Obsah (8)

§ 184§ 418§ 64§ 73§ 68§ 832§ 3§ 83

1-18-4151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mail 2018 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-4151 (16230102160) Kohtunik Liina Po

§ 184

lg 1, § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Kaitsja Kaido Tüvi – isikukood 38012130223, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, rakenduslik kõrgharidus, emakeel eesti keel, xxxx OÜ, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõnu Meidra (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kaido Tüvi

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

Süüdi tunnistada Kaido Tüvi

§ 418

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 3 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kaido Tüvi ei pane 2-aasta 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 31.08.2017.a -01.09.2017.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka Välja mõista Kaido Tüvilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 756 eurot riigituludesse. Kaido Tüvi arestitud varast osa, s.o summas 2006 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol nr EE701700017001577198) kanda Kaido Tüvilt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude (sundraha ja ekspertiisitasu) hüvitamiseks Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele; Kaido Tüvi arestitud varast osa, so summa 1500 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol nr EE701700017001577198) vabastada aresti alt ning tagastada Kaido Tüvi arveldusarvele Swedbank AS-is xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Kaido Tüvilt sularaha summas 6919 eurot (kantud PPA tagatiskontole nr EE701700017001577198). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - musta värvi plastmassist konteiner, taimepurustaja, A4 paber (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - kartongkarbid, padrunid, üheraudse 16 kaliibrilise sileraudse püssi Iź-K nr 54184 lukustuskeha koos puitkabaga ning esilaadiga (Politsei-ja Piirivalveameti relvahoidlas), konfiskeerida ja hävitada; - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Kaido Tüvi süüdistatakse selles, et tema omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 31.08.2017.a. tuvastamata kohast ja tuvastamata isikult suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele) erinevaid narkootilisi aineid ja nimelt kokaiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid tablette, hašišt ja marihuaanat. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid kokaiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid tablette, hašišt ja marihuaanat hoidis ta kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohtades, oma töökohas aadressil Tallinnas xxxx asuvas xxxx OÜ ruumides ja oma elukohas aadressil xxxx ning andis ebaseaduslikult edasi K.Kle ning teistele kohtueelses menetluses tuvastamata isikutele. Selliselt hoidis Kaido Tüvi osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hašišit ja marihuaanast oma töökohas aadressil Tallinnas xxxx asuvas xxxx OÜ ruumides kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 31.08.2017.a, mil politseitöötajad läbiotsimise käigus leidsid ja võtsid ära spordikotist ühe plastikust konteineri, milles oli kanepiõisikud (marihuaana) massiga 5,70 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24% ning ühe mustjaspruuni ainetüki massiga 3,45 grammi, mis on kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 31% ning taimepurustaja, milles 1,11 grammi kanepi ja tubaka segu mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%, kuid milles marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Kaido Tüvi oma elukohas aadressil xxxx kuni 31.08.2017.a, mil politseitöötajad läbiotsimise käigus leidsid ja võtsid ära ühe A4 paberilehe, milles kanepi ja tubaka segu massiga 0,30 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,5%, kuid milles marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest kokaiinist, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavatest tablettidest ja marihuaanast andis Kaido Tüvi korduvalt ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata ajast alates kuni 29.04.2016.a.K.K Eelnevalt Kaido Tüvi käest ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest osa hoidis K.K enda juures kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 29.04.2016.a Tallinnas, xxxx, mil politseitöötajate poolt leiti ja võeti ära tema aluspükstest kaks soonkinnisega kilekotti, milles valge tükiline pulber massiga 7,89 grammi, milles 1,27 grammi puhast kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult Kaido Tüvilt omandatud narkootilistest ainetest kokaiinist ja marihuaanast hoidis ja vedas K.K oma kasutuses olnud sõiduautos BMW, registreerimisnumbriga XXXXXX, kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 29.04.2016.a Tallinnas xxxx, mil politseitöötajate poolt leiti ja võeti ära sõiduki läbiotsimisel käsipiduri kangi juurest üks soonkinnisega kilekott, milles omakorda kümme väiksemat soonkinnisega kilekotti, milles kanepiõisikud (marihuaana) massiga kokku 9,25 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 26% ja pardakompuutri juurest üks mokatubaka karp, milles kaks soonkinnisega kilekotti, milles kokaiini sisladav pulber massiga 0,59 grammi, milles 0,37 grammi puhast kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult Kaido Tüvilt omandatud narkootilistest ainetest kokaiinist metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA) ja marihuaanast hoidis K.K enda elukohas kuni 30.04.2016.a teostatud läbiotsimiseni aadressil xxxx, mil politseitöötajate poolt leiti ja võeti ära riidekapis olevast plastikust purgist üks soonkinnisega kilekott, milles 7,07 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 28%, kaks soonkinnisega kilekotti, milles 4,68 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%, üks soonkinnisega kilekott, milles 2,01 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 27%, kaks soonkinnisega kilekotti, milles 100 sinist doominokujulist tabletti massiga kokku 43,78 grammi, milles 6,63 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), kuus soonkinnisega kilekotti, milles 510 sinist doominokujulist tabletti massiga kokku 223,1 grammi, milles 31,9 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), üks soonkinnisega kilekotti, milles 92 %-line kokaiinhüdrokloriid massiga 11,04 grammi, milles 9,07 grammi puhast kokaiini ning kaks soonkinnisega kilekotti, milles kanepiõisikud (marihuaana) massiga kokku 0,59 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 25%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana, sh hašiš (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks marihuaana puhul keskmiselt 7,5 grammist ning hašiši puhul keskmiselt 1 grammist, kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,65 grammist ning metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul keskmiselt 1,4 grammist. Sellise käitumisega pani Kaido Tüvi toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kaido Tüvi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema leides oma vanaonule kuulunud tulirelva olulise osa koos ebaolulises koguses laskemoonaga, ei teatanud ta sellest kompetentsele ametiasutusele nagu nõuab relvaseadus (edaspidi RelvS), vaid omas ja hoidis, omamata RelvS § 34 lg 2 alusel relvaluba, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast kuni 31.08.2017.a enda elukohas xxxxx kokku 102 sileraudse püssi 16 kaliibrilist padrunit, mis ekspertiisiakti nr 17E-TB0126 kohaselt kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, ning üheraudse 16 kaliibrilise sileraudse püssi Iź-K nr 54184 lukustuskeha koos puitkabaga ning esilaadiga, mis ekspertiisiakti nr 17E-TB0126 kohaselt kuuluvad tulirelva osade hulka. RelvS § 1¹ lg 2 alusel loetakse muuhulgas relva või laskemoona käitlemiseks omamist, hoidmist ja valdamist. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks RelvS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud kogust. RelvS § 21 lg 1 sätestab, et tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter ning lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis RelvS on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et Kaido Tüvil puudusid relvaseaduses nimetatud relvaluba süüdistuses nimetatud tulirelva olulise osa ja laskemoona käitlemiseks, mistahes eelkirjeldatud viisil. Kaido Tüvi rikkus RelvS § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt vaid füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks. Leitud laskemoona hulk ei moodusta olulist kogust

§ 418lg 1 mõttes (Relv

S § 46 lg 5).

§ 3

lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise osas väärteomenetlust ei alustatud. Seega pani Kaido Tüvi oma tahtliku tegevusega toime tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, so

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kaido Tüvi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 11.05.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaido Tüvi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat.

Prokurör taotleb kohtus Kaido Tüvi süüditunnistamist

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista Kaido Tüvile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 31.08.2017.a kuni 01.09.2017.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1,3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaido Tüvi ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Kaido Tüvilt sularaha summas 6919 eurot (kantud PPA tagatiskontole nr EE701700017001577198). Kaido Tüvi varast osa, so summas 2006 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol nr EE701700017001577198) - kanda Kaido Tüvilt kohtuotsusega väljamõistetavade menetluskulude hüvitamiseks Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele; Kaido Tüvi varast osa, so summa 1500 eurot (Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol nr EE701700017001577198), vabastada aresti alt ning tagastada Kaido Tüvi arveldusarvele Swedbank AS-is xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS §126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; KrMS §126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 421 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - musta värvi plastmassist konteiner, taimepurustaja, A4 paber (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada; - kartongkarbid, padrunid, üheraudse 16 kaliibrilise sileraudse püssi Iź-K nr 54184 lukustuskeha koos puitkabaga ning esilaadiga (Politsei- ja Piirivalveameti relvahoidlas) - konfiskeerida ja hävitada; - DVD - ja CD - plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1250 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 756 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka tulirelva ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak Kohtunik