1-16-527/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-527 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Sadekov kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Jevgeni elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JEVGENI FEDORINTŠIK, isikukood 38601100266, viibimiskoht Viru Vangla Fedorintšiku vangistusest Karistuse kandmise algus 06.08.2015 ja lõpp 06.08.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.10.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JEVGENI FEDORINTŠIK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Fedorintšikule, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Fedorintšiku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 17.03.2016 otsusega tunnistati Jevgeni Fedorintšik süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Fedorintšiku ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanemisel hakkab elama xxxx koos ema ja perega. Tal on töö osas olemas garantiikiri. Vanglas läbis programmid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, kokkusaamise psühholoogiga ja eesti keele kursuse ning ta on osalenud ka erinevates ringides. Eriala tal omandatud ei ole. Töösse suhtub hästi, hakkab vabanemisel tööle, samas peab minema ka Töötukassasse, et töövõimetus taastada. Saab aru, et peab ise oma asjade eest maksma ja sellepärast lähebki tööle. Selgitab, et abiellus vanglas ja talle sündis poeg. Ka abikaasa ja laps hakkavad elama xxxx. Alates
2. aastast ei tarbi ta enam narkootikume ja ta tahab edaspidi elada seadusekuulekat elu. Saab aru, mida tähendab kontrollnõuete alusel vabanemine ning ta saab garanteerida, et ei suhtle kriminaalsete isikutega ja hakkab täitma kõiki nõudmisi. Avaldab, et pöördus vangla juhtkonna poole, et nad annaksid talle tööd, kuid nad vastasid, et ta peab tegema seda tööd, mida nemad talle annavad. Tal on raske allergiline vorm, mistõttu ta ei saa töötada keemiliste vahenditega, seega ta ei saanud teha tööd, mida vangla talle pakkus. Vanglaametnikud teadsid ka seda, et tal on invaliidsus. Leiab, et iseloomustus ei ole objektiivne, kuna kontaktisik rääkis temaga ainult 2 minutit. Ta küll vaidlustas selle iseloomustuse, kuid vangla seisukoht tema kaebuse osas on, et kontaktisik on koostanud normaalse iseloomustuse ja et tal on isiku suhtes eelarvamus. Vanglas kinnipeetav mõistis kuriteoga toimepandud tagajärgi. Kinnipeetav palub kohtul uskuda tema siirust ja ta lubab, et vabanemisel läheb tööle ja elab seadusekuulekat elu. Lisab veel, et kui ta
3. aastal vabanes vanglast, siis aasta jooksul, mil ta oli kontrollnõuetele allutatud, ei rikkunud ta ühtegi nõudmist, vaid käitus korralikult ja seadusekuulekalt. Kaitsja on seisukohal, et ei saa võtta arvesse ajalugu, vaid seda, kuidas kinnipeetav käitub ja suhtub vanglas. Leiab, et vangla jättis välja selle, mis ei ole mugav nende jaoks. Isik tahtis töötada ja see on erinevatel põhjustel. Tal on 3000 eurot vabanemisfondis, tal on lapsed, abikaasa, perekond, ema, sotsiaalne toetus, töökoht. Isik on valmis töötama ja elama seadusekuulekat elu. On teada, et ta ei saa töötada kemikaalidega, kuid see ei huvita kedagi. Ta on läbinud erinevaid programme ja ka praegu käib programmis, mis tähendab, et isik tahab sotsialiseeruda. Perekond on samuti valmis aitama teda. Ühelt poolt räägib riik, et inimestesse tuleb suhtuda inimlikult ja anda võimalus. Kaitsjal on kogemus, et kohus vabastas isikud ja neist said normaalsed inimesed, väiksed lapsed mõjuvad nii. Nad oskavad uut elu alustada ja tegeleda lastega, külastades erinevaid kohti. Kaitsja palub kohtult anda kinnipeetavale võimalus elada oma lapsega. Kui kinnipeetav on kohusetundlik inimene, siis lapse nimel elab ta normaalset elu. Eeltoodust tuleneval palub kaitsja kinnipeetav vabastada enne tähtaega ja kasutada tema suhtes kõiki vajalikke meetmeid, et kontrollida tema käitumist. 2 Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Jevgeni Fedorintšik ära kandnud üle 3 aasta 2 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt käesoleval ajal 1 kehtiv karistus. Käesolev kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mille kinnipeetav pani toime puuduliku toimetuleku- ja probleemilahendusoskuse ning teiste isikute negatiivse mõju tõttu. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetav on määratud tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta on keeldunud töötamisest, mille eest teda ka distsiplinaarkorras on karistatud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, omandanud riigikeele A1 taseme ja osaleb riigikeele A2 taseme kursusel. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris koos emaga ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulekuks. Samas nähtub iseloomustusest, et varem ametlikult ta töötanud ei ole, enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetoetus ning kuritegelikul teel saadud vahendid. Kinnipeetav pani kuriteo toime koos abikaasa vennaga, tema vend on samuti kriminaalkorras karistatud ning tema tutvusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid, kellega võib ka vangistuse jooksul suhelda. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Fedorintšiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3