Obsah (6)

§ 199§ 68§ 65§ 118§ 76§75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-9712 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (kuriteoepisoodid 31.05.2013.a) ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Aleksei Mikišin´i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.05.2013.a, s.o 1 päev, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti Aleksei Mikišinile kuriteo eest mõistetav karistus kaetuks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.03.2014.a otsusega temale mõistetud karistusega ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Samuti tunnistati Aleksei Mikišin süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi (kuriteoepisoodid 31.07.

2014.a kuni 30.09.2014.a) ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Aleksei Mikišini kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.09.2014.a kuni 02.10.2014.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 12.03.2014.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega Aleksei Mikišinile

§ 118

lg 1 p 1, 199 lg 2 p 9 ja § 157-2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Aleksei Mikišinit kohustati ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse

1. detsembril
2. aastal. 05.12.2016 peeti Aleksei Mikišini kinni Läti Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel seoses kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidmisega ning isik asus edasist karistust kandma Eesti Vabariigis. 12.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Mikišini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk vanglas) ja kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kehalises väärkohtlemises. Vanglas julgeoleku ohtu seadmine (lõhkumine, põletamine). Ohtlikkus suureneb alkoholijoobe korral, konfliktsituatsiooni tekkimisel. Halva majandusliku olukorra tõttu võib asuda varastama ja võib rünnata varguskatse takistajat. Vanglas grupiga kaasa minemine ning kui ta ei suuda oma käitumist kontrollida. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 82%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%. Tulenevalt väga kõrgest riskitasemest ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav A. Mikišini vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist.
3. reaalne vangistus on,
4. vangistust on avalduses viga, on 1 kord Lätis ja 4 korda Eestis. Karistust kannab varguse eest juba peaaegu 4 aastat. Lõpetas 9 klassi, lõpetas alkoholiprobleemi rehabilitatsiooniprogrammi. Õpib eesti keelt iseseisvalt. Tahab oma elu alustada uuesti. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Elama läheks ema juurde. Seal elab ema mees ka. Suhtleb emaga kogu aeg, see, et kirjas on, et ei suhtle emaga, on viga. Suhtleb kogu aeg, suhtleb ka õega, kes elab eraldi, suhtleb ka isaga V. N. Isa elab xxx, suhtleb hästi, vanemaga suhtleb, vennaga suhtleb. Suhtleb paljudega, kes aitavad teda, saadavad raha. Kriminaalidega ei suhtle, sest tahab alustada uut elu. Töökoht on olemas, kriminaalhooldus kontrollis ja kõik on korras. Tervis on töötamiseks korras. Lätis tegeles metalliga ja selgroog sai vigastada ja sellepärast ei saanud töötada. Muidu on terve ja tegeleb spordiga. Läheb tööle ja hakkab maksma trahve, sest tahab oma elu parandada. Olid probleemid alkoholiga, sest kui 2010 vabanes lõpetas kõigiga suhted ja läks tööle Londonisse. Seal oli kõik hästi ja siis sõber kutsus siia oma firmat avama. Siis firma kõrbes põhja ja tuli xxx ema juurde. Xxx tööd ei olnud ja hakkas tarbima õlut. Vabaduses saab hakkama ilma alkoholi ja narkootikumideta, on endaga tööd teinud. Lõpetuseks palus kinnipeetav anda talle võimalus vabaneda ja korraldada oma elu. Vanglas läheb järjest hullemaks ja see mõjutab tema elu. Tunneb, et on valmis vabanemiseks ja asuma tööle. Palub anda võimalus ja lubab, et ei vea kohut alt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Mikišini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Evelin Merilaine, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksei Mikišini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, on seisukohal, et süüdimõistetut ei peaks vangistusest vabastatama tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on osalemine sotsiaalprogrammis ja õppetöös. Samuti puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on Aleksei Mikišinil olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Negatiivseteks asjaoludeks on kuritegude toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu isik. Aleksei Mikišini näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on olnud allutatud nii käitumiskontrollile kui ka kandnud karistusena vanglas reaalset vangistust, kuid siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on oma olemuselt olnud eriliigilised. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on vangla iseloomustusest nähtuvalt olnud kinnistunud kriminaalne mõtte- ja eluviis ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Vangla iseloomustusest ei nähtu käesoleval ajal selliseid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et seekordne lubadus õiguskuulekaks käitumiseks on tõesem kui varasemalt antud lubadused. Vangla iseloomustusest nähtuvalt viitab korduv kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom kinnistunud kriminaalsetele hoiakutele, negatiivsele suhtumisele üldtunnustatud ühiskonnanormidesse ja motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust eluviisist. Hoolimatule suhtumisele kriminaalhoolduse reeglitesse viitavad katseajal toimepandud kuriteod. Aleksei Mikišin tunnistab oma süüd ja probleeme, kuid samas on korduvalt korranud oma kuritegelikku käitumist. Varasemad karistused ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid ta on pidevalt jätkanud kuritegude toimepanemist. Ainuüksi asjaolu, et isik on suutnud kinnipidamisasutuses range järelevalve tingimustes korralikult käituda, ei anna veel täit veendumust, et ta suudab seda ka vabaduses, arvestades isiku eelnevat elukäiku, tema isikuomadustest ja käitumisest tulenevaid riske. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör seisukohal, et Aleksei Mikišini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksei Mikišini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et kohus võiks selle taotluse rahuldada. Tartu Vangla kriminaalhooldaja on teostanud elukoha kontrolli, kuhu Mikišin elama asuks. Kõik vajalikud tingimused nimetatud elukohas on täidetud elektroonilise valve kohaldamiseks ja elanikud on andnud nõusoleku. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas võimalus asuda tööle ja selle kohta on tööandja kinnitus. Vanglas viibides on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja teinud plaani, kuidas läbi viia muutusi oma elus. Kinnipeetava sõnul ei ole tal probleeme alkoholisõltuvusest vabanemisega, diagnoositud ei ole sõltuvust narkootikumidest. Kõike iseloomustusest tulenevat arvestades ei nõustu uute kuritegude toimepanemise riskiga. Kinnipeetava suhtlemine vanglaametnikega on olnud suhteliselt viisakas. Ta on andnud ka nõusoleku selleks, et kriminaalhoolduse ajal ta osaleks veel sotsiaalprogrammis Vihajuhtimine. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Mikišini vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksei Mikišin kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksei Mikišin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 9 kuu, so üle poole ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Elukoha omanikuks on J. ja V. K., kes on andnud oma nõusoleku Aleksei Mikišini elama asumiseks neile kuuluvasse korterisse. Antud korterit üürib Aleksei Mikišini ema koos oma abikaasaga. Mõlemad on nõus, et Aleksei Mikišin asub elama nende üüritud korterisse. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Aleksei Mikišin on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Varasemalt on karistatud varguste, kinnipeetavana narkootikumide kasutamise ja massiliste korratuste tekitamise, asja omavolilise kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat liitkaristust kannab süstemaatilise sissetungiga varguse, raske tervisekahjustuse tekitamise, võõra identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Eelöeldu tähendab seda, et Aleksei Mikišini saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi Aleksei Mikišin on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ja tal on vabanemise puhul olemas kindel töökoht ning toetav lähivõrgustik, on kohtu hinnangul Aleksei Mikišini puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kohtu hinnangul ongi käesoleval juhul positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja töökoht ning isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud pealt näha korrektne: isik on osalenud sotsiaalprogrammis ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelöeldu siiski ei anna alust arvata, et Aleksei Mikišinist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. Taoline ohuprognoos Aleksei Mikišini osas selgub kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku näitavatest andmetest. Samuti suurendab ohuprognoosi asjaolu, et 19.10.2017-09.02.2018 on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses keelatud ainete vanglasse organiseerimisega. Ei saa vaadata mööda sellest, et Aleksei Mikišini on ka varem karistatud ( 4 kehtivat kriminaalkaristust ) ja ka vanglas on kinnipeetav mitmendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab Aleksei Mikišini õiguskuulekal rajal hoida. Samuti on kinnipeetav kuritegusid toime pannud katseajal olles. Seega ei ole kinnipeetav varasemalt hoolinud temale tingimisi määratud karistustest ehk siis hoidnud kinni pakutud võimalusest ning on jätkanud sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on enda selgituste kohaselt toetavad suhted lähedastega, kes saadavad ka talle raha. Samas ei ole antud asjaolu uus. Lähedaste tugi on ka varasemalt isikul olemas olnud, kuid sellest hoolimata on ta pannud toime arvukalt eriliigilisi seaduserikkumisi. Vaadates kinnipeetava poolt minevikus toime pandud kuritegusid, ilmneb, et temas on juurdunud kuritegelik mõtte- ja eluviis ning puudulik empaatiavõime teistele tekitatud kahju osas. Kinnipeetav sattus esimest korda vanglasse 15-14-aastaselt vangla iseloomustuse kohaselt ning on toime pannud peale seda arvukaid seaduserikkumisi. Isiku kuritegelik käitumine on kestnud pikalt ning selliste käitumisharjumuste murdmine nõuab vigade tunnistamist, vastutuse võtmist ning tõsikindlat motivatsiooni. Käesoleval hetkel kohtule isikus selliseid muutusi ei nähtu. Käesoleva kohtuotsuse täitmisest proovis kinnipeetav esialgu välisriigis viibides kõrvale hoiduda, mis viitab isiku kalduvusele probleemide eest põgeneda. Murekoht on kinnipeetava jaoks ka narkootikumid ja alkohol. Isik ise leiab, et suudab neist eemale hoida, kuna on endaga tööd teinud. Peale isiku enda selgituse enesega töö tegemise kohta, ei nähtu materjalidest, et antud probleemiga oleks tegeletud. Samas on isik olnud nii alkoholi kui narkootikumide tarvitaja ning nendega seonduvalt pannud toime ka kuritegusid. Viimasel korral hakkas kinnipeetav uuesti alkoholi tarbima võrdlemisi kergekäeliselt - enda ütluste kohaselt kui ei leidnud ema juures elades xxx tööd. Kuigi isik kinnitas, et tahab oma elu parandada ja saab hakkama ilma mõnuaineteta, ei pruugi see vabaduses olla piisav, et ka tegelikult neist hoiduda. Seega on kohtu hinnangul käesoleval hetkel piisavalt maandamata tõsiseltõetav risk, et vabaduses asub isik uuesti alkoholi ja/või narkootikume tarvitama. Kokkuvõtvalt saab kohus järeldada, et Aleksei Mikišinil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist hoolimata küllaltki positiivselt esitatud iseloomustusest. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes ( distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega ), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tegelikku tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. Menetluskulud Aleksei Mikišini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.09.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 18.09.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 111,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 111,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksei Mikišinilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik