← Eesti

1-16-10524/58

Obsah (5)§ 184§ 65§ 199§ 871§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-10524 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2018, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.10.2018) Kriminaalasja number 1-16-105

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust (3 aastat vangistust) Harju Maakohtu 02.10.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetava karistusega- 3 aastat 5 kuud vangistust kantuks Harju Maakohtu 08.12.2015. a otsusega mõistetud karistus

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi ning liitkaristuseks jäi 3 aastat 5 kuud vangistust.

Liitkaristusest arvati maha ärakantud karistus 04.-05.03.2015 ja 29.07.30.08.2015 (1 kuu 4 päeva) ning 31.08.2015 – 14.12.2016 (1 aasta 3 kuud 15 päeva), s.o. 1

(3)kokku 1 aasta 4 kuud 19 päeva vangistust. Alates 15.12.2016 jäi karistusest kanda 2 aastat 11 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.12.2018. 04.10.2018 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Tanel Reimetsa isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Tanel Reimetsale käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil avaldas Tanel Reimets, et ta ei pea karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks. Ta usub, et viimane vangistus on teda muutnud. Ta soovib Eestist lahkuda ja asuda tööle ja elama Soome. Keskkonnavahetus aitaks hoida eemale vanadest tuttavatest ja narkootikumidest. Rahaliselt aitavad esialgu tuttavad. Prokurör leidis, et vaatamata sellele, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on olemas ja see oleks ilmselt vajalik, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tegelikkuses võimalik. Süüdimõistetul puudub vabaduses elukoht, mis on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Vangla oleks pidanud Tanel Reimetsale elukoha otsima, kuid seda ei ole tehtud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Tanel Reimetsa ja prokuröri, leiab, et Tanel Reimetsa suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Tanel Reimets kannab praegu Harju Maakohtu 15.12.

  1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10524 mõistetud 2 aasta 11 päeva pikkust liitkaristust. Varasemalt on teda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega Harju Maakohtu 08.12.
  2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-
  3. Seega on täidetud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtul arvestada ka

§ 871lg 1 p 3 sätestatut.

Pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule oleks põhjendatud, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Tanel Reimetsa karistusandmetest nähtub, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude, sealhulgas vägivallakuritegude eest. Vanglakaristust kannab Tanel Reimets kuuendat korda. Praegu kannab süüdimõistetu karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Rahvatervisevastase süüteo pani kinnipeetav toime juba teistkordselt. Ka Harju Maakohtu 02.10.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6730 karistati Tanel Reimetsa narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest, vajadus rahaliste vahendite järele ning kehv probleemide lahendamise oskus. Karistuse kandmise ajal ei ole Tanel Reimetsaga kuriteoriske maandavaid tegevusi läbi viidud. Kinnipeetav on keeldunud kõigist pakutud tegevustest, samuti on ta keeldunud 2

(3)töötamisest. Tööst keeldumise tõttu on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt peab Tanel Reimets vanglas pakutavat tööd alandavaks. Pärast karistuse ärakandmist plaanib Tanel Reimets Eestist lahkuda ja asuda elama ja tööle Soome. Väidetavalt on tal seal tuttavaid, kes on valmis teda aitama ja esialgu majanduslikult toetama. Ametlik töökogemus süüdimõistetul puudub, kuid ta omab tööoskuseid ehitusvaldkonnas. Lähedastest on süüdimõistetul säilinud suhted emaga. Kõike eeltoodut kogumis hinnates nõustub kohus nii vangla kui prokuröri arvamusega selles, et Tanel Reimetsa isikut, varasemat elukäiku ning vabanemisjärgseid elutingimus arvesse võttes, oleks tema puhul vajalik käitumiskontrolli kohaldamine. Kuna Tanel Reimetsal puudub vabanemise korral elukoht, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine siiski võimalik. Riigikohtu 30.05.2016 lahendi 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Käesolevalt sellist elukohta süüdimõistetul ei ole. Samuti nõustub kohus prokuröriga selles, et riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) tuleb süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Käesolevalt ei ole riik sellega tegelenud. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et juhul kui Tanel Reimets ka tegelikult välisriiki elama ja tööle läheb, võib see tema käitumist positiivselt mõjutada. Keskkonnavahetus aitab hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest ning seeläbi maandatud ka uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tanel Reimetsa suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.