Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 17. oktoober 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-18-1166 Haldusasi Y.T. k

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y. T.le on määratud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu alusel vanaduspension alates 19.09.
3. Y.T. esitas 21.05.2018 Sotsiaalkindlustusametile avalduse vanaduspensioni ümberarvestamiseks. Y.T. soovib pensionistaaži hulka arvestada tegevteenistuse aega Nõukogude armees alates 13.08.1973 kuni 31.07.
4. 23.05.2018 tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse nr 805317VF/1, millega otsustati jätta Y.T. avaldus rahuldamata.
5. Y.T. esitas 13.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2018 otsuse nr 805317VF/1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks rahuldada kaebaja pensioni ümberarvestamise taotlus. 14.06.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ning kaebaja palub kohtul selle tühistamist ja vastustaja kohustamist lahendada kaebaja avaldus uuesti, sest kaebaja ei ole nõus vastustaja tõlgendusega RPKS § 28 lg 5 ja leiab, et aeg, mil kaebaja teenis nõukogude armees (so 13.08.1973-31.07.1984), tuleb arvata pensionistaaži hulka. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastutaja leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt: 5.
8. Sotsiaalkindlustusamet märgib, et riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu ja sama § 28 lg 2 annab loetelu tegevustest, mille aeg samuti arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Nõukogude armees tegevteenistuses viibinud isikute eest sotsiaalmaksu ei makstud ja RPKS § 28 lg-s 2 ei ole nimetatud nõukogude armee ega teiste riikide sõjaväe tegevteenistuses viibitud aega. 5.
9. RPKS § 28 lg 2 p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg. Nimetatud säte reguleerib Eesti kaitseväes teenimise aja mitte kaitseväeteenistuse staaži arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Teenistus nõukogude armees ei ole võrdsustatav teenistusega Eesti kaitseväes ja sellest tulenevalt ei reguleeri RPKS § 28 lg 2 p 2 nõukogude armees teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. 5.
10. Nõukogude armees teenimise aega saab arvata pensioniõigusliku staaži hulka ainult RPKS § 28 lg 5 alusel, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Seega saab RPKS alusel arvata pensioniõigusliku staaži hulka ainult kohustusliku sõjaväeteenistuse aega nõukogude armees. 5.
11. Sõjaväepiletist ja kaebaja selgitustest nähtuvalt oli kaebaja vaidlusalusel perioodil nõukogude armees tegevteenistuses üleajateenijana vanemleitnandi auastmes. RPKS ei näe ette üleajateenistuses viibitud aja, v.a Eesti kaitseväes, arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Seega ei kuulu kaebaja üleajateenistuse aeg Nõukogude armees alates 13.08.1973 kuni 31.07.1984 pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele.
12. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses ja kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata vastustaja poolt toodud põhjendustel. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga.
14. Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja teenis perioodil 13.08.1973-31.07.1984 nõukogude armees olles elukutseline sõjaväelane. Viidatud perioodil ei olnud kaebaja kohustuslikus sõjaväeteenistuses ega asendusteenistuses ja viimast ei väida ka kaebaja. Eeltoodut kinnitab kohtule esitatud tööraamat, mille kohaselt teenis kaebaja nõukogude armees 01.09.1969-11.07.1984 (tl 23p) ja nõukogude armee pilet (tl 25p-27, tõlge tl 37 ja selle pöördel).
15. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja seisukoht, et aeg, mil kaebaja teenis nõukogude armees - so 13.08.1973-31.07.1984 - tuleb arvata pensionistaaži hulka, ei ole õige ja seadusega kooskõlas. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Nõukogude armee ega teiste riikide sõjaväe tegevteenistuses viibitud aja eest sotsiaalmaksu ei makstud. Samuti ei kohaldu kaebaja suhtes RPKS § 28 lg 2 p 2, sest see ei reguleeri mitte Nõukogude armees oldud teenistusaega, vaid Eesti Kaitseväes oldud teenistusaega.
16. Nõukogude armees teenimise aega saab arvata pensioniõigusliku staaži hulka ainult RPKS § 28 lg 5 alusel, mille kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Viidatud sättest tulenevalt saab pensioniõigusliku staaži hulka arvestada ainult kohustusliku sõjaväeteenistuse aja nõukogude armees ja sedagi ainult juhul, kui on täidetud lg 5 sätestatud tingimused. Kaebaja puhul on dokumentaalselt kinnitamist leidnud (nii tööraamat, kui sõjaväepilet) tema teenimine nõukogude armee tegevteenistuses vaidlusalusel perioodil. Kohus leiab, et kaebaja ei ole vastavat asjaolu vaidlustanud ega ühegi tõendiga ümber lükanud. Seega ei ole vastava ajavahemiku arvestamine tööstaaži hulka lubatud ja kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud 11.

§ 108lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3