← Eesti

2-17-16817/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1

§ 90

lg 1), siis on hagejal võlgniku vastu nõudeõigus võlgnikule ülekantud summa osas. Maakohus nõustus hageja põhjendustega ja leidis, et kuna võlgniku pankrotimenetluses ei ole välistatud võlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingute tagasivõitmine, lepingustest taganemine või nende kehtetuks tunnistamine, siis ei saa ka välistada, et hagejal võivad tekkida tulevikus võlgniku vastu nõuded. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Hageja seisukohast nähtuvalt tuleb hoonestusõiguse lepingust ja finantseerimislepingut vaadelda ühtse tervikuna ning kostja ei ole sellele seisukohale vastuväiteid esitanud. Taganemise tagajärjeks on VÕS § 189 lg 1 järgi see, et kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kui leping on tühistatud, siis üleantu tagastatakse alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Asjaõiguslepingu p 7.1 kohaselt 5 hoonestusõiguse omanikule langemise korral omanik hoonestajale hüvitist ei maksa. Sama lepingu p 7.2 sätestab, et hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja lõppemise tõttu või lõpetamisel muul alusel jäävad ehitised koos nende oluliste osade ja päraldistega omanikule, st muutuvad kinnistu oluliseks osaks ning omanik ja hoonestaja on kokku leppinud, et hoonestajale ehitiste eest hüvitist ei maksta. Seega isegi juhul, kui oleks täidetud taganemise materiaalsed eeldused, saab hageja tagasi kinnistu koos ehitistega ning tal puuduks nõudeõigus rahale, mille eest kinnistut parendati. Analoogne olukord tekiks lepingu tühistamise korral, kuna ka siis saab hageja tagasi parendatud kinnistu ning tal ei tekiks nõudeõigust võlgniku vastu. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole viidanud mingilegi asjaolule, milleks võiks tuletada hageja poolne oluline lepingurikkumine, mis on taganemise eelduseks VÕS § 116 lg 1 järgi, samuti ei ole hageja viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse lepinguid tühistada (

§-d 92-96). Hageja ei ole arvestanud ka sellega, et taganeda saab reeglina vaid võlaõiguslikust, mitte asjaõiguslikust hoonestusõiguse lepingust. Kuna hageja poolt esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et tal võib tekkida tulevikus nõudeõigus võlgniku vastu, siis tuleb hageja tingimuslik nõue summas 1 924 941,90 eurot jätta rahuldamata. Maakohtu tuginemine lepingute võimalikule tagasivõitmise võimalusele pankrotimenetluses ja sellest tulenevale hageja võimalikule nõudele võlgniku vastu, ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole sellisele asjaolule tuginenud ning on kinnitanud seda ka vastuses apellatsioonkaebusele. 8. Hageja esitas 19.09.2018 ringkonnakohtule seisukoha, millele lisas võlgniku pankrotihalduri 29.06.2018 hagihoiatuse. Hageja seisukohast tulenevalt on pankrotihaldur teatanud kavatsusest esitada kohtule hagi asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks ning ka see asjaolu kinnitab hageja tingimuslikku nõude põhjendatust. Asja materjalidest nähtuvalt ei tuginenud hageja maakohtus lepingu võimalikule tühisusele seonduvalt lepingu vastuoluga heade kommetega ning maakohus ei saanud TsMS § 439 kohaselt ka selles osas hageja nõude põhjendatust hinnata. Seetõttu puudub ka ringkonnakohtul TsMS § 651 lg 1 alusel võimalus hinnata, kas hagejal võib olla nõudeõigus seonduvalt asjaõiguslepingu võimaliku vastuoluga heade kommetega. Vaatamata eeltoodule märgib ringkonnakohus, et nii tühisel kui tühistataval tehingul on samad õiguslikud tagajärjed (

§ 84

lg 1) ning hagejal ei saa tekkida kostja vastu nõudeõigust 1 924 941,90 euro ulatuses.

  1. Maakohtu otsus osas, milles kohus tunnustas hageja nõuet summas 5011,14 eurot SA Virumaa Kompetentsikeskus pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus järgib TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja nõue summas 5011,14 eurot põhineb hageja ja võlgniku vahel 15.12.2016 sõlmitud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingul, mille p-de 2.1.2.1, 2.1.2.2 ja 2.1.2.3 järgi kohustus võlgnik tasuma hagejale Rakveres Lai 20 ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude ja remondikulude eest. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu (I kd, tl 1934), arved (I kd, tl 36-43) ning vastavalt kostja taotlusele 21.12.2017 menetlusdokumendiga vaidlusalustel arvetel kajastatud kõrvalkulude suurust tõendavad dokumendid (I kd, tl 126168), samuti hageja ja pankrotihalduri vahelise kirjavahetuse (I kd, tl 174-175). 12.04.2018 toimunud kohtuistungil ei ole kostja hageja mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust 6 tulenevale nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja väited, mille kohaselt „leping võib olla fiktiivne“, „jääb mulje, et arved on põhjendamatud“ jms on paljasõnalised ning maakohtul puudus alus hageja nõude tunnustamata jätmiseks. Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud samadele väidetele, millised ta esitas maakohtus. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kostja vastuväited ei anna alust jätta mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingust tulenevat hageja nõuet tunnustamata.
  2. Pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue on TsMS § 132 lg 4 p 9 järgi hagihinna tähenduses mittevaraline nõue. Hageja palus tunnustada kaks nõuet, s.o 5011,14 euro suurune nõue teise rahuldamisjärgu nõudena ja 1 924 941,90 euro suurune nõue kolmanda rahuldamisjärgu nõudena, millest kohus rahuldas esimese. Seega on tegemist hagi osalise rahuldamisega ning TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel on põhjendatud jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu arvates ei ole siinkohal tähendust nõude rahalisel suurusel, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole rahuldatud nõude lahendamiseks kulutatud õigusabi toimingud väiksema ajamahuga võrreldes rahuldamata nõude lahendamiseks kulutatud ajaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.