2-18-8513/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-8513 Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi XX hagi YY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.06.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
2. Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2018 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
4. XX (hageja) esitas 01.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu, milles palus välja mõista 52 945,30 eurot.
5. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 15.09.1973 ja lahutati Harju Maakohtu 15.10.2012 otsusega. Poolte ühisvara jagati osaliselt kompromissiga, mis kinnitati Harju Maakohtu 29.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-
6. Ühisvara jagamise käigus jäi tähelepanuta 16.02.2010 Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping, millega finantseeriti poolte ühisvarasse kuulunud XXX kinnistu väljaehitamist. Hageja palus tsiviilasjas nr 2- 11-27306 esitatud vastuhagis lahendada ka laenukohustus, kuid kompromissis laenukohustus siiski kajastamist ei leidnud. Seega on laenukohustus jagamata.
7. Abielu lahutamise seisuga oli kohustuse jääk 105 890,60 eurot. Hageja on laenulepingust tulenevad kohustused tänaseks ainuisikuliselt täitnud. Kuivõrd perekonna huvides võetud laen on tasutud, siis ei ole seda võimalik ühisvarana jagada. Seega tuleb kostjal hüvitada tasutud laenust pool käsundita asjaajamise sätete alusel. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8. Harju Maakohus keeldus 25.06.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
9. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10. Kohus nõustus hagejaga, et olukorras, kus ühisvaras olnud kohustus on täidetud, ei ole kohustust enam võimalik ühisvarana jagada, kuna kohustus on täitmisega lõppenud. Kohus ei nõustunud aga, et hagis toodud asjaoludel saaks hagejal olla tekkinud kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue VÕS § 1018 lg 1 järgi. PKS § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui laenukohustus oli abikaasade ühisvara, ei saa selle täitmine ühe abikaasa poolt kujutada endast käsundita asjaajamist teise abikaasa huvides. Kui kohustus oli ühine, ei ole tegemist olukorraga, kus tehtud on midagi teise isiku kasuks olemata selleks õigustatud või kohustatud. Hagis toodud asjaoludel olid laenu tasumiseks kohustatud nii hageja kui kostja ühiselt, hageja täitis laenu tasumisega enda laenulepingust tulenevat kohustust laenuandja ees, kostja suhtes oli hageja õigustatud laenu tasumiseks PKS § 28 lg 1 alusel. Seetõttu ei saa hageja olla ajanud käsundita kostja asja ning tal ei saa olla tekkinud asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõuet. Kohtu hinnangul ei nähtu hagis esitatust, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt poole tasutu hüvitamist ka muul õiguslikul alusel. Kulutuste hüvitamist ei saaks nõuda VÕS § 1041 alusel, kuna täidetud kohustus kuulus pooltele ühiselt. Ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist ühisvara jagamisel reguleerib PKS §
11. Pooltel oli võimalik arvestada laenukohustusega ühisvara, sh ühisvarasse kuulunud Tilgu tee kinnistu jagamisel. Juhul kui pooled seda ei teinud ning ühisvarasse kuulunud kohustus on käesolevaks ajaks lõppenud, puudub hagejal võimalus nõuda kostjalt täiendavalt hüvitist. Määruskaebus
12. Hageja esitas 07.08.2018 Harju Maakohtu 01.06.2018 määruse peale määruskaebuse, millega palub määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
13. Maakohus ei ole kaalunud, kas hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele mingil muul alusel. Perekonna huvides võetud kohustuse osas on abikaasad omavahel solidaarvõlgnikud ning VÕS § 69 annab kohustuse täitnud abikaasale õiguse nõuda teiselt abikaasalt hüvitist sellele abikaasale langevas ulatuses. Hagi eesmärgi saavutamine ei ole õiguslikult võimatu. Eelduslikult tuleb ühisvara jagada võrdselt. Järelikult tuleb sama põhimõtte alusel jagada ka perekonna huvides võetud kohustus, mis on täitmise tõttu küll lõppenud, kuid mida täitis ainult üks abikaasa ja mille osas jäi hüvitis saamata. Edasine menetluse käik 2
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16. Hagiavalduse kohaselt oli 16.02.2010 Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping, millega rahastati poolte ühisvarasse kuulunud XXX asuva kinnistu väljaehitamist. Tsiviilasjas nr 211-27306, millega jagati poolte ühisvara, jäi nimetatud laenukohustus jagamata. Hagiavalduse järgi on hageja tänaseks laenukohustuse ainuisikuliselt täitnud. Hageja nõuab abielu lahutuse seisuga laenujäägiks olnud 105 890,60 eurost poole hüvitamist.
17. TsMS § 372 lg 1 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Selle järgi saab hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagiavalduses taotletud eesmärk ei ole saavutatav mitte ühelgi õiguslikul alusel.
18. Maakohus asus seisukohale, et hagejal ei saa olla kostja vastu nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel ega alusetu rikastumise sätete alusel. Õige on aga määruskaebuse seisukoht, et maakohus ei ole analüüsinud, kas hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele mõnel muul alusel. Hageja on väitnud, et tegemist on perekonna huvides võetud laenuga ning solidaarkohustusega.
19. Maakohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, miks ei võiks hagi rahuldamisele kuuluda VÕS § 69 alusel. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 69 lg-le 2 läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
20. Maakohus ei ole selgitanud, miks ei saa hageja nõuet käsitleda VÕS § 69 sätestatud solidaarvõlgniku tagasinõudena teise solidaarvõlgniku vastu. Kuna maakohus ei ole analüüsinud kõiki võimalikke õiguslikke aluseid, mis võiksid olla aluseks hagi rahuldamiseks, siis ei saanud maakohus asuda seisukohale, et hagi on perspektiivitu.
21. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 3