← Eesti

2-14-53081/153

Obsah (9)§ 619§ 115§ 113§ 82§ 101§ 103§ 127§ 128§ 139

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. märts 2018,

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni. Hagetava kahju summa koosneb seenkahjustuse tuvastamise ja kõrvaldamise (4 073,60 eurot), remonditööde maksumuse tuvastamise (1 080 eurot) ja remonditööde maksumuse kulust (13 716,54 eurot) ning saamata jäänud üüritulust (6 800 eurot) ja mööblikahjust (2 000 eurot). Hageja tugines hagis järgmistele asjaoludele: - - hageja omandas 2011. aasta kevadel Tallinnas aadressil Koidu 11 paiknevas elamus (edaspidi „elamu“) korteriomandi, millele vastab korter nr 12 (edaspidi „korter“); korter sai juunis 2011 elamu katuse läbijooksu tõttu veekahjustusi, mille tagajärjel ilmusid mitmesse kohta niiskuslaigud ja voodimadrats muutus kasutuskõlbmatuks; hageja teavitas veekahjustustest ja ettepanekust kahjustuste kõrvaldamiseks kostjat, kelle juhatuse liige korteri üle vaatas; kostja ei kiirustanud katuse läbijooksu likvideerimisega, vaid kattis katuse läbijooksukoha mõne nädala möödudes esmaste vahenditega kinni. Selle aja jooksul sai hageja korter veelgi vihmavee kahjustusi; hageja tellis augustis 2012 Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse Sihtasutuselt (edaspidi „EMÜK“) asjatundja arvamuse, mille kohaselt leiti korterist inimese tervisele ohtlikke mikroseene levikukoldeid. Seenkahjustuse tuvastamiseks kulus hagejal 500 eurot (arvamuse tellimisel) ja likvideerimiseks 3 573,60 eurot – kokku 4 073,60 eurot; 2

(13)- - veekahjustuse ulatuste kindlakstegemiseks ja kõrvaldamise kulude kindlaksmääramiseks tellis hageja GECC Konsultatsioonid OÜ-lt (edaspidi „GECC“) asjatundja arvamuse, mille maksumus oli 1 080 eurot. Selle arvamuse kohaselt on katuse läbijooksust põhjustatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus 13 716,54 eurot. Veekahjustuste likvideerimiseks tuli hagejal teostada korteris remont, mis hõlmas nii ripplae, seinte kui ka põrandate lammutus- ja taastamistöid; hageja mööbel sai neil asjaoludel kahju 2 000 euro ulatuses, ka selle hüvitamist nõuab hageja kostjalt; lisaks ei saanud hageja korterit üürile anda enne seenhallituse kõrvaldamist, kuigi tal oli selleks soov ja mitu huvilist alates novembrist
  1. Korteri väljaüürimine oli takistatud 17 kuud ja hageja oleks oma korteri üürileandmise eest saanud üüri vähemalt 400 eurot kuus, mis vastab samas elamus olevate korterite üürihindadele, seega kokku 6 800 eurot.
  2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - - - elamu katust remonditi
  3. aasta suvel/sügisel, kuid kuna kostjal oli vähe raha, teostati vaid hädavajalikud tööd. Tööde käigus tekkisid mõnes korteris ehitaja süül täiendavad kahjustused. Ehitaja kompenseeris kahju saanud korteriomanikele kulud või teostas ise parandustööd. Kostja proovis seoses võimalike kahjustustega korteri nr 12 eelmise omaniku MM-ga (edaspidi „eelmine omanik“) kontakteeruda, kuid ebaõnnestunult. Korter seisis juba siis tühjana ja kostjal ei olnud võimalik selle seisundit kontrollida. Mingeid nõudeid eelmine omanik kostjale ei esitanud; korteris on autonoomne gaasiküte. Kuna seal ei ole aastaid elatud, on see seisnud kütmata ja ventileerimata. Seega on väidetavad niiskus- ja seenkahjustused tekkinud hageja ja/või tema eriõiguseellase (eelmise omaniku) tegevusetusest tulenevalt; hageja ei tõendanud, et kostja oleks kohustusi rikkunud, et tal oleks väidetavate rikkumiste tõttu tekkinud kahju ega selle suurust. Samuti pole tõendatud kostja süü. Kostja vastutuse välistab tõsiasi, et kostja on sõlminud lepingu elamu hoolduseks Halden Kinnisvara OÜ-ga (edaspidi „hooldusfirma“) hageja kahju hüvitamise nõue on suunatud vale isiku vastu. Kuivõrd hageja kõrvaldas oma korteris puudused, mis esinesid juba selle omandamise ajal, peaks kahju hüvitamise nõue olema suunatud eelmise omaniku vastu, kes hagejat korteri puudustest ei teavitanud; GECC arvamus on ebausaldusväärne, kuna hageja esitas arvamuse koostajale teistsuguseid andmeid, mis tõendaksid, et kahjustused tekkisid siis, kui hageja oli juba korteri omandanud. Lisaks on hageja oma väiteid muutnud – esmalt teavitas ta, et läbijooks toimus
  4. aastal, kuid siis väitis, et see toimus hoopis
  5. aastal; nõue on aegunud, sest hageja pidi väidetavast kahjust teada saama juunis
  6. MAAKOHTU OTSUS
  7. Maakohus jättis hagi
  8. mai 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa. 3.
  9. Maakohus tuvastas, et: - hageja on elamus asuva korteri nr 12 omanik ja kostja liige; hageja omandas korteri
  10. veebruaril 2011 sõlmitud lepingu alusel. 3.
  11. Maakohus kvalifitseeris poolte suhte käsunduslepingu laadseks lepinguliseks õigussuhteks, milles hageja osaleb käsundiandjana ja kostja käsundisaajana (

§ 619

). Sellises suhtes saab nõuda kahju hüvitamist

§ 115järgi, mh ka tegevusetuse alusel. Maakohus märkis, et kostja ei ole rikkunud kohustusi õigusvastase käitumisega. 3

(13)3.
  1. EMÜK-i arvamuses nimetatud kahjustusi ei saa seostada hagi alusena esile toodud läbijooksuga. Arvamusest nähtub, et kahjustuste tekkimise aega ja vanust ei ole võimalik tuvastada. Seega ei ole tõendatud seenkahjustuste tekkimise põhjuslik seos
  2. aasta juunis toimunud veelekkega. GECC arvamusest korteri taastamisväärtuse kohta nähtub, et kahjustuste tekkimise aega ja vanust ei olnud võimalik määratleda. Seega ei saa nimetatud tõendis toodud taastamistööde maksumust siduda
  3. aasta suvel tekkinud veekahjustusega. Samuti ei ole hageja põhistanud kuidas hilisemad, menetluse ajal koostatud arvamused katuse ülevaatuse kohta (koostatud
  4. augustil 2015) ja korteri autonoomse küttesüsteemi vee mahu ja võimaliku lekke kohta (koostatud
  5. aprillil 2016) on seotud väidetava kahju tekkimisega. Maakohus hindas tunnistajate ütlusi ja kostja juhatuse liikmete vande all antud seletusi ning jõudis järeldusele, et
  6. aasta suvel vähemalt olulist vee läbijooksu ei toimunud, pigem võis esineda vähene veeleke. Tunnistaja LR käis korteris, kui oli toimunud väidetav läbijooks. Tema ütluste kohaselt voolas vett ja kausid olid magamistoas tilkuvate kohtade all. JE ei mäletanud, mis ajal ta täpselt korteris käis, samuti teadis ta läbijooksust üldsõnaliselt ning korteris viibides ei olnud sellest juttu. Kostja juhatuse liige IK käis hageja korteris
  7. juunil 2011, aga vee läbijooksu ta ei näinud. MM, kes käis korstna katuseplekke parandamas
  8. aasta suvel, ei kinnitanud suure vee läbijooksu võimalust. Tema sõnul oli silikoon oma aja ära elanud, ning väheses koguses võis sealt vett läbi niriseda. maili K seletuse kohaselt juunis 2011 korstnajala juurest hageja korterisse läbijooksu ei toimunud, mistõttu hooldusfirma ei käsitlenud juhtumit avariitööna, seal võis olla läbi tilkumine. Vee läbijooksu kohta on ütlusi andnud vaid LR, kuid teised tõendid, sh dokumentaalsed, seda ei kinnita. MH teostas hageja korteris hallituse tõrjetöid ca kolm aastat tagasi, veekahjustuse toimumise aega tema ei teadnud, seega ei kinnita ka tema ütlused kahju tekkimist
  9. aasta juhtumist. Maakohus tuvastas, et korteris toimus veeavarii/uputus/läbijooks 2010 aastal. Selle kohta on hooldusfirma akt, kirjeldus radiaatori purunemise kohta, tunnistaja AJ ütlused ja hooldusfirma tegevjuhi ütlused. AJ käis korteris
  10. aastal, kui oli veeuputus, korterisse lasi neid eelmise omaniku ema. Tunnistaja nägi, et radiaator oli purunenud magamistoas, tema kahju hüvitas kindlustusfirma. Tunnistajale oli teadlik ka korteri ülevaatuse aktist, mis koostati veeavarii põhjuste kohta. Samuti kinnitas ta, et korteris keegi
  11. aastal ei elanud, sama ütles tunnistajana eelmine omanik. Tunnistaja AM kinnitas veebruaris 2010 toimunud veeavariid, esitatud on fotod korteri radiaatorist. Tunnistaja ütlused radiaatori purunemise osas on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Seega on tõendatud vee läbijooks
  12. veebruaril
  13. Samuti on esitatud tõendeid, et majas toimusid läbijooksud enne
  14. aastat ja katuse parandamise tööde ajal. Nii JL ütlustega ja eelmise omaniku ütlustega on tõendatud, et enne
  15. aastat läbijooksud toimusid. Korteri eelmise omaniku ütluste kohaselt loovutas ta kõik kahju nõude õigused hagejale, aga kohtule dokumente nõudeõiguse loovutamise kohta ei esitatud ja korteriomandi ostumüügileping seda ei kajasta. Õige on kostja väide, et kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla tagada hagejale selliste kulutuste kompenseerimise, mis on suunatud tema korteri puuduste kõrvaldamisele, mis esinesid seal enne korteri omandamist hageja poolt ning mille peaks hüvitama korteri eelmine omanik. 3.
  16. Viivise väljamõistmiseks puudub alus, kuivõrd kahju on tõendamata. 3.
  17. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel. 4
(13)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või teise võimalusena saata asi maakohtule uuesti lahendada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  2. Maakohtus jäid ebaõigesti tuvastamata

§ 115lg 1 kohaldamise eeldused: (a) kostja rikkus enne 1.

jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ning korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-test 5 ja 6 tulenevat kohustust (hoida korras elamu katus), sh ei ole kohustus täidetud pelgalt hoolduslepingu sõlmimisega; (

  1. b)2011. aasta juunis toimus veeavarii, mille tagajärjel voolas hagejale kuuluvasse korterisse sellisel hulgal vett, mis tekitas hagetava kahju; selle väitega seonduvad tõendid jättis maakohus hindamata; (
  2. c)kostja kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. 4.2. Hagejale läksid KÜS § 5¹ alusel üle korterimandi eelmise omaniku õigused ja kohustused, sh õigus nõuda varasema kahju hüvitamist; lisaks olid samad nõuded hagejale ka loovutatud. 4.3. Isegi kui kahju põhjustas 2010. aasta avarii, siis on hagejal ikkagi nõudeõigus kostja, mitte aga talle korteriomandi võõrandanud eelmise omaniku vastu. 4.4. Maakohus viis läbi puuduliku eelmenetluse, mh ei teinud kohus kordagi ühtegi ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks. 5. Kostja vaidleb kaebusele vastu. 6. Hageja esitas 12. märtsil 2013 seisukoha, mida täiendas järgmisel päeval. Selles esitas hageja mh vastuväite kohtu tegevusele. Lisaks käsitles hageja küsimusi, kas tema varasemad avaldused on protokollitud õigesti ja kas kohus on taotlustest kohaselt aru saanud. 7. Kostja leidis, et vastuväide ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagetava kahjuhüvitise osasumma 2 466,09 eurot ja sellelt viivise välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega hagi selles summas rahuldab. Ülejäänud osas pole alust vaidlustatud otsust muuta. Hageja kannab menetluskulud. 9. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh poolte seni lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata hageja 12. märtsi 2018 vastuväide kohtu tegevusele. Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata ja järgib selles osas 2. märtsi 2018 määruse põhjendusi. Hageja taotlustele tunnistajate ülekuulamiseks, menetluse peatamiseks ja menetlusosaliste kaasamiseks vastab kohus täiendavalt otsuse p-s 19. 10. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune korter (I kd tl 37) kuulus hagejale alates 2011. aasta kevadest. Kostja on elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu. Need asjaolud maakohus tuvastas ja neid ei ole kaebusega vaidlustatud. Pooled tõid täiendavalt esile, et 2005. aastal toimus elamu katuse remont, mille teostamisel esines puudusi ja kolmanda korruse korterid said seeläbi kahjustada. Hageja korteriomandi endine omanik pöördus kostja poole kahju väitega, aga ei esitanud kahju hüvitamise ega puuduste kõrvaldamise nõuet, samuti ei võimaldanud kostjale sel ajal juurdepääsu korterisse. Korteris toimus 2010. aastal veeavarii küttesüsteemi lekke või vigastuse tõttu. Hageja esile toodud veekahju 2011. aasta juunis võis olla tingitud 2005. aasta tööde puudustest, mis ilmnesid olulise hilinemisega. Selle kahju põhjustada võinud puudus elamu katusel kõrvaldati paari nädala jooksul. Nende asjaolude üle ei ole pooltel vähemalt praeguseks enam vaidlust. Lisaks on pooled viidanud veekahjudele, mis võivad pärineda 2006–2008. aastast. 5

(13)11. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ja tugines sisuliselt väitele, et kostja korteriühistuna ei hoidnud korteriomanike kaasomandis olevat elamu osa seisukorras, mis oleks vältinud ilmastikust tingitud kahju tekkimise hageja korteriomandile. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte ja nõude lepinguliseks KÜS § 2 lg 1 ja

§ 115lg 1 alusel.

Põhimõtteliselt on selline kvalifikatsioon õige märkusega, et tegemist on tehingulaadse õigussuhtega (vt selle kohta ka Riigikohtu

  1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11 esimene lõik). Kostja vastutuse aluseks saab olla mh tegevusetus (vt samas teine lõik). Korteriühistu eesmärk oli KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KOS § 15 lg 5 järgi võis korteriomanik mh nõuda, et korteriomandi eset valitsetaks korteriomanike huvidest lähtudes. KOS § 15 lg 6 p 2 järgi hõlmab selline valitsemine ka korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu puhul kuulub sinna hulka elamu katuse korrashoidmine. Tervikuna tulenes viidatud normidest korteriühistule kohustus hoida elamu katus korras (vt ka Riigikohtu
  2. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12 teine lõik ja selles viidatud varasem praktika).
  3. Seega on hageja põhinõude õiguslik alus

§ 115

lg 1, mis näeb ette ka hagi rahuldamise peamised eeldused: pooltevahelisest võlasuhtest tuleneva kostja kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ja kostja vastutus. Kui kohus tuvastab need eeldused, siis tuleb täiendavalt kontrollida kahju hüvitamise nõude rahuldamise muid eeldusi (vt nt Riigikohtu

  1. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 28). Ringkonnakohus kontrollib hageja põhinõude rahuldamise eelduseid ja ulatust järgmiselt: - - - kas korterile üldse põhjustati veekahju
  2. aasta juunis, kas samale korterile on varem põhjustatud samalaadset kahju ning millistele kahju põhjustanud sündmustele ja kahjule saab hageja tugineda käesolevas asjas esitatud nõude faktilise alusena (järgnevas p 13); kas kostja on rikkunud eespool p 11 teises lõigus kirjeldatud kohustust (p 14); kas kostja vastutab rikkumise eest (p 15); kas kostja rikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (p 16); kas hagejal tekkinud kahju, millele hageja saab tugineda, on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga, samuti kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav või kas see tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (p 17); kuidas määrata hagejale hüvitatava kahju summa (p 18). Viivise nõude rahuldamine

§ 113lg 1 alusel on võimalik üksnes põhinõude edukuse korral (p 21).

