Hageja nõuded
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna kostja on nõude osaliselt rahuldanud.
lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et kostjal oli kohustus tasuda hageja poolt esitatud arvete alusel kokku summas 1391,71 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on sõlmitud müügilepingu tunnustel müügi raamleping VÕS § 208 tähenduses. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja on tõendanud, et pärast hagi esitamist 19.10.2017 on ta tasunud 06.12.2017 hagejale põhivõlgnevuse summas 1391,71 eurot (tlk 54). Hageja ei ole peale nõude rahuldamist tasutud summa osas nõudest loobunud ega hagi osaliselt tagasi võtnud, leides, et kohtul tuleb siiski hagi rahuldada. Kohus hageja ei nõustu ja jätab hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks summas 1391,71 euro, rahuldamata, kuna kostja on põhivõlgnevuse tasunud ja põhjendamatu on see kostjalt veelkord välja mõista. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolevaga lahendamisele hageja esitatud viivise nõue. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud asjaoludest ei nähtu viivisenõude esitamist takistavaid asjaolusid. Kostja ei ole arveid õigel ajal tasunud, mistõttu on ta rikkunud oma kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodil 30.06.2017 – 19.10.2017 lepingujärgse viivisemääraga 0,5% päevas. Hageja on ekslikult 19.04.2018 seisukohas märkinud hagis esitatud viivisenõude suuruseks 778,40 eurot, tegelikkuses on hageja 06.11.2017 esitatud hagiavalduse täienduses (tlk 28-32) vähendanud viivise summa 600 eurole, et tasuda vähem riigilõivu. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele sissenõutavaks muutunud vähendatud viivise osas, kokku summas 600 eurot. Menetluskulud 4.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
lg-st 1 juhindudes menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja ei loobunud hagist ega võtnud seda osaliselt tagasi, puudub alus kohaldada
Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1991,71 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 600 euro, s.o ligikaudu 30% ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 250 eurot. Kohus on hagejale juba 25.10.2017 puuduste kõrvaldamise määruses osundanud, et tegelikkuses on hageja tasunud hagilt riigilõivu 225 eurot (tlk 19), mitte 250 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu 225 euro näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 300 eurot (käibemaksuta). Hageja märgib, et õigusabikulud on arvestatud tasumääraga 100 eurot/tund ilma käibemaksuta, s.h. 2 tundi materjalide kogumine, hagi koostamine ja edastamine ning 1 tund hageja seisukoha koostamine, tõendite kogumine. Kohus leiab, et menetluskulud õigusabile esitatud arvestuses on põhjendatud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat
§-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale nn mitteadvokaatide poolt osutatava lepingulise esinduse puhul. Kohus ei pea esinduse ajakulu analüüsimisel detailselt käsitlema igat esitatud ajapunkti osist eraldi ja leiab, et antud kaasust ja dokumentide mahtu silmas pidades saab esitatud ajakulu 3 tundi pidada mõistlikuks ajakuluks ning õigusabikulu 300 eurot (100 x 3h) kuulub kostjalt hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele väljamõistmisele. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 157,50 eurot (525 eurost 30 %). Kostja ei ole oma menetluskulusid kohtule esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.