← Eesti

3-18-525/22

Obsah (5)§ 45§ 651§ 41§ 66§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-18-525 P.J.i kaebus Tallinna

§ 45lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama Eh

S alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 peab kartser vastama

§ 45

lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 4 sätestab, et kartseri sisustusse kuuluvad: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht; 6) wc. EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Vangistusõiguse normides ei sätestata detailselt, millistele nõuetele peab (kartseri)kamber tingimuste üksikute elementide osas vastama. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 (edaspidi: määrus nr 38) vastu võetud „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ (kehtis kuni 21.12.2017) p 1 sätestas, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine ning punkti 2 kohaselt pidi eluruum võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise. Sama sätestas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 85) § 1 lg 2 (kehtis kuni 25.08.2018). Eelnevatest põhimõtetest tuli lähtuda ka kinnipeetava kartserikambri puhul. Muuhulgas tuleb arvestada

§ 41

lg-s 1 sätestatut, mille järgi ei tohi karistuse kandmine põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega, sh distsiplinaarkaristuse täideviimisega.

  1. Kaebaja väitel ei olnud kartserikambris tagatud nõuetekohane temperatuur ning kambrid olid liigniisked. Määruse nr 38 punkti 7 järgi peab õhutemperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Sama sätestasid ka määruse nr 85 § 4 lg-d 3 ja
  2. Vastustaja on välja toonud vastuses kahju hüvitamise taotlusele kambrite järgmised mõõtmistulemused: - 1.11.2017 kamber 77 temperatuur 23 kraadi ja õhuniiskus 39,6%; - 6.11.2017 kamber 75 temperatuur 23,1 kraadi ja õhuniiskus 53,4%; - 1.12.2017 kamber 74 temperatuur 21,1 kraadi ja õhuniiskus 48,8%; - 12.12.2017 kamber 74 temperatuur 21,9 kraadi ja õhuniiskus 48,0%; - 21.12.2017 kamber nr 72 temperatuur 21,8 kraadi ja õhuniiskus 39,0%. Ühelgi juhul ei ole mõõdetud temperatuuri alla 18 °C. Kohtul puudub alus kahelda, et vastustaja nimetatud mõõtmistulemused võiksid olla väärad. Eelnevaid mõõtmistulemusi ei ole kahtluse alla seadnud ka kaebaja. Samuti pole alust arvata, et temperatuur samas hoones või eri kambrites oleks oluliselt erinev (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2017 otsus haldusasjas nr 3-14-50770, p 12). Vastustaja seletuste kohaselt on kartserikambrid keskküttega köetavad ning kambritesse on paigaldatud radiaatorid, mis tagavad ühtlase temperatuuri säilimise, välistades liigniiskuse tekkimise kambrites, kuna keskküte kuivatab õhku. Kartserihoones on kütmine korraldatud vastavalt vajadusele, sh köetakse hoonet vajadusel ka niiskemate ja vihmaste ilmadega. Vangla ei ole ühegi mõõtmise käigus tuvastanud, et kartserihoones oleks olnud nõuetele mittevastav temperatuur. Vastustaja juttu kinnitavad ka esitatud fotod, kust nähtub, et kartserikambrite seinal on radiaator. Kuna kaebaja kartserikaristuse kandmise periood algas hilissügisel ning jätkus talvel, on vähetõenäoline, et kütteperioodiga ei olnud alustatud. Kohtu hinnangul võis kartserikamber tunduda 5

(8)kaebajale jahedana seetõttu, et kaebaja väitel ei saanud ta tervisliku seisundi tõttu ennast kambris piisavalt liigutada. Samas on vastustaja kinnitusel kaebaja tervislikust seisundist lähtuvalt tehtud erand ning kaebajal on olnud võimalus kasutada voodiriided ka päevasel ajal. Kohtule on kummastav kaebaja etteheide kartserikambri külmaprobleemile, kuna kaebaja on 15.12.2017 lõhkunud ära seinal oleva radiaatori (vt vastustaja lisa nr 2). Samuti on arusaamatu kaebaja seisukoht, et kütte- ja soojustuslahendus on tehniliselt vale. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on kambrites levinud kaugküttesüsteem ning kambrite seintel olevad radiaatorid kütavad kambrit. Oluline on üksnes see, milline temperatuur kambris on, mitte see, kuidas kambrit köetakse.
  1. Kaebaja hinnangul on kartserikambrid ka niisked. Määruse nr 38 punkti 8 kohaselt on eluruumi siseõhu optimaalne niiskus 40-60%. Ka määruse nr 85 § 4 lg-s 5 on sätestatud samad näitajad. Nagu kohus eelnevas punktis välja tõi, on õhuniiskus kambrites jäänud üldiselt normi piiresse. Kahel korral on mõõtmistulemus olnud vajalikust väiksem, mis tähendab, et õhk on olnud pigem kuiv kui niiske. Eelneva põhjal pole põhjust järeldada, et kambri liigne niiskus võiks olla pidevaks probleemiks. Lisaks on vastustaja seletuse kohaselt tagatud kartserikambrites õhuvahetus loomuliku ventilatsiooni abil ning kartserihoones puudub sundventilatsioon nagu enamikus eluruumides. Kinnipeetavatel on võimalik avada akna küljes olev õhutusava vastavalt oma soovile ning täiendavalt on õhuringlus tagatud läbi kambri ukse puuritud väikeste aukude (eelnev on nähtav ka fotodelt).
  2. Kaebaja heidab ette ebapiisavat valgustust.

§ 45

lg 1 teine lause sätestab, et kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Õigusaktidest ei tulene konkreetseid numbrilisi väärtusi, millele peab kinnipidamisasutuse kambri valgustatus vastama (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-53031, p 8). Rahvatervise seaduse § 4 p-st 11 tulenevalt on üheks elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudeks see, et ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud otsuses nr 3-3-1-14-10 (p 8), et

§ 45

lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav määruse nr 38 p 5.

§ 45lg 1 sisustamisel saab siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC

(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistikuga. Euroopa vanglareeglistiku p 18.2 alapunkti a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Hoolimata nende soovituslikust iseloomust, tuleks neid käsitada põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Tallinna Ringkonnakohus on 20.09.2016 otsuse 3-14-53031 p-s 10 leidnud: „Kui töökohale esitatavad valgustatuse nõuded on Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määruses nr 176 seotud konkreetse standardiga, siis eluruumi valgustatuse nõudeid ei ole nende kontrollivajaduse puudumise tõttu sätestatud üheski konkreetses standardis. Erialaspetsialistide seisukohtadest nähtub siiski, et ka eluruumi valgustatuse vajaduse kindlakstegemisel lähtutakse teatud tasemetest, mille puhul saab eeldada, et inimesel on võimalik teha selles valguses silmi liigselt pingutamata vastavaid toiminguid, nt lugeda või kirjutada. Erialases kirjanduses on välja toodud, et ruumides, kus inimesed kestvalt viibivad (nt elutoas või köögis), peab keskmine valgustustihedus olema vähemalt 200 lx. Lugemiseks ja kirjutamiseks on tarvis keskmist valgustustihedust, olenevalt teksti peensusest ja inimese vanusest, 300 kuni 500 lx (Elektripaigaldised. Raivo Teemets. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 2011, lk 182. Kättesaadav: http://egdk.ttu.ee/files/2011/Elektripaigaldised.pdf).“ Seega peab kinnipeetava kambris olema tagatud sellise kvaliteediga valgustatus, mis võimaldaks teha ilma silmade liigse pingutamiseta toiminguid, mille tegemine on kambris võimalik ja lubatud. Vastustaja selgituste kohaselt on kambrites olemas aken ja kunstliku valgustuse kindlustavad valgustid. Alates 2013. a on kambrites uue valgustussüsteemi paigaldamisega valgustihedus tõusnud kuni 300 luksini. 14.02.2017 on mõõdetud erinevates kartserikambrites valgustihedust ning mõõtmistulemused on 6
(8)jäänud vahemikku 222-275 luksi. Vangla möönab, et kartserikambris nr 74, kus kaebaja viibis, mõõtmisi ei ole teostatud, kuid kohus nõustub vanglaga selles, et puudub mõistlik seletus, miks peaks üks kamber teistest erinema. Akna olemasolu üle vaidlus puudub. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal oleks olnud vaja täita kambris töö- või õppeülesandeid. Fotodelt nähtuvad akende ees olevad trellid, mis tõepoolest võivad takistada mõnevõrra valguse juurdepääsu, kuid vastustaja selgitused trellide ja akende osalise katmise vajaduse kohta on veenvad. Julgeoleku tagamiseks tuleb vanglal välistada kinnipeetavate omavaheline suhtlemine ja esemete üleandmine ka akende kaudu, mistõttu on akende ees piirded, mis ei takista õhu liikumist ega valguse ligipääsu kambrile. Vajadust tagada tervikuna vangla ning teiste isikute julgeolek on kohtupraktika korduvalt pidanud ülekaalukaks väärtuseks, mis õigustab kinnipeetavate õiguste mõistlikku piiramist (nt Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Seaduses sätestamata piiranguid on lubatud kohaldada julgeolekukaalutlustel (

§ 41lg 2).

Julgeoleku tagamine vanglas on vanglateenistuse ülesanne (

§ 66lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole julgeolekueesmärgil paigaldatud trellide ega katetega takistatud ülemääraselt kaebaja õigust viibida piisava valgustatusega kambrites. Lisaks viibis kaebaja kartserikambris talvisel perioodil, kus ka väljas on väga vähe valgust ning tubast valgust tuleb kompenseerida kunstliku valgustusega. 25. Kaebaja peab õigusvastaseks, et talle ei võimaldatud jalutuskäike värskes õhus, kuna jalutusboksid ei vasta nõuetele.

§ 651

lg 3 teise lause kohaselt võimaldatakse kartserisse paigutatud kinnipeetavale tema soovil vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Riigikohtu halduskolleegium on 08.12.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-55-16 (p 19) rõhutanud Tallinna Vangla kartserikambrite jalutusvõimalusega seonduvas vaidluses, et kartserikaristust kandva kinnipeetava vabas õhus viibimise võimalust erinormina reguleeriv

§ 65

¹ lg 3 teine lause peab vabas õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume ning jalutusboksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Vastustaja kohtule esitatud fotodelt nähtub, et osa jalutusboksi katusest on ilma pleksiklaasist varikatteta ning jalutusboksid on pealt kaetud võrega, millest pääseb läbi piisavalt päevavalgust. Kuna ilma pleksiklaasita ala on piisavalt suur, võib eeldada, et selliselt on tagatud värske õhu juurdepääs ning samas ka kaitse halva ilma korral sademete eest, et tagatud oleks võimalus viibida värskes õhus igasuguste ilmaoludega.

  1. Kaebaja hinnangul puudub kartserikambris piisav abikutsumise võimalus. Kohus nõustub vastustajaga, et piisav abikutsumise võimalus on tagatud sellega, et vanglaametnikud ning teised vangla teenistujad on kohustatud kinnipeetavat pidevalt kontrollima. Eelnev kohustus tuleneb eelkõige justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p-dest 1 ja 5, mis kohustavad järelevalvet teostava toimkonna liikmel tegema ringkäiku sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis. Sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes tuleb kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks (sama määruse § 12 lg 2). Lisaks eelnevale toimuvad vastustaja kinnitusel loendused, kinnipeetavaid toitlustatakse kolm korda päevas, viiakse jalutuskäigule, meditsiiniõed käivad ravimeid jagamas jne. Samuti on usutav vastustaja väide, et hüüdmisel on võimalik saada vajalikku abi.
  2. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane. Kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti (vt 15.03.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p 11 ja seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika). Kohus möönab, et kaebajat on kartserikambris kinni peetud pika aja vältel (70 päeva), kuid kuna kohus ei tuvastanud, et kaebajat oleks hoitud õigusvastastes tingimustes, ei saa pelgalt kartserikambris kinnipidamine rikkuda kaebaja inimõigusi. Kolleegium on varem selgitanud (vt 7

(8)Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-55-16, p 16), et: „ebaõige on ringkonnakohtu põhjendus, et isegi kui kambritele kehtestatud nõuded on formaalselt täidetud, võivad kambritingimused kogumis osutuda isiku inimväärikust alandavaks. Kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heita. Õiguspärased tingimused ei saa kogumis olla inimväärikust alandavad“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2017 otsus asjas nr 3-14-52649, p 10).
  1. Õige on kaebaja viide, et CPT raporti p-des 56 ja 57 on märgitud, et Tallinna Vangla kartseris (blokk K1) on väga halvad tingimused, kambrites on halb ventilatsioon, väga vähene loomulik valgus, paljud kambrid on lagunenud seisus. Samas ei ole CPT raportis tuvastanud, et kartserikambri temperatuur ja niiskustase ei ole nõuetekohased. Raportis on kajastatud üksnes kinnipeetavate ütlused, et kambrid on talvel äärmiselt külmad (vt p 56). Sellistest kinnipeetavate subjektiivsetest konstateeringutest ei ole põhjendatud teha automaatselt järeldust, nagu oleks raportis tuvastatud, et kambri temperatuur ei vasta seaduses ette nähtud normidele (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-16). Ka õiguskantsleri kontrollkäigul 19.07.2014 on tehtud vanglale etteheide kartserihoones akendele paigaldatud metallvõrede ja ebapiisava loomuliku valgusega seonduvalt ning soovitatud hoone kasutusest kõrvaldada, nagu soovitas varem CPT (vt http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/ kontrollkaigu_kokkuvote_tallinna_vangla_2.pdf). CPT raport koostati 09.11.2012 ning õiguskantsleri kontrollkäik toimus 19.07.2014, mistõttu ei ole nendele tuginemine praegusel ajal asjakohane. Vastustaja kinnitusel ning fotodelt nähtuvalt on kambrites tehtud sanitaarremont ning paigaldatud on uus valgustussüsteem (vt otsuse p 24). Seega kartserikambrite olukord on mõnevõrra muutunud peale käsitletud raportite koostamist. Kohus möönab, et kartserikambritel on jätkuvalt akendel metallvõred, mis võivad takistada valguse juurdepääsu kambrisse, kuid nagu kohus eelnevalt välja tõi, viibis kaebaja kartseris perioodil, kus ka väljas oli valge väga lühikest aega.
  2. Kuna kaebaja ei ole viibinud õigusvastastes tingimustes, ei hinda kohus, kas haldusorgani tegevus on tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.