  1. Kahju ja seda põhjustanud sündmuste tuvastamiseks tuleb käsitleda korteris erineval ajal toimunud veekahjusid ja poolte väiteid kahju olemuse kohta. 13.
  2. Hageja väidab, et
  3. aasta juunist alates sai korter elamu katuse läbijooksu tõttu veekahjustusi. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et see väide on tõendatud. Maakohus omistas põhjendamatult suurt kaalu vaid osade tunnistajate ütlustele ja kostja vande all antud seletustele, aga jättis ülejäänud tõendid praktiliselt tähelepanuta. Ringkonnakohus tuvastab hageja ja hooldusfirma kirjavahetuse (I kd tl 186–187), kostja juhatuse liikme
  4. juuli 2011 e-kirja (II kd tl 89), hooldusfirma
  5. juuli 2011 pakkumise ja
  6. augusti 2011 akti (II kd tl 142, 143), hageja esitatud videosalvestiste (
  7. augusti 2015 menetlusdokumendi lisa nr 7,
  8. aprilli 2015 hagi tagamise taotluse lisadena esitatud videod) ning tunnistajate LR ja MM ütluste (III kd tl 157–158, 169–170) põhjal, et
  9. aasta suvel toimus korteris vee läbijooks, mille põhjustas varasem ebakvaliteetne töö katuse remontimisel. 6

(13)Kostja on
  1. aasta läbijooksu osas menetluses esitanud vastuolulisi avaldusi. Hagile vastates väitis kostja, et teda ei ole sellisest läbijooksust teavitatud (I kd tl 156), aga
  2. veebruari 2015 korraldaval istungil möönis, et käis korterit üle vaatamas (II kd tl 40 pöördel). Eelviidatud e-kirjadest, aga lisaks hageja ja kostja vahel sama aasta juulis toimunud kirjavahetusest (I kd tl 188, II kd tl 89–90) ning tunnistaja LR ütlustest nähtub, et kostja oli hageja pretensioonist teadlik. Kostja seaduslik esindaja IK andis vande all seletuse, et hageja teatas talle läbijooksust
  3. juunil 2011 (III kd tl 172–174). See ühtib hageja seletusega (V kd tl 49–51). Seega teadis kostja läbijooksust hiljemalt
  4. juunil
  5. 13.
  6. Maakohus tuvastas õigesti, et korteris toimus veekahjustus
  7. aastal. Selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Lisaks nähtub EMÜK-i arvamusest, et hageja on varem väitnud vee läbijooksu
  8. aastal (I kd tl 9–16), samast asjaolust lähtub ka GECC-i arvamus (I kd tl 44–55). Usutav ei ole hageja väide, et ta alles hiljem märkas nii olulist erinevust kahju põhjustamise asjaolude kirjeldamisel. EMÜK-i arvamus koostati
  9. oktoobril 2012 ja õiend aastaarvu parandamise kohta alles
  10. oktoobril 2013 (I kd tl 36). Korteri eelmise omaniku ja kostja kirjavahetusest nähtub, et korteris esines veekahju juba
  11. aastal ja eelmisel omanikul oli võimalik nõuda vastava kahju hüvitamist (II kd tl 131–138), seda kinnitavad ka tunnistaja JL ütlused (III kd tl 167). Eelmine omanik tunnistajana avaldas samuti, et elamu katusega oli kogu aeg probleeme, nii enne kui ka pärast katuse remonti (V kd tl 180–182). Kostja seadusliku esindaja IK vande all antud seletuse järgi kurtsid korteri üürnikud veekahju ka
  12. aastal, see on kooskõlas eelmise omaniku ütlustega, kes viitab sarnasele olukorrale aastatel 2005–
  13. Varasema veekahju esinemist ei lükka ümber eelmise omaniku ega
  14. juunil 2011 korteri hagejale üleandmise juures viibinud KK kirjalikud kinnitused (III kd tl 108, 147). Korteri eelmine omanik kuulati üle ka tunnistajana ja tema ütlused ei ole kooskõlas varasema kirjaliku kinnitusega. Kuigi menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes, ei ole see siiski tunnistaja ütlus TsMS § 251 või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks võib tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu
  15. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1115-15, p 18 kolmas lõik, ja selles viidatud
  16. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Kostja seadusliku esindaja IK vande all antud seletuse kohaselt ei erinenud korteri seisukord veekahjustuse osas
  17. ja
  18. aastal. Samuti ei välistanud varasema kahju esitamist tunnistaja PP, kes toimetas GECC-i arvamuse koostamist (III kd tl 160–161). Kokkuvõtvalt ei viita miski muu peale KK kinnituse korteri seisukorra märkimisväärsele muutusele just
  19. aasta juunis. Seetõttu ei saa sellest tõendist juhinduda. 13.
  20. Hageja ei saa kostjalt edukalt nõuda sellise veekahju hüvitamist, mis toimus enne korteri omandamist, sest selles osas oleks hageja nõue igal juhul aegunud. Kostja on aegumisele tuginenud. Ringkonnakohus sedastas eespool p 11 esimeses lõigus, et poolte vahel on tehingulaadne õigussuhe. Sellisel suhtel rajanev kahju hüvitamise nõue kostja vastu aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel kolme aastaga, kusjuures aegumistähtaja algus tuleb määrata TsÜS § 147 lg 2 ning

§ 82lg 7 esimese ja kolmanda lause järgi.

