← Eesti

1-16-11628/37

Obsah (4)§ 424§ 65§ 69§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-11628 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11628 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Rauno Himmastele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.05.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 8 kuud 27 päeva vangistust. Rauno Himmastele mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Rauno Himmastele mõistetud vangistus 627 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 25.01.

  1. a määrusega pöörati täitmisele Rauno Himmastele Tartu Maakohtu 12.12.
  2. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 9 kuud vangistust. Määrus jõustus Riigikohtu 02.04.
  3. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.04.
  4. a ja lõppeb 24.01.
  5. a. Vangla toetab Rauno Himmaste vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Rauno Himmaste tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Rauno Himmaste tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Rauno Himmaste selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
  6. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Rauno Himmaste, leiab, et Rauno Himmaste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  7. Rauno Himmaste kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rauno Himmaste temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Rauno Himmaste tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Rauno Himmastel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Rauno Himmaste varasemast elukäigust nähtuvalt on Rauno Himmastele kahel korral kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks vangistust, millest vähemalt osa on kuulunud reaalselt ärakandmisele. Tartu Maakohtu 19.05.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-6-4340 mõisteti Rauno Himmaste süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Rauno Himmastele mõisteti karistuseks vangistus pikkusega 10 kuud, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Uue kuriteo (mille eest Rauno Himmaste käesoleval ajal vangistust kannab) pani ta toime 06.06.
  2. a, seega koheselt pärast eelpool nimetatud kohtuotsuse jõustumist (s.o 04.06.
  3. a) ja enne šokivangistuse kandmisele asumist (s.o 21.06.
  4. a). Seega, vaatamata vahetult läbi viidud kriminaalmenetlusele (sh kahtlustatavana kinnipidamisele) ja mõistetud karistusele, on Rauno 2 Himmaste jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda katseajal. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Rauno Himmastele anti uue kohtuotsusega veelkord võimalus kanda karistust vabaduses. Nii mõisteti Rauno Himmastele Tartu Maakohtu 12.12.
  5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11628 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (s.o samalaadse kuriteo toimepanemise eest) liitkaristuseks vangistus, mis asendati 627 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat. Siiski tuli kohtul Rauno Himmastele mõistetud karistus täitmisele pöörata põhjusel, et Rauno Himmaste rikkus korduvalt talle kohtulahendiga pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kusjuures kohus andis ka erakorralise ettekande arutamise ajal Rauno Himmastele võimaluse läbida alkoholismivastase ravi ja sellega võimaluse jätkata kriminaalhooldust. Rauno Himmaste ei kasutanud aga ka seda võimalust, kuna ta jätkas vahetult pärast kohtuistungit alkoholi tarvitamist. Eeltoodu näitab ilmselgelt, et varasemad karistused ja võimalused kanda karistust ka vabaduses ei ole mõjutanud Rauno Himmastet õiguskuulekusele ja seeläbi ei ole täitnud eesmärki. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates põhjust olla veendunud, et Rauno Himmaste on senini ärakantud karistusest teinud vajalikud järeldused ja on käesoleval ajal vabanemise korral valmis ning suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi nõuetekohaselt. 3.2 Rauno Himmastele ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt puuduvad Rauno Himmastel käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ja Rauno Himmastel ei ole käitumisega seoses vangistuses probleeme olnud. 3.3 Vabanemise korral on Rauno Himmastel kindel elukoht oma emale kuuluvas talus – Oxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd, kus Rauno Himmaste elas ka enne käesolevat vangistust. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (ema, õde, vend) olemasolu. Rauno Himmastel on ka alaealine laps. Lisaks peab kohus positiivseks, et Rauno Himmastel on vabanemise korral kindel töökoht xxxxxxxxxxxs abitöölisena. Seega on Rauno Himmastel võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab positiivseks, et Rauno Himmaste on motiveeritud ja soovib vabaneda alkoholi tarvitamise harjumusest. Sõltuvus alkoholist on Rauno Himmaste puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Kohus arvestab, et Rauno Himmaste on ka varasemalt üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda (peale šokivangistuse kandmiselt vabanemist
  6. a lasi paigaldada alkoholismivastase preparaadi), kuid vaatamata sellele on Rauno Himmaste kümne kuu möödudes jätkanud alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Rauno Himmastelt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei ole veendunud, et Rauno Himmaste oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistuseaga, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata lähedaste toetusele ning töökoha olemasolule.
  7. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Rauno Himmaste puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, Rauno Himmaste isik). Kohus peab positiivseks, et Rauno Himmaste on avaldanud soovi ja tahet oma senist eluviisi muuta. Sellele vaatamata ei pea kohus nimetatud asjaolu käesoleval ajal piisavaks, et Rauno Himmaste tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Kohtu hinnangul tuleb Rauno Himmaste suhtumises toimunud muutusi käesoleval ajal liialt lühiajalisteks, et nende püsivuses olla veendunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rauno Himmastel tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn 3 Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.