1-18-6981 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-6981 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Pavel Gontšarov K

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.

august

1. a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav Raivo Sirela (ik: 35203130442); elukoht: XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud; kahtlustatavana kinni peetud alates
2. augustist 2018 Prokurör Abiprokurör Kristina Kivi RESOLUTSIOON Jätta Raivo Sirela apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Raivo Sirela esitati süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi selles, et varem varguste eest karistatud isikuna püüdis ta 30.

augustil 2018 Tallinnas XXX asuvast X kauplusest varastada kaks pudelit viina, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. 1 1-18-6981 2. Harju Maakohtu 31. augusti 2018. a otsusega mõisteti R. Sirela KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdi ja teda karistati nelja kuu pikkuse vangistusega, mida tulenevalt Kr

MS § 238 lg-st 2 vähendati ühe kolmandiku võrra kahe kuu ja kahekümne päeva vangistuseni. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes R. Sirelale liitkaristuseks neli kuud ja seitseteist päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti R. Sirela kinnipidamise aeg, s.o 30 august

1. R. Sirela vahistati kohtusaalist ja kohaldati talle tõkendina vahistust kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni. Kohus mõistis R. Sirelalt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 375 eurot. 3.
2. Maakohus leidis, et R. Sirela süü varguse katses on tõendamist leidnud tema enda ütluste, turvatöötajast tunnistaja ütluste, X AS avalduse, õigusvastase teo toimepanemise akti ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolli alusel. Maakohtu hinnangul tuleb R. Sirela tegu kvalifitseerida süstemaatilise varguse katsena, sest vargustest on tema jaoks kujunenud elustiil. Ta paneb vargusi toime intensiivselt, sest eelmisest süüdimõistvast kohtuotsusest samalaadse kuriteo eest on möödunud vaid vähem kui pool kuud. Kuriteo pani R. Sirela maakohtu hinnangul toime kavatsetult. Teo õigusvastasust või R. Sirela süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
3. R. Sirelale karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü on keskmisest väiksem. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, kuid karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse R. Sirela puhtsüdamlikku kahetsust ja kahetsust. Samas märkis maakohus, et R. Sirela on korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud isik ja ta pole varasematest karistustest enda jaoks mingeid järeldusi teinud, vaid kuritegevus on kujunenud tema elustiiliks. Arvestades ka eripreventiivseid kaalutlusi, pidas maakohus võimalikuks karistada R. Sirelta vangistusega, kuid selle määr võib jääda alammäära lähedale. Mõistetud karistust vähendas maakohus KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra.
4. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb talle mõistetud karistuse järgi jäänud osa asendamist üldkasuliku tööga. Apellant märgib, et arutatavas kriminaalasjas lubas prokurör enne kohtuistungit süüdistatavale, et taotleb karistuseks küll vangistust, kui taotleb ka selle asendamist üldkasuliku tööga. Samas maakohtu istungil prokurör muutis oma seisukohta ega taotlenud vangistuse asendamist, vaid avaldas kahtlust, kas alkoholiprobleemiga süüdistatav on võimeline üldkasulikku tööd tegema. Apellant märgib, et on vanglas viibinud korduvalt ja see karistusliik tema puhu positiivset mõju ei avalda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 2 1-18-6981
6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7. Kriminaalkolleegium leiab, et R. Sirela apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
8. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on perspektiivitu. R. Sirelale varguse eest mõistetud karistus ületab vaid veidi sanktsiooni alammäära. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt põhjendanud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. R. Sirelat on varavastaste süütegude toimepanemise eest ka varem karistatud. Maakohus on karistust individualiseerides lisaks varasemale karistatusele välja toonud ka selle, et süüdistatav ei ole teinud endale mingeid järeldusi varasemast karistusest, mh pani ta uue varguse toime vähem kui kaks nädalat pärast eelmist süüditunnistamist samalaadses kuriteos. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, individualiseerimisel on arvestatud R. Sirela isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud karistust raskendavaid asjaolusid, kuid R. Sirela süüd vähendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3