Senises kohtupraktikas on leitud, et käesolevas asjas esitatuga mõneti sarnase nõude sissenõutavaks muutumise mõistlik aeg on kolm kuud (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-16-17, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealuse ajaperioodi pikkus ka praegusel juhul kolm kuud. 7

(13)Veekahju on olemuselt selline, mille toimumine ja üldjuhul vähemalt ka osaline tagajärg on koheselt nähtavad. Järelikult saaks hageja
  1. juunil 2014 esitatud hagis edukalt tugineda üksnes kahju põhjustanud sündmustele, mis toimusid alates
  2. märtsist
  3. Enne seda kuupäeva toimunud sündmustest tingitud kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja ei tugine väitele, et mingi osa kahjust oleks põhjustatud
  4. aastal enne juunikuud. Maakohus sellist kahju ka ei tuvastanud ja ükski kaebuse väide ei ole suunatud kõnealusel perioodi sündmuste osas asjaoludele maakohtust erineva hinnangu andmisele. Kuna
  5. märtsile 2011 eelnenud sündmustest tekkinud kahju hüvitamise nõue on aegunud, siis ei ole vaja vastata poolte väidetele küsimuses, kas korteri eelmine omanik sai vastava kahju hüvitamise nõude hagejale loovutada või kas loovutamise väide on tõendatud. 13.
  6. Hageja nõuab seenekahjustuse, mööblikahju ja korteri remondikulu hüvitamist, samuti saamata jäänud tulu põhjusel, et seenekahjustuse tõttu ei saanud korterit üürile anda. Neist kahjudest on mööblikahju tekkimine ja suurus tõendamata. Madratsi kohta hageja esitatud fotodelt (I kd tl 109, 131) nähtub, et madratsile on asetatud ämber vee kogumiseks, aga fotost ei saa teha järeldust, et madratsi kahjustused on tekkinud samal ajal toimunud vee läbijooksu tulemusel. Pigem viitab foto sellele, et kahjustused olid madratsil varem. Kostja esitatud fotod madratsist (II kd tl 146, 149) kinnitavad seda arusaama, ka nende järgi on
  7. juunil 2011 madratsil olnud nähtavad oluliselt varasemad kahjustused. EMÜK-i arvamusele on küll lisatud ka foto väidetavalt kahjustatud toolijalgadest, aga samas arvamuses asjatundja ei tuvastanud, et mööblil oleks esinenud niiskuskahjustusi. Asjatundja käis korteris
  8. augustil 2012 ja
  9. oktoobril 2012, mistõttu ei ole toolijalgadel olevad jäljed ka seostatavad
  10. aasta suve veeläbijooksuga. Hageja ei ole toolide kahjustamisele ka tuginenud. Teistelt fotodelt (sh I kd tl 108, 110–130, 132–41, II kd tl 144, 145, 147, 148, 150– 159) ega muudest tõenditest mööblikahju ei nähtu. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, milline on väidetavalt kahjustatud madratsi parandamise või asendamise kulu. 13.
  11. Senise põhjal saab kokku võtta, et korteris toimus
  12. aasta juunis vee läbijooks, mis kahjustas korterit. Korteris olnud mööbli kahjustamise väide ei ole tõendatud ja selles osas jääb hageja nõue 2 000 euro saamiseks kahju tõendamatuse tõttu rahuldamata. 14.

§ 101lg 1 ja § 115 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eeldus kohustuse rikkumine.

Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas kostja rikkus eespool p 11 teises lõigus kirjeldatud kohustust, st elamu (täpsemalt selle katuse) korrashoiu kohustust. 14.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja on korrashoiukohustust täitnud pelgalt sellega, et sõlmis kinnisvara korrashoiulepingu (III kd tl 133–139). Kostja pidi lisaks selle lepingu täitmisel ilmutama piisavat hoolt ja jälgima, et hooldusfirma tegelikkuses elamut sel viisil hooldab, mis tagab korteriomanike varale mõistliku kaitse ilmastikukahju eest. 14.
  2. Tunnistaja MM ütluste järgi kulus katusel korstna juures puuduse kõrvaldamiseks üks kuni kaks päeva. Kostja seadusliku esindaja IK seletuse kohaselt sai ta teada läbijooksust
  3. juunil 2011 ja hooldusfirma esindaja tuli katust üle vaatama
  4. juunil
  5. Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama, et need ütlused on ebausaldusväärsed. Ka hageja vande all antud seletuse järgi teavitas ta kostjat
  6. juunil
  7. Samas esitas hooldusfirma pakkumise remonditöödeks alles
  8. juulil 2011 ja teostas tööd
  9. augustiks 2011 (vt eespool p 13.1 teine lõik). Kostja juhatuse teise liikme MK seletusest nähtub, et hooldusfirma ei käsitlenud olukorda avariilisena (III kd tl 176–178), ka see ütlus ei ole ebausaldusväärne. 14.
  10. Kostja pidi korrashoiukohustuse täitmiseks tegutsema operatiivselt ja nõudma sellist toimimist ka hooldusfirmalt. Kuna kostja teavitamisest katusel esinenud puuduse kõrvaldamiseni kulus enam kui kaks kuud, siis rikkus kostja kohustust hoida elamu korras. 8

(13)14.
  1. Kostja korteriühistuna pidi ka korraldama
  2. septembri 2005 lepingu (III kd tl 207–214) täitmist, sh tagama ehitusjärelevalve ja kontrollima muul viisil mõistlikult, et ehitustööd tehakse kohaselt. Katuse hilisema ülevaatamise käigus tuvastati, et töid ei tehtud nõuetekohaselt (IV kd tl 57–74). Seega rikkus kostja oma kohustusi juba varem, mh sellega, et ei lasknud katusel tehtud tööde kvaliteeti vahepeal kontrollida. 15.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, kusjuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Viivitamine katuse läbijooksu kõrvaldamisel ei ole käsitatav vääramatu jõuna

§ 103lg 2 tähenduses.

Kostja pole tõendanud, et eelmises p-s 14 tuvastatud rikkumine oleks mingil muul alusel vabandatav, seega vastutab kostja rikkumise eest. 16. Kostja peab hagejale

§ 127

lg 4 järgi hüvitama üksnes sellise kahju, mis on talle ette heidetava rikkumisega põhjuslikus seoses. 16.

  1. Ringkonnakohus ei tuvasta põhjuslikku seost seenekahjustuse ja kostjale ette heidetava rikkumise vahel. EMÜK-i arvamusest nähtub, et seenekahjustuse tekkimise aega ja vanust polnud asjatundja rakendatud meetodil võimalik tuvastada. Eespool p-s 13.2 tuvastas ringkonnakohus, et korteris oli ka varem veekahjusid. Viidatud arvamuse järelduse kohaselt saab leitud seen (Stachybotrys chartarum) kasvada väga kõrge pinna- ja õhuniiskuse tingimustes. Seda kinnitas ka UK arvamus (II kd tl 7–8). Samas leiti, et hallitusseente kasvu algusaja määramiseks on vaja teada, millal saavutas materjalide pind kasvuks vajaliku märgumise astme, täpsemalt, millal toimus materjali läbimärgumine. Eespool p-s 13.1 hinnatud tõendid vee läbijooksu kohta
  2. aasta juunis ei võimalda järeldada, et siis oleks vee läbijooks olnud sedavõrd ulatuslik, millega võinuks kaasneda väga kõrge pinna- ja õhuniiskus korteris või korteri ehitamiseks või viimistluseks kasutatud materjalide läbimärgumine. Läbijooksu põhjustas ehituspuudus elamu katusel korstna juures ja läbijooksev vesi oli sadevesi. Tunnistaja LR ütluste järgi oli põrandal üksnes see osa veest, mis pritsis anumatest uuesti välja. Tunnistaja MM ütluste järgi oli
  3. aasta suvel katuselt korstna juures läbi jooksnud vee kogus pigem väike. 16.
  4. Hageja tugineb sellele, et korteri väljaüürimist takistas just seenekahjustus. Eelmises p-s 16.1 märgitud tõttu ei ole seega ka saamata jäänud tulus avalduv kahju põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. 16.
  5. Seevastu remonditööde osas esineb põhjuslik seos kostjale ette heidetava rikkumisega. Kui vee läbijooksu
  6. aasta juunis poleks esinenud, siis oleks korteris hiljem kindlaks tehtud veekahju olnud vähemalt väiksem. Tuleb lähtuda eeldusest, et korterisse läbi maja konstruktsioonielementide tungiv vesi toob alati kaasa teatava kahju. 16.
  7. Käesoleva punkti põhjal saab kokkuvõtvalt märkida, et põhjusliku seose puudumise tõttu ei ole hageja kahju hüvitamise nõue 10 873,60 euro ( = 4073,60 + 6800) ulatuses põhjendatud.
  8. Kostja vastutus võib lisaks olla piiratud kas kohustuse kaitse-eesmärgi või ettenähtavuse põhimõttega. 17.
  9. Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust

§ 127

lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning

§ 127

lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul kohalduvad samad piirangud käesolevas asjas lepingusarnases võlasuhtes. 17.2. Eelmises punktis märgitust tuleneb, et kohustust rikkunud kostjat ei loeta vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist kohustuse täitmine ei pidanud ära hoidma, 9

(13)ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju.

§ 127

lg-d 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha (Riigikohtu

  1. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13 teine lõik). 17.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on elamu katuse läbijooksu tulemusel ülemises korteris tekkiv veekahju hõlmatud KOS § 15 lg-st 5 ja lg 6 p-st 2 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga ja see on ka mõistlikult ettenähtav. Kas selles osas on asjakohane eespool p-s 16.3 märgitu, et vee läbijooksuga elamus kaasneb tavapäraselt korteri kahjustumine, see pidi olema teada ka kostjale. Seega ei anna

§ 127lg-d 2 ja 3 alust kostja vastutust piirata.

18. Lõpuks tuleb kindlaks teha hüvitatava kahju suurus. 18.1.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 18.2. Veekahjustustest tingitud remonditööde kuluna nõuab hageja 13 716,54 euro hüvitamist, millele lisandub nende tööde maksumuse tuvastamise kulu 1 080 eurot – kokku 14 796,54 eurot. See on otsene varaline kahju

§ 128

lg 3 tähenduses ja

§ 127lg 1 järgi põhimõtteliselt hüvitatav.

Märgitud summas kahju on piisavalt tõendatud GECC-i arvamuse ja selle saamise kuludokumentidega (I kd tl 44–61). Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, nagu ei saaks asjatundja arvamusega tõendada kulude suurust olukorras, kus kohtumenetluse ajaks on kuludele vastavad tööd teostatud. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, samuti ei saa juba eelnevalt ühegi tõendi tähtsust välistada. Viidatud arvamus põhineb olukorra hinnangul pärast hagetava kahju tekkimist ja on kohaselt põhjendatud. Kostja oleks pidanud oma vastuväite tõendamiseks esitama teisi tõendeid, mis kinnitaks tööde odavamalt teostamise võimalust või tööde mittevajalikkust. Seda kostja ei teinud. Hageja ei pidanud tõendama, et kulu on tegelikult kantud. 18.3. Siiski ei ole remonditöödega seonduv kahju tervikuna hüvitatav, sest see on tekkinud mitme järjestikkuse veekahju tulemusel alates 2005. aastast (vt eespool p-d 13.1 ja 13.2), aga p-s 13.3 märgitu kohaselt saab kostjalt edukalt nõuda ainult selle kahju hüvitamist, mis tekkis 2011. aasta juuni läbijooksu tagajärjel. 18.4.

§ 127

lg 6 näeb kohtule ette võimaluse määrata kahjuhüvitise suurus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, aga kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Menetlusõiguslikult on kohtul see võimalus TsMS § 233 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu

  1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942, p 33). Tuvastatud asjaoludel toimusid korteris veekahjud kuue aasta jooksul (2005–2011). Kuigi pooled ei ole väitnud ja ringkonnakohus ka ei tuvastanud läbijookse igal aastal, siis on
  2. aasta läbijooksu kohta esitatud tõenditest tervikuna võimalik järeldada suhtelisel piiratud veekahju. Sarnaselt olid varasemad kahjustused tingitud sadeveest, v.a
  3. aasta kahjustused, mille ulatus ei olnud ka väga suur, sest küttesüsteemist voolas välja piiratud veekogus. Pooled ei esitanud kalkulatsioone ega muid andmeid selle kohta, kuidas hagetav kahju võiks täpselt seonduda mitme aasta jooksul toimunud sündmustega. Praeguseks on selliste tõendite kogumine kas äärmiselt kulukas või lausa võimatu. EMÜK-i ja GECC-i arvamustes on lähtutud kahju põhjustamisest pikema aja vältel, aga ka asjatundjad ei ole pidanud võimalikuks arvamuste andmise käigus hinnata kahju põhjustanud sündmuste osakaalu. Neil kaalutlustel on kohane määrata kostjalt saadava hüvitise suuruseks 1/6 (ehk ühele aastale kuuest vastav osa) hageja tõendatud kahjust, mis on kostjale ette heidetava rikkumisega põhjuslikus seoses. 10

(13)Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et kahju on ajas ilmselt suurenenud hageja (ja korteri eelmise omaniku) tegevusetuse tõttu. Kui vee ja niiskuse põhjustatud kahjustus jääb õigeaegselt kõrvaldamata, siis seeläbi kahju pigem suureneb. Samuti tuleb arvestada hageja enda käitumist korteri omandamisel, sest ta ei vaadanud korterit üle (V kd tl 20, 26). Asjakohane ei ole hageja vande all antud seletuse väide, et korteri omandamisega oli kiire. Võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu sõlmimise vahele jäi üle 50 päeva (V kd tl 18, 25), mis kahtlemata on piisav aeg ülevaatuse korraldamiseks. Eelmise omaniku tunnistajaütluste järgi oli hagejal võimalus korter üle vaadata ja eelmine omanik selgitas talle korteriga seonduvaid probleeme. Lisaks kinnitas hageja oma vande all antud seletuses, et ka 2011. a suvel ei teinud ta vee- ja niiskuskahju kõrvaldamiseks midagi. Neil kaalutlustel ei ole eraldi enam vaja kaaluda hüvitise vähendamist

§ 139või § 140 alusel.

18.

  1. Ringkonnakohus tuvastas, et põhimõtteliselt on hüvitatav remonditööde ja nende maksumuse kindlakstegemise kulu (eespool p 18.2). Eelmises p-s 18.4 märgitu järgi moodustab kostjalt välja mõistetav hüvitis nende kulude summast 1/6 ehk 2 466,09 eurot ( =14796,54 : 6).
  2. Hageja ülejäänud menetluslikud etteheited maakohtule ei ole põhjendatud. Maakohus lahendas õigesti menetluslikud taotlused ega jätnud täitmata eelmenetluse ülesandeid. Hagejale anti ohtralt võimalusi taotluste ja seisukohtade esitamiseks, mille tulemusena menetlus muutus ebaülevaatlikuks. Kui pool ise takistab kohtu tegevust pidevalt uute taotluste esitamise, tähtaegade pikendamise ja istungite edasilükkamiste soovidega, siis ei ole üldjuhul põhjendatud teha hiljem kohtule etteheiteid menetluse juhtimise osas. KR ülekuulamine kostja tahtluse tõendamiseks polnud vajalik, sest eespool p-s 17 otsustatu kohaselt ei sõltu lahend kostja tahtlusest. Kahju osaliselt varem tekkimine oli piisavalt tõendatud ja selle kohta täiendava tõendi kogumine polnud enam kohane. Tunnistaja JE ütluste hindamata jätmise etteheide ei ole asjakohane, neid ütlusi maakohus hindas ja tegi neist ka õiged järeldused. Maakohus ei pidanud menetlust peatama ega kaasama menetlusse täiendavaid isikuid. Hagi esitamisel otsustab hageja ise, kelle vastu hagi esitada. Eeldatavasti poleks samal alusel hagi teiste korteriomanike vastu ka edukas. Hageja ei põhistanud, miks peaks teisi korteriomanikke menetlusse kaasama.
  3. Seega jättis maakohus sisuliselt õigesti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summat 2 466,09 eurot ületavas osas. Üksnes nimetatud summa ulatuses annab kaebuse esimene väide alust vaidlustatud lahend tühistada ja uue otsusega põhinõue selles summas rahuldada. Kaebuse teised väited ei ole eeltoodud põhjendustel edukad.
  4. Tulenevalt põhinõude osalisest rahuldamisest, kuulub osaliselt rahuldamisele viivise nõue. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastav viivise summa alates 9. juunist 2014 kuni otsuse tegemise päevani on 747,83 eurot järgmise arvutuse kohaselt (viivisekalkulaator.ee järgi): Võlaperiood % aastas % päevas 09.06.14 – 30.06.14 01.07.14 – 31.12.14 01.01.15 – 30.06.15 01.07.15 – 31.12.15 01.01.16 – 30.06.16 01.07.16 – 31.12.16 01.01.17 – 30.06.17 01.07.17 – 31.12.17 01.01.18 – 16.03.18 8,25 8,15 8,05 8,05 8,05 8 8 8 8 0,022603 0,022329 0,022055 0,022055 0,021995 0,021858 0,021918 0,021918 0,021918 Summa päevas 0,557404 0,550647 0,543891 0,543891 0,542405 0,539036 0,540513 0,540513 0,540513 Perioodis päevi 22 184 181 184 182 184 181 184 75 Perioodi summa 12,262888 101,319048 98,444271 100,075944 98,71771 99,182624 97,832853 99,454392 40,538475 11

(13)
  1. Kokku on kostjal kohustus maksta hagejale otsuse tegemise päeva seisuga 3 213,92 eurot (= 2466,09 + 747,83). Hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt.
  2. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel siiski hageja kanda ja vastavalt kulude jaotusele tuleb need kindlaks määrata kostja menetluskulude nimekirja põhjal. 23.
  3. Kostja nõustus ringkonnakohtu pakutud kompromissiga summas 2 500 eurot, mis vastab käesoleva otsusega rahuldatud põhivõla ulatusele. Otsusega täiendavalt välja mõistav viivis ei mõjuta seda, et otsus tehakse sellesarnases ulatuses nagu oleks kompromissiga nõustunud kostja. Seega kannab hageja kõik menetluskulud ja maakohtu otsus jääb kulude jaotuse osas muutmata. 23.
  4. Maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate kulude summa. Seda ei ole hageja kaebuses vaidlustanud, st ringkonnakohtul puudub alus kulude kindlaksmääramist kontrollida. 23.
  5. Kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja tasumäär (125 eurot/t, millele lisandub 20% käibemaks – kokku 150 eurot/t) on põhjendatud. Kostja esitas kinnituse, et ta ei saa õigusabikulus sisalduvat käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (TsMS § 174 lg 10). Arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni, apellatsioonimenetluses esitatud väiteid ja vaidluse ulatust, on esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu menetluses kokku 16 t järgmiste toimingute eest (võttes arvesse ka nende vahel tehtud väiksemaid toiminguid): - kaebusele vastamine – 6 t;
  6. oktoobri 2017 istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine – 2 t;
  7. detsembri 2017 seisukoha koostamine – 0,5 t;
  8. detsembri 2017 menetlusdokumendi koostamine – 2,5 t;
  9. jaanuari 2018 istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine – 2 t;
  10. veebruari 2018 seisukoha koostamine – 2 t;
  11. veebruari 2018 seisukoha koostamine – 1 t. Hagejal tuleb kostjale hüvitada ringkonnakohtu menetluskulust vajalik ja põhjendatud kulu summas 2 400 eurot ( = 16 × 150). 23.
  12. Koos maakohu menetluskuludega peab hageja kostjale kokku hüvitama 16 944 eurot ( = 14544 + 2400).
  13. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikkused rahalised kohustused. Ringkonnakohtu hinnangul saab viidatud sätet kohaldada ka menetluskulude hüvitise ja otsusega rahuldatud nõude tasaarvestamisel. Kostjal tuleb hagejale tasuda 3 213,92 eurot (eespool p 22) ja hagejal kostjale 16 944 eurot (p 23.4). Nende summade saldona tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 13 730,08 eurot ( = 16944 – 3213,92). Mõlemad pooled nõuavad teineteiselt viivist. Kuna tasaarvestusega lõppevad poolte rahalised nõuded tasaarvestatud osas, siis tuleb kostjal vastavalt TsMS § 177 lg-e 4 maksta hagejale viivist

§ 113lg 1 teises lauses ette nähtud määras alates otsuse jõustumisest. 25. Juhindudes Ts

MS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud (ja ka ei saaks vaidlustada) osas, milles maakohus rahuldas osaliselt protokolli parandamise taotluse ja jättis hageja 29. mai 2017 avaldused tähelepanuta (resolutsiooni p-d 2–6). Need on maakohtu menetluslikud otsustused, mida ringkonnakohus küll ei muuda, aga mida ei ole ka vaja esitada resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 12

(13)Nimelt lähtub TsMS § 654 lg 2² eesmärgist võimaldada pooltel, kohtutäituril ja Riigikohtul paremini aru saada sellest, milline on lõpplahendi sisu (vrd nt Riigikohtu
  1. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-14, p 10 kolmas lõik). Seda eesmärki ei järgiks maakohtu menetluslike otsuste kordamine. Lisaks ei tähenda resolutsiooni terviklikust sõnastusest mõne otsustuse väljajätmine maakohtu lahendi resolutsiooni muutmist (vt samas neljas lõik, samuti Riigikohtu
  2. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14, p 18 neljas lõik). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm J ÕU S TU N U D R I I G I KO H T U 2 2 .1 1 .2 0 1 8 O TS US E S T O O DU D M U U DA T US T EG A RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081 muutmata, arvestades käesoleva otsuse õiguslikke põhjendusi.
  5. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Mitte võtta asja juurde XX
  7. novembril 2018 esitatud tõendeid.
  8. Jätta menetluskulud Riigikohtus XX kanda.
  9. Mõista XX-lt Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Koidu 11) kasuks välja menetluskulu 960 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
  10. Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja vähem tasutud kautsjon 20 eurot 78 senti. Kautsjon tuleb tasuda vastavalt lisatud makseinfole 15 päeva jooksul arvates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  11. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.