelis Kalveti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et M.Kalvet on isik, keda võib ennetähtaegselt vabastada. Formaalsed alused on olemas. Karistust kannab ta alkoholijoobes süstemaatiliselt sõiduki juhtimise eest. Tal ei ole praegu kindlat töökohta, aga ta püüab seda kohe leida. Samuti on tal olemas toetav perekond. Kaitsja toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Tõepoolest risk on iseloomustuses kõrge, aga ringkonnakohus on korduvalt asunud seisukohale, et riski hindamise metoodika on arusaamatu ja lähtuda tuleb isikust. Kaitsja palub M.Kalvet vabastada ennetähtaegselt ja panna talle lisakohustused. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Meelis Kalveti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval hetkel veel põhjendatud. Meelis Kalvet kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Meelis Kalvet temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 11 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on isikul plaanis asuda elama aadressile xxx. Vabanemise korral on olemas koht ema I. K. korteris. Talle on ettenähtud korterist üks tuba. Korteris elab lisaks I. K. ka tema elukaaslane V. K. Kõik vajalikud nõusolekud on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Positiivne on kinnipeetava puhul see, et pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht ning toetavad suhted lähedastega. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Isikul ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud majandusabitöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja vestlused vägivaldse käitumise teemal, mis viitab, et üldjoontes on isiku käitumine vangistuses jooksul olnud hea. Samas ei ole tegemist isiku esimese vangistusega. Meelis Kalvet on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevalt on isik vangistuses viibinud pisut üle 11 kuu. Kuigi isiku käitumine senimaani on olnud vangistuses korrektne, viitab isiku varasem käitumine - käesolev kuritegu on toime pandud katseajal - siiski suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada. On negatiivne, et kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetav selgitas, et otsib kohe peale vabanemist endale töökoha, milleks on mitmeid võimalusi xxx ja xxx lähiümbruses, ei täpsustanud ta ühtegi nendest variantidest ning teadet kindla töökoha kohta kohtule esitatud ka ei ole. Varasemalt on isik sissetulekut hankinud ka varavastaseid kuritegusid toime pannes. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Arvestades ka isiku võlanõuete suurust, on suur tõenäosus, et ilma töökohata tekivad majanduslikud probleemid, mida isik asub taas uusi seaduserikkumisi toime pannes lahendama. Kohtu hinnangul on murettekitav ka vangla iseloomustusest nähtuv, mille kohaselt ei kahetse kinnipeetav, et on oma elu elanud kuritegelikult, pigem õigustab seda ning toime pandud vargustele viitab kui toimetuleku moodusele, mõtlemata endale ja teistele tekitatud negatiivsetele tagajärgedele. Samas nähtub nii vangla iseloomustusest, kui isiku ütlustest ka see, et edaspidi kuritegeliku elu jätkumist kinnipeetav ei soovi. Vangla poolt märgitud tõstatab küsimuse, kas isikus on siiski toimunud piisavalt positiivsed muutused, ning edaspidi suudab ta elada seadusekuulekalt. Kohus on seisukohal, et esinevad mitmed positiivsed asjaolu, mis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid samas esinevad ka negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel veel põhjendatud. Meelis Kalvet on varasemalt korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, mis näitab, et isikus on sügavalt juurdunud õigusvastane käitumismuster. Isiku käitumine on pikalt olnud impulsiivne ja tema probleemide lahendamise oskus puudulik, mis on tinginud isiku poolt aastate jooksul arvukate seadusrikkumiste toimepanemise. Ka on kohtud pakkunud enne käesolevat karistust Meelis Kalvetile tingimuslike karistuste näol võimalust oma eluviise ja harjumusi muuta, kuid paraku on need võimalused päädinud sageli karistuste reaalsele täitmisele pööramistega. Seetõttu leiabki kohus, et antud juhul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates seejuures tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
3. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et temas on toimunud tõepoolest muutused, need muutused on pikemaajalised ja sisulised ning isik on tõepoolet motiveeritud senist õiguskorda eiravat käitumist muutma. Kinnipeetaval on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist näidata oma käitumisega, et ta suudab pikaajalisemalt kontrollida oma käitumist ja sellest tulenevalt suudaks ka vabaduses seadusekuulekalt toimida ning temas on tõesti püsivalt juurdunud soov edaspidi erinevatest õigusrikkumistest hoiduda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Meelis Kalvet tuleb jätta vabastamata temale Tartu Maakohtu 21.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10754 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning tema suhtes tuleb määrata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks lühem tähtaeg, kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
4. Vanglal tuleb esitada kohtule materjalid 5 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Selle ajaga on võimalik Meelis Kalvetil tõestada, et temas on toimunud püsivad muudatused seadusekuulekuse suunas. Menetluskulud Meelis Kalveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 25.09.2018.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas 25.09.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Meelis Kalvetilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik