Obsah (5)

§ 33§ 438§ 657§ 230§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1570

) § 33 lg 1 kohaselt nõuetekohane ning sellele on ka kostja viidanud. Seega jättis kohus diagnostika dokumendi arvestamata. OÜ Autex Autoteenindus kviitung-arve nr 10118 on sõiduki kontrollimise ja varuosade, mida ei ole kasutatud hageja viidatud puuduste parandamiseks, kohta. Dokument sisaldab selgitust, et autol on puudused, kuid ei nähtu, kas puudused on auto omaniku poolt avaldatud või ülevaatuse käigus kindlaks tehtud. Samuti puudub dokumendil koostaja allkiri. Seega ei ole selle tõendiga võimalik tuvastada asja puuduseid müügi hetkel ega seda, et puudused ei ole tekitatud ostja poolt sõiduki kasutamisel. Kostja müügikuulutuses on kirjas, et auto läbisõit on 268 000 km. OÜ Autex Autoteenindus kviitung-arvelt nähtub, et 04.09.2017 oli läbisõit 269 613 km, st hageja oli sõidukiga läbinud kuu aja jooksul 1613 km. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja avaldatud puudused esinesid sõidukil ostmise hetkel, vaid puudused võisid tekkida sõiduki kasutamisel hageja poolt. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et asjatundja/ekspert/spetsialist on tuvastanud, et autol olid väidetud puudused müügihetkel, ei ole hageja tõendanud sõiduki lepingutingimustele mittevastavust. Ekspertiisi määramist hageja ei soovinud. 3 Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja poolt kohustuse rikkumist, tuleb hageja nõue kostjalt kahjuhüvitise 3473,33 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata ning kohus ei analüüsinud muid kahju hüvitamise eelduseid. Kuna hageja ei ole tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele ja samuti seda, et kostja oleks olnud teadlik puudustest, ei ole põhjendatud ka alternatiivsete nõuete rahuldamine. Nende rahuldamise eelduseks on samuti asja lepingutingimustele mittevastavus. Kohus märkis veel, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit puudusteta ja puudustega eseme väärtuste kohta, millest tulenevalt tuleb hageja nõue ostuhinna alandamiseks jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kui lepingust on taganetud, ei saa nõuda ostuhinna alandamist. Hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse ning esitanud nõude makstud raha tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kuna asja lepingutingimustele mittevastavus ei ole tõendatud, siis ei ole lepingust taganemise eeldused täidetud. Kui ostja oleks kehtivalt müügilepingust taganenud, peaksid pooled tagastama üleantu või hüvitama selle väärtuse. Hageja on avaldanud, et sõiduk on võõrandatud kolmandale isikule. Eset ei saa tagastada, kui see on võõrandatud, sest taganemine ei anna võimalust nõuda asja välja kolmandalt isikult. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Tiradera esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi (või alternatiivnõue) rahuldada. Alternatiivse nõude müügilepingust taganemise kohta rahuldamisel teha kostja müügihinna tagastamise kohustus sõltuvaks hageja poolt kostjale sõiduki tagastamise kohustuse täitmisest. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus tõendid alusetult arvestamata, esitades etteheited tõendite puuduste kohta üllatuslikult alles kohtuotsuses. Eesti autoremondi ettevõtetel ei ole tavaks dokumente allkirjastada või templiga varustada. Puudused olnuks kõrvaldatavad tunnistajate ütlustega. Hageja palub kuulata tunnistajana üle OÜ Trinitol juhatuse liige Toomas Mäeots ning OÜ Autex Autoteenindus juhatuse liikmed Meelis Kask või Lenno Ahman. Kohus ei nõudnud hagejalt diagnostika väljavõtte tõlget vastavalt

§ 33lg-le 1.

Kuna sõidukil avaldusid olulised sõitmist takistavad vead, laskis hageja selle asjatundjal (OÜ Autex Autoteenindus) üle kontrollida. AS Info-Auto arve on võrdlev hinnapakkumine OÜ Autex Autoteenindus kviitungarvel sõiduki ülevaatuse käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks diagnostika väljavõtte või kviitung-arve ebausaldusväärsust. Seega hageja on tõendanud, et vahetult peale ostmist avaldusid sõidukil olulised puudused, mille kõrvaldamise maksumus 3173,33 eurot ületab auto ostuhinda; 2) on müügikuulutuses avaldatud sõiduki läbisõit 268 000 km kostja paljasõnaline avaldus. Kohus on kostja paljasõnalisele väitele omistanud tõendi kaalu, seades samas hageja esitatud dokumentide ehtsuse kahtluse alla. On tavapärane, et läbisõit esitatakse ümardatult. Isegi juhul kui saaks pidada tõendatuks, et hageja sõitis sõidukiga kuu aja jooksul 1613 km, siis auto remontimine ühe kuu jooksul peale selle ostmist summa eest, mis ületab auto hinna, ei ole mõistlik ega tavapärane ning sõidukit ei saa lugeda keskmisele kvaliteedile vastavaks; 3) on väär kohtu järeldus, et sõidukil ei esinenud varjatud puudusi. Ei ole mõistlikult võimalik, et sõiduk, mis on müügikuulutuse järgi korras, kontrollitud ja millele on äsja tehtud suurem hooldus, vajab kohe peale müügitehingut remonti maksumuses, mis ületab sõiduki väärtust. Tõenäoline on, et kontrolli ja hoolduse läbiviinud müüja teadis sõiduki puudustest või vähemalt pidi teadma. Kostja hagejat puudustest ei teavitanud ning oli müügikuulutuses loonud mulje, et tegemist on täiesti korras ja kontrollitud autoga. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja 4 lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem; 4) ei ole kohus tuvastanud ühtegi asjaolu, kuidas oleks puudused saanud põhjustada hageja. Hageja konsulteeris enne kohtusse pöördumist asjatundjatega sõiduki ekspertiisi tegemiseks. Eksperdid selgitasid, et ekspertiisi maksumus ületab tõenäoliselt sõiduki maksumuse. Samuti tuvastab ekspertiis vaid sõiduki hetkeolukorra. Ekspertiisiga on võimatu tuvastada sõiduki olukorda minevikus (müügihetkel) või seda, kas puudused on tekitanud praegune või eelmine omanik. 5. R. Kokla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus hinnanud tõendeid õigesti. Kohtu seisukoht ei ole üllatuslik, kuna kostja tugines asjaolule, et diagnostika väljavõte ei ole piisavalt usaldusväärne tõend. Sealjuures on kohus hinnanud tõendeid ka sisuliselt ja jõudnud järeldusele, et tõendite sisust lähtuvalt ei ole võimalik tuvastada puuduste olemasolu, tekke põhjust ega -aega. Lõpliku seisukoha tõendite osas esitabki kohus otsuses (

§ 438lg 1).

Tunnistajate ülekuulamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud taotleda tunnistajate ülekuulamist maakohtus. Lisaks ei saa tunnistajad tõendada asjaolu, et väidetavad puudused olid olemas auto müügihetkel; 2) on müügikuulutus, milles sisaldub mh läbisõit, nõuetekohane tõend. Hageja on omakorda esitanud tõendi hilisema läbisõidu kohta; 3) on esmakordne hageja väide, et ta konsulteeris enne kohtusse pöördumist asjatundjatega ning ekspertiisi maksumus ületab tõenäoliselt sõiduki maksumuse ja sellega ei ole võimalik tõendada auto seisukorda müügi hetkel. Kohus selgitas pooltele, et kahju hüvitamise nõude eelduste kontrollimiseks on vaja esitada kohtule ekspertiis, millest nähtuks autol olnud puuduste tekkimise põhjused, mitte lihtsalt esinevad puudused. Hageja keeldus sellest; 4) ei saa üleantud eset tagastada, kui see on võõrandatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. aprilli 2018 otsuse resolutsioon muutmata.

§ 657lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks. 7.
2. Iseenesest õige on see apellandi seisukoht, mille kohaselt käitus maakohus vastuoluliselt, kui leidis, et ei arvesta hageja esitatud diagnostika dokumenti. Asja materjalidest nähtuvalt vaidles kostja nimetatud tõendi vastuvõtmisele vastu, kuivõrd nimetatud tõend ei olnud eestikeelne (

§ 33lg 1).

Maakohus nimetatud kostja vastuväite osas seisukohta ei võtnud ega nõudnud hagejalt tõendi eestikeelset tõlget. Samas on maakohus kohtuotsuse põhjendava osa p-des 27 ja 28 hinnanud muu hulgas ka diagnostika dokumenti. Järelikult oli diagnostika dokumendis sisalduv teave kohtule arusaadav ilma tõlget nõudmata ning kohtul puudus alus sellega mitte arvestada. Eelnevast tulenevalt muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse p-s 28 esitatud põhjendusi ja jätab sealt välja põhjenduse, mille kohaselt maakohus hageja esitatud diagnostika tõendit ei arvesta. 5 7.

1. Hageja kahju hüvitamise nõue põhineb asjaolul, et kostja andis müügilepingu alusel talle üle lepingutingimustele mittevastava (puudustega) sõiduauto. Müügiesemeks oli sõiduauto Volvo V50, esmane registreerimine
2. a, läbisõit 268 000 km ja müügihinnaks 2950 eurot. Kuna müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. Riigikohus on 15.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18987 märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Kasutatud sõidukil müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda. 03.05.2000 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-00 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui kasutatud sõiduk vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, et tähenda see iseenesest seda, et sõiduk ei vasta lepingutingimustele. Kuna sõiduki lepingutingimustele mittevastavusele tugines hageja, oli

§ 230

lg 1 järgi tema kohustuseks tõendada, et talle müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ning puudused, mis olid kahju hüvitamise nõude aluseks, esinesid sõidukil juba temale üleandmise ajal. 7.

1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ei ole omapoolset tõendamiskoormist täitnud ning seetõttu puudub alus kahjunõuet rahuldada. Hageja kahjunõue (vt hagiavalduse p 3.1) põhineb Autex Autoteenindus OÜ poolt sõiduki ülevaatuse käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumusel (tl 22, 23). Samas ei nähtu nimetatud tõenditest, et nimetatud puudused esinesid sõidukil hagejale üleandmise ajal ning et tegemist oleks puudustega, mis ei võimaldaks sõidukiga liikluses ohutult liikuda. Samuti ei nähtu diagnostika dokumendist (tl 11), et selles märgitud puuduste näol oleks tegemist lepingutingimustele mittevastavusele viitavate puudustega ning et need esinesid sõiduki hagejale üleandmise ajal. Diagnostika dokumendis märgitud eelsüüteküünla puudusele ei ole hageja kahjunõudes tuginenud. Märkimist väärib siinjuures see, et maakohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist nii eelmenetluses (tl 72-73) kui kohtuistungil (tl 115), kuid hageja on leidnud, et tema esitatud tõendid on piisavad. Lisaks nähtub asja materjalidest, et vahetult pärast sõiduki omandamist 27.07.2017 pani hageja sama sõiduki 04.08.2017 müüki (sõiduki müügikuulutus tl 55-60) kallima hinnaga (3200 eurot) kui ta selle omandas. Müügikuulutuse kohaselt on tegemist väga ökonoomse ja väga hea minekuga masinaga, mida on regulaarselt hooldatud ja mis on läbinud ülevaatused probleemideta. Maakohtu istungil kinnitas hageja (tl 114) et sõidukil esinenud puudused kõrvaldati ning sõiduk müüdi väidetavalt 2950 euro eest, kuid tõendeid puuduste kõrvaldamise ja müügihinna kohta esitada ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt sama sõiduki kohene müükipanek ja müügikuulutuse sisu kinnitavad maakohtu järeldust, et sõidukil ei olnud puudusi, mis oleks takistanud sõidukiga ohutult liigelda. Samuti kinnitas hageja maakohtu istungil, et sõidukiga oli võimalik sõita. Järelikult oli hageja poolt nimetatud puuduste näol tegemist sõiduki tavapärasest kasutamisest tingitud puudustega, mis ei ole käsitletavad lepingutingimustele mittevastavusega. Kuna hageja ei tõendanud sõiduki puuduste kõrvaldamist, puuduste kõrvaldamise maksumust ning edasimüügi hinda, siis on paljasõnaline hageja väide, et kostja põhjustas talle sõiduki müümisega kahju. 6 7.
2. Maakohus tuvastas, et kostja ei rikkunud müügilepingut ning hagejale üle antud sõiduk vastas lepingutingimustele. Kuna lepingust taganemise eelduseks on ostja poolt oluline lepingurikkumine ja hinna alandamise eelduseks ostja poolt üle antud asja lepingutingimustele mittevastavus (mittekohane täitmine), siis on maakohus jätnud hageja alternatiivsed nõuded põhjendatult rahuldamata.
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud apellatsiooniastmes õigusabile kokku 960 eurot (8x120). Ringkonnakohus leiab, et menetlusnimekirjas esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kuna vastuses apellatsioonkaebusele on korratud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, siis on põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonimenetluses (sh osalemine kohtuistungil) kokku 480 eurot (4x120) koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja