Obsah (8)

§ 34§ 118§ 128§ 84§ 94§ 129§ 68§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 34

lg 2 teise lause alusel volitada üht enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Volitus peab

§ 118lg 3 kohaselt olema samas vormis, mis on ette nähtud tehingu tegemiseks.

VÕS § 115 garantiile kindlat vormi ette ei näe, mistõttu VÕS § 11 lg 1 alusel võib selle sõlmida ka suuliselt või mis tahes muus vormis. Seega piisas Aili Kangrole kostja nimel garantii andmiseks ka teise juhatuse liikme suulisest volitusest, mis kahtlemata oli tal olemas. Kõiki asjaolusid arvestades oli igale mõistlikule isikule hageja olukorras üheselt mõistetav, et Aili Kangro on volitatud kostja esindajana garantiid andma. Kostja on enda teist juhatuse liiget Mati Kreslat kirjeldanud oma kodulehel kui „hooldusjuht: tehnilised küsimused, kütteõli tellimine/müük, konsultatsioonid, hinnapakkumised” ja Aili Kangro tegeleb raamatupidamisega. See on täiendav selge viide, et juhatuse siseselt oli garantiide andmise ja muude finantsküsimustega volitatud tegelema Aili Kangro. 2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja nõude aluseks olev 10. novembril 2016. a väljastatud garantiikiri on tühine, sest garantiikirja allkirjastanud isikul puudus kostja esindamiseks esindusõigus. Tühisest garantiist ei saa tekkida kostjale kohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed 3 saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine).

§ 34

lg 3 alusel kehtib eraõigusliku juriidilise isiku puhul ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Hagiavaldusele lisatud garantiikirjast nähtub, et selle on digitaalselt allkirjastanud ainult kostja juhatuse liige Aili Kangro. Garantiikirja väljastamise ajal ja ka täna kehtiva kostja põhikirja punkti 3.5 alusel on igal juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Äriregistri kaardiandmete väljatrükist nähtub, et kostjal on kaks juhatuse liiget, kes võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt. Ühine esindusõigus on äriregistrisse kantud neljanda kandega

1. novembril
2. a ning on kehtiv tänaseni. Ühise esindusõiguse nõue kostja esindamiseks kehtis ka
3. novembril
4. a, mil on allkirjastatud kõnealune garantiikiri. Kuivõrd ühise esindusõiguse olemasolu oli kantud äriregistrisse, siis polnud Aili Kangrol ainuisikuliselt õigust kostjat esindada ja garantiikirja väljastada. Kehtiva garantiikirja väljastamiseks oli nõutav selle allkirjastamine mõlema kostja juhatuse liikme poolt. Käesoleval juhul pole kostja teine juhatuse liige, s.o Mati Kresla, garantiikirja allkirjastanud. Kuivõrd Aili Kangrol polnud esindusõigust garantiikirja väljastamiseks ning Mati Kresla pole garantiikirja väljastamist ka heaks kiitnud, siis on garantiikiri

§ 128

lg 1 alusel tühine.

§ 84lg 1 alusel pole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kuivõrd garantiikiri on tühine algusest peale, siis pole kostjal tekkinud ühtki garantiikirjas nimetatud kohustust. Kostja ei nõustunud, nagu võinuks erinevate menetlusväliste äriühingute osanike või juhatuse liikmete võimalikest perekondlikest suhetest tuleneda Aili Kangrole ainuesindusõigus garantiikirja väljastamiseks. Tuleb arvestada, et kostja juhatuse liikmeks on ka perekonnaväline isik, s.o Mati Kresla, kelle ülesandeks on äriühingut juhtida pereväliselt. Kostja puhul ei ole tegemist n.ö „perekonnasisese ettevõttega“, kelle siseringis võiks teatud juhtudel eeldada volituste andmist nagu hageja üritab väita. Väär ja täielikult tõendamata on hageja väide, et Mati Kresla volitas Aili Kangrot garantiikirja väljastama. Lisaks ei toeta hageja väidet ka vaidluse asjaolud. Mati Kresla kui perevälise isiku huvid kostja juhatuse liikmena piirduvad üksnes kostja huvidega. Kuivõrd garantiikiri oleks soodustanud kolmandat äriühingut, kuid kostjale toonud kuni 64 000 euro suuruseid kohustusi, siis pole eluliselt usutav, et Mati Kreslal esinenuks huvi Aili Kangro volitamiseks. Kuivõrd kostja usaldas õigusküsimustes juristide õigusnõu, siis ei osanud kostja sellistele juriidilistele nüanssidele ise tähelepanu pöörata. Seetõttu kostja ka ei teadnud, et Aili Kangro andis garantii ainuisikuliselt. Esindusõiguse puudumise fakt tuli ilmsiks alles praeguse kostja lepingulise esindaja töö käigus. Seetõttu ei saanud kostja ka varasemalt tugineda Aili Kangro esindusõiguse puudumisele. Hageja väide, et Housia OÜ, Antti Kangro ja Aili Kangro tegevus „Ostu-müügilepingu nr 3047E“ muudatuste sõlmimise juures võib olla käsitletav pettusena

§ 94mõistes on meelevaldne ja vastuolus asjaoludega.

Ükski hageja nimetatud isikutest ei ole hagejale kunagi väitnud, et Aili Kangrol on ainuesindusõigus tehingute tegemiseks. Liiatigi ei saa rääkida pettusest juhul, kui esindusõiguse ulatus on avalikult nähtav ja kontrollitav läbi äriregistri andmete. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev äriühing kontrollib enne tehingu tegemist teise tehingupoole isikusamasust ning esindusõiguse olemasolu ja selle ulatust. Arvestades hageja aktsiakapitali suurust ning tegutsemisaega ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd suure kogemusega äriühing või selle organi liikmed aktsepteerivad kuni 64 000 euro suuruseid tehinguid ilma teise tehingupoole esindusõigust 4 kontrollimata. Isegi kui hageja ei kontrollinud kostja esindusõiguse aluseid või nende ulatust, siis oli hagejal selleks tasuta võimalus olemas. Järelikult kannab hageja

§ 34

lg 2 ja ÄS § 181 lg 1 alusel ka esindusõiguse puudumise riski, mistõttu ei saanud Housia OÜ, Antti Kangro ega Aili Kangro kuidagi hagejat petta

§ 94mõttes.

MAAKOHTU OTSUS

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdus kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõue põhineb vaidlustamata asjaolul, et 10.11.2016 andis OilTerm OÜ juhatuse liige Aili Kangro garantiikirja, millega garanteeriti FrameHouse OÜ poolt ostu-müügilepingu nr 3074E muudatusest 2 tulenevate kohustuste täielik ja õigeaegne tasumine. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud garantiikiri on tühine või mitte. Kohus sedastas, et kostja põhikirja
2. peatüki punkti 3.5 kohaselt oli igal juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõigis õigustoiminguis, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Äriregistri andmetest nähtub, et kostjal on (oli) kaks juhatuse liiget: Mati Kresla ja Aili Kangro. Esindusõiguse
3. kande all on kirjas, et juhatuse liikmed võivad esindada osaühingut ühiselt. Seega said ja saavad juhatuse liikmed esindada osaühingut kõigis õigustoiminguis ainult ühiselt. Kuna OilTerm OÜ põhikirja ja äriregistrisse kantud andmete põhjal on ette nähtud juhatuse liikmete ühine esindus, siis kehtivad esindajate tehtud tehingud vaid juhul, kui juhatuse liikmed on ühiselt andnud tahteavalduse tehingu sõlmimiseks. Garantiikirja kehtivuseks oli vajalik mõlema kostja juhatuse liikme tahteavaldus garantiikirja sõlmimiseks. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et Aili Kangro tegutses kostja tahte kohaselt ning Aili Kangrol oli olemas vaidlusaluse garantii andmiseks ka teise juhatuse liikme suuline volitus. Kohus ei omistanud tähtsust hageja väidetele perekonna seoste kohta, kuna need ei tõenda volituste olemasolu. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et garantiikiri on tühine, kuna see on antud ilma esindusõiguseta. Esitatud hagi garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks ja sissenõudmiskulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu
5. detsembri
6. a otsus täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant leiab, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, samuti rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kaevatav otsus on olulises osas põhjendamata. Vastustaja ja võlgniku äriühingud kuuluvad ühte kontserni ja nende osanikud, aktsionärid ja juhatuse liikmed on seotud perekondlike sidemetega. 5 Maakohtu seisukoht, et apellandi väited perekonna seoste kohta ei oma tähtsust, kuna need ei tõenda volituste olemasolu, ei arvesta kõiki asjas esitatud tõendeid ja ka vastustaja väiteid kogumis. Apellandi hinnangul omab äriühingu poolt sõlmitud lepingute ja antud tahteavalduste kehtivuse hindamisel tähtsust eelkõige see, kas äriühingule tervikuna ja isikutele, kes vastutavad vastustaja tegevuse juhtimise eest, saab omistada teadmist juhatuse liikme poolt väljastatud garantiikirjast. Ühine esindusõigus teenib äriühingu ja kolmandate isikute vahelistes suhetes seda eesmärki, et äriühingu juhtide tegevus on läbipaistvam ja äriühingusisene kontroll tehingute üle tõhusam – ehk sisuliselt aitab ühine esindusõigus osanikel tagada, et äriühing ei langeks ühe juhatuse liikme kooskõlastamata tegevuse ohvriks. Sama eesmärgi saavutamisele on suunatud äriühingupoolne heakskiit juhatuse liikme poolt ainuisikuliselt sõlmitud tehingule. Vaidlusalust garantiid on võimalik käsitada ebaselge esindusõigusega tehtud tehinguna (

§ 118lg 2), mille puhul tuleb lähtuda talumisvolituse olemasolust.

Vastavalt Riigikohtu praktikale (tsiviilasjad nr 3-2-1-136-16 ja 3-2-1-49-15) võis lepingu sõlminud isiku volitus

§ 118

lg 2 järgi tekkida juhul, kui kostja teadis või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Lisaks talumisvolitusele ei ole

§ 129

lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Apellant on seisukohal, et maakohus on vaidluse lahendamisel jätnud ekslikult kohaldamata nii

§ 118lg 2, kui ka § 129 lg 1, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

Kohus on jätnud tähelepanuta ka apellandi väite selle kohta, et vastustaja andis apellandile samasisulise garantii juba 09.05.2016, mille samuti digitaalselt allkirjastas vaid Aili Kangro (apellandi 27.10.2017 menetlusdokumendi lisa 4). Garantiikirjade andmine vastustaja poolt oli eelduseks, et apellant nõustus vastustajaga sõlmima müügilepingu muudatused, tõstes mh nimetatud lepingus kokkulepitud krediidipiiri. Kirjeldatud seoseid arvestades ei ole eluliselt usutav, et Aili Kangro tegutses esindusõiguseta ning esindatava teadmise ja nõusolekuta, kui kontserni ühe tütarettevõtte juhatajana andis garantii kontserni teise tütarettevõtte kohustuste tagamiseks. Ühtlasi pidid mõlemad garantiid olema kajastatud vastustaja raamatupidamises ja eelduslikult arvesse võetud ka 2016 majandusaasta aruande koostamisel. 10.11.2016 garantiikirja väljastamine oli kontserni kui terviku huvides. Sellega võimaldas kontsernisiseselt üks äriühing teisel oma majandustegevust jätkata, tuues kasu ühisele emaettevõttele. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks vastustaja teine juhatuse liige Mati Kresla oleks pidanud sellele vastu olema. Sisuliselt on kohus sõna-sõna vastu olukorras eelistanud vastustaja tõlgendust asjaoludele, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 1, 2 ja 3. Kohus on apellandi hinnangul kohaldanud ebaõigesti ka

§ 34

lg-t 2 ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastustaja on enda teist juhatuse liiget Mati Kreslat kirjeldanud oma kodulehel kui hooldusjuhti, kelle pädevusse kuulusid tehnilised küsimused, kütteõli tellimine/müük, konsultatsioonid ja hinnapakkumised. Seevastu Aili Kangro tegeleb raamatupidamisega, mis täiendavalt viitab sellele, et juhatuse siseselt oli garantiide andmise ja muu finantspoolega volitatud tegelema Aili Kangro. Seega piisas Aili Kangrole vastustaja nimel garantii andmiseks ka teise juhatuse liikme suulisest volitusest, mis kahtlemata oli tal olemas. Hageja tugines garantiile juba enne kohtumenetluse algust (18.07.2017), kostja keeldus tasumisest põhjendusel, et hageja olevat oma nõude võlgniku vastu vahepeal loovutanud. Kostja ei tuginenud varem kordagi asjaolule, et tehing oleks esindusõiguse/heakskiidu puudumise tõttu tühine. Seega on kostja võtnud omaks, et garantii on välja antud ja nõustunud sellega, et garantii on kehtiv. Kui 10.11.2016 garantiikiri oleks antud esindusõigust ületades, oleks vastustaja sellele juba ammu tuginenud, hiljemalt 21.08.2017 e-kirjas, mitte alles advokaadi koostatud vastuses hagile. 6 Hageja leiab, et kostja teadmist juhatuse liikme poolt ainuisikuliselt antud garantiist ja selle heakskiitmist kinnitab ka kostja varasem käitumine. Kostja märkis 10.11.2017 menetlusdokumendis, et tema majandustegevuses kasutatud juristid ei märganud esindusõiguse puudumise fakti, mistõttu kostja ei teadnud, et Aili Kangro andis garantii ainuisikuliselt. Esindusõiguse puudumise fakt tuli ilmsiks alles praeguse kostja lepingulise esindaja töö käigus. Hageja leiab, et äriühingu esindusõigus ei ole sedavõrd keeruline juriidiline küsimus, et seda suudaks lahendada ainult advokaat. Ei ole eluliselt usutav, et kohtumenetluse eelselt ei suutnud kostja kuu aja jooksul tuvastada garantii osas esindusõiguse puudumist. Pigem oli vastustaja kui äriühingu siseselt kõigile teada, et garantiikiri oli väljastatud kehtivalt ja kooskõlas vastustaja tahtega. Kuni kohtumenetluse käigus vastuse esitamiseni lähtus aga vastustaja arusaamast, et garantiikiri on kehtiv. Vastustaja soovimatus garantiist tulenevaid kohustusi täita ei ole juhatuse liikme esindusõiguse seisukohast asjakohane. Kostja kinnitusest, et ta ei teadnud, et Aili Kangro andis garantii ainuisikuliselt, järeldub, et kostja teada oli garantiikiri allkirjastatud mõlema juhatuse liikme poolt. Asjaolu, et kohtumenetluses asjaga tegelema hakanud esindaja avastas dokumendi vormipuuduse, ei mõjuta seda, et äriühingu juhid olid tegelikult teineteise tegevusest teadlikud, samuti et garantiikirja sisu teadsid teised kontserni juhtfiguurid. Seetõttu leiab apellant, et garantiikiri kehtib vormipuudusest olenemata

§ 118lg 2, § 129 lg 1, § 34 lg 2, § 118 lg 3, VÕS § 115, § 11 lg 1 alusel.

Kõiki asjaolusid arvestades oli igale mõistlikule isikule hageja olukorras üheselt mõistetav, et Aili Kangro oli volitatud kostja esindajana garantiid andma ja garantii andmine vastas kostja tahtele. 10.11.2016 garantiikiri on kehtiv ning väited Aili Kangro esindusõiguse puudumisest on pelgalt kohtumenetluse raames otsitud põhjendus kohustuse mittetäimisele. Asuda esmakordselt kohtumenetluses lähtuma käsitlusest, et juhatuse liikmel polnud esindusõigust ning garantiil pole ka vastustaja heakskiitu, kui kõik objektiivsed asjaolud viitavad vastupidisele, on antud juhul selgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks on maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), lähtudes kaevatava otsuse tegemisel lihtmenetlust reguleerivatest menetlussätetest. Kuigi kohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, nähtub kaevatava otsuse punktist 3, et kohus on asja lahendamisel lähtunud lihtmenetlust reguleerivatest sätetest, viidates TsMS § 444 lg-le

1. Praegusel juhul ei olnud TsMS § 405 lg 1 kohast alust lihtmenetluse kohaldamiseks. Apellandi hinnangul tingis vale menetlusliigi valik ebaülevaatliku hinnangu asjaoludele ja tõi kaasa kaevatava otsuse olulises osas põhjendamata jätmise. Erinevalt lihtmenetlusest ei ole kohtul kirjalikus menetluses hagihinnaga 29 352,24 eurot õigust lahendada asja oma õiglase äranägemise kohaselt ning piirduda õigusnormide ja tõendite äramärkimisega. Kirjalikus menetluses peab kohus kõiki poolte poolt esitatut tõendeid analüüsima, põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega ning miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Et kohus seda ei teinud, on kaevatav otsus selgelt vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8 ning kuulub tühistamisele TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel.
2. Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kohtuotsusest nähtub, kuidas ja milliste tõendite alusel kohus järeldusteni jõudis. Otsuse p-st 19 nähtub selgelt, et apellandi nõuete aluseks olev garantiikiri on tühine ning seetõttu tuleb nõuded jätta rahuldamata. Kostja märgib, et apellatsioonkaebuses on esmakordselt tuginetud talumisvolituse koosseisule, sellekohase vastuväite saanuks esitada juba maakohtus. Hageja esitas maakohtus sisutühjasid väljavõtteid erinevate, s.h menetlusväliste, äriühingute organite liikmetest. Seesugusest tühipaljast perekondlike suhete kirjeldamisest on fakte 7 arvestamata meelevaldne tuletada Aili Kangro ainuvolitus garantiikirja väljastamiseks. Volituse tõendamise kohustus lasus TsMS § 230 alusel hagejal. Ühekülgne ja ekslik on hageja läbiv arusaam, et osaliste perekondlike või kontserniliste suhete tõttu saanuks Aili Kangro kehtivalt esindada vastustajat ainuisikuliselt. Kostja kui suure käibega äriühing (
3. a käive oli ca 1,5 miljonit eurot) on teadlikult soovinud hajutada riske ning sellega seoses on valitud juhatusse kaks liiget, kellel on lubatud tehinguid teha üksnes ühiselt. Kui apellandi viidatud suhetele tuginedes väita, et Aili Kangrol oli garantiikirja väljastamiseks ainuesindusõigus või vastustaja teise juhatuse liikme teadmatus garantiikirja väljastamise osas ei mõjuta vastustaja talumist, siis muutuks ühise esindusõiguse institutsioon sisutühjaks. Sel juhul ei olegi äriühingul võimalik end ühe juhatuse liikme ainutegevuse eest kaitsta. Kostja lähtus teadmisest, et kui ta täidab

§ 34

lg-des 2 ja 3 ning ÄS § 181 lg-s 1 nimetatud nõuded, siis saavad tema nimel kehtivaid tehinguid teha juhatuse liikmed üksnes ühiselt ja see põhimõte kehtib ka välissuhtes kolmandate isikutega. Vastupidine rikuks õiguskindluse põhimõtet. Hageja võttis vaatamata avalikult nähtavale esindusõiguse piirangule vastu ühe juhatuse liikme poolt allkirjastatud garantiikirja, kontrollimata tema volitusi ainuesindamiseks. Sellega võttis hageja riski ja pidi mõistma, et heakskiidu või volituse puudumisel on garantiikiri tühine. Jättes kostja juhatuse liikme esindusõiguse kontrollimata pidi hageja arvestama võimalusega, et heakskiidu või volituse puudumisel on garantii tühine. Hageja kannab

§ 34lg-de 2 ja 3 ning ÄS § 181 lg 1 alusel esindusõiguse puudumise riski.

Juhatuse liikmete õigusliku tähendusega käitumise ja teadmise omistamine juriidilisele isikule sõltub esindusõiguse ulatusest. Ühe juhatuse liikme teadmist saab omistada juriidilisele isikule üksnes siis, kui seda juriidilist isikut saab esindada iga juhatuse liige. Seega ei olnud vastustaja hetkeni, mil Mati Kresla sai teada garantiikirja andmisest, s.o hagimaterjaliga tutvumiseni, teadlik Aili Kangro väljastatud garantiikirjast. Isegi kui lugeda, et ühise esindusõiguse korral saab ühe juhatuse liikme teadmist tehtud tehingu osas omistada juriidilisele isikule, siis igal juhul ei saa juriidiline isik mõlema juhatuse liikme teadmata tehingut heaks kiita või seda taluda. Kostja ei ole millegagi väljendanud garantii heakskiitmist ega selle talumist. Kostja ei saanud garantiikirja andmist heaks kiita või seda taluda ka tegevusetusega, sest vastustaja teine juhatuse liige, s.o Mati Kresla, ei olnud kuni kohtumenetluse alguseni garantiikirja andmisest teadlik. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Väär on apellandi väide, et maakohus jättis vaidluse lahendamisel ekslikult kohaldamata

§ 118lg 2 ja § 129 lg 1, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Kui juriidiline isik ei tea tehtud tehingust, siis ole seda juba olemuslikult võimalik taluda ega heaks kiita. Ebaõige on ka hageja väide, et Aili Kangro

1. mail
2. a antud garantiikirjast saab tuletada tema ainuesindusõiguse
3. oktoobri
4. a garantii väljastamiseks või vastustaja sellekohase talumise. Ühtlasi on ekslik hageja väide, et puuduvad objektiivsed põhjused, miks vastustaja teine juhatuse liige pidanuks garantiikirja andmise vastu olema. Väär on hageja seisukoht, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti

§ 34lg-t 2.

Hageja ei esitanud maakohtus ühtki tõendit, et Mati Kresla volitas Aili Kangrot garantiikirja väljastama. Sarnaselt perekondlike suhete kirjeldamisele ei saa ka vastustaja kodulehel olevatest üldsõnalisest töökirjeldusest järeldada, et sisesuhetes lepiti kokku Aili Kangro ainuesindusõigus teatud liiki tehingute tegemiseks. Sellisel juhul kaotaks ühine esindusõigus vastustaja jaoks mõtte. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja ei märkinud oma

1. augusti
2. a e-kirjas, et garantiikiri on tühine esindusõiguse puudumise tõttu, siis on kostja nõustunud garantiikirja kehtivusega. Enne kohtumenetlust, s.t
3. augustil
4. a saatis kostja nimel hagejale e-kirja Aili Kangro, kellelt ei saanudki eeldada garantii tühisusele tuginemist. Tehingu tühisuse osas ei oma 8 tähtsust hageja hinnang, kas juristid pidanuks esindusõiguse puudumise fakti avastama või mitte. Väär on hageja seisukoht, et kuni kohtumenetluse käigus vastuse esitamiseni lähtus kostja arusaamast, et garantiikiri on kehtiv. Kostja ei nõustu ka etteheitega, et kohus on kaevatava otsuse tegemisel lähtunud lihtmenetlust reguleerivatest menetlussätetest. Kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses, mitte lihtmenetluses. Asjaolu, et kohtuotsuses on üks ekslik viide lihtmenetluse regulatsioonile, ei tähenda, et kohus lähtus lihtmenetlust reguleerivatest menetlussätetest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, jättes hagi rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
6. Õige on apellatsioonkaebuses märgitu, et käesolevas asjas ei ole tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, kuivõrd hagihind (29 352,24 eurot) ületab lihtmenetluse piirmäära (arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot). Maakohtu viide TsMS § 444 lõikele 2 on seega ebaõige ning nimetatud säte ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Nimetatu aga ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist, kuna kohus on siiski otsust põhjendanud, käsitledes lühidalt kõiki peamisi õiguslikke ja tõenduslikke küsimusi. Asjas ei ole esitatud niisuguseid tõendeid ega faktiväiteid, mille kohtuotsuse põhjendavas osas märkimata jätmine või millega mittenõustumise põhjendamata jätmine võinuks kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi, pidades võimalikuks kõrvaldada apellatsioonimenetluses kohtuotsuse sellekohased vajakajäämised.
7. Poolte vaidlus seisneb käesoleval juhul esmajoones selles, kas kostja juhatuse liikme Aili Kangro poolt 10.11.
8. a ainuisikuliselt allkirjastatud garantiikiri (tl 5) tõi kostjale kaasa varalise kohustuse VÕS § 155 järgi, mille kohaselt tuleks kostjal vastutada garandina Framehouse OÜ kohustuste täitmise eest 64 000 euro ulatuses. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja juhatuse liikmete suhtes on äriregistrisse kantud piirang, mille kohaselt võivad juhatuse liikmed esindada osaühingut üksnes ühiselt. Ehkki nimetatud piirang ei väljendu otseselt kostja põhikirjas (põhikirja p 3.5 sätestab: „Igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigis õigustoiminguis, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Vastav osanike otsus võetakse vastu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras.“ ), siis vastab eelmärgitu ÄS § 181 lõikes 11 sätestatule.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja kahe juhatuse liikme suhtes kehtestatud ühisest esindusõigusest tulenevalt on äriühingu nimel kehtiva tahteavalduse tegemiseks vajalik mõlema juhatuse liikme osalus. Juhatuse liikmed võivad oma ühist esindusõigust teostada kas andes ühise tahteavalduse või väljendades oma ühist tahet küll eraldi avaldustes, kuid siiski selliselt, et oleks arusaadav, et need moodustavad osa ühisest tahteavaldusest. Samuti on võimalik ühise esindusõiguse teostamine selliselt, et tehingu teeb üks juhatuse liige, kuid sellisel juhul on tehingu kehtivuseks vajalik teis(t)e juhatuse liikme(te) heakskiit (

§ 129

). Lisaks võivad ühise esindusõigusega juhatuse liikmed anda ühele endi seast volituse osaühingu nimel tehingu tegemiseks. Praegusel juhul on vaidlusaluse garantii allkirjastanud vaid üks juhatuse liige, s.o Aili Kangro. Seega on garantii kehtivuseks vajalik teise juhatuse liikme, Mati Kresla, tahteavaldus. Esile ei ole toodud asjaolu, nagu oleks Mati Kresla mingil viisil otsese tahteavalduse vormis väljendanud nõustumist 10.11.

1. a garantii andmisega. 9
2. Kõne alla saab tulla kas Mati Kresla poolt Aili Kangrole eelnevalt volituse andmine või tehtud tehingu tagantjärele heakskiitmine. Volitusele ega heakskiidule ei ole kehtestatud vorminõuet, seega on nii volituse kui heakskiidu andmine võimalikud ka suulises vormis, mõeldav on ka asjaomase tahte kaudne väljendamine (

§ 68lg 3).

Siiski peab ka kaudne tahteavaldus väljenduma teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja ei ole praegusel juhul esile toonud, millisest kostja teise juhatuse liikme tegevusest või käitumisest oleks võimalik välja lugeda piisavalt konkretiseeritud tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o anda volitus või kiita heaks 10.11.2016 juhatuse liikme Aili Kangro poolt väljastatud garantii, muutes selle äriühingu jaoks siduvaks. Piisavaks tahte väljendamiseks ei saa lugeda hageja väiteid, mille kohaselt ei olnud Mati Kreslal põhjust garantii andmisele vastu seista või et garantii andmine oli nii või teisiti kostja huvidega kooskõlas.

1. Ringkonnakohtu arvates on iseenesest õige hageja seisukoht, et juhatuse liikme poolne volitus teisele juhatuse liikmele äriühingu nimel tehingute tegemiseks võib avalduda ka kaudselt väljendatud tahtes ning sellist tahet on võimalik avaldada ka konkludentselt. Tahte avaldamisena on selles kontekstis võimalik käsitada olukorda, kus üks juhatuse liige on küll teadlik, et teine juhatuse liige tegutseb järjepidevalt üksinda äriühingu nimel (sh sõlmib tehinguid ja võtab äriühingule kohustus), kuid talub sellist tegevust ega võta omalt poolt midagi ette selleks, et osaleda ka ise äriühingu esindamises või juhtida juhatuse kaasliikme tähelepanu sellele, et üksi tegutsemine ei ole vastuvõetav. Juhatuse liikmel on osaühingu ees lojaalsuskohustus sekkuda muuhulgas ka juhul, kui teine juhatuse liige kahjustab oma tegevusega ilmselgelt osaühingu huve. Praegusel juhul ei ole esile toodud ega tõendatud piisavalt asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et OilTerm OÜ puhul oleks ühe juhatuse liikme, Aili Kangro, üksinda tegutsemine äriühingule kohustuste võtmisel olnud tavapärane ja süstemaatiline.
2. Hageja on viidanud menetluses sellele, et Aili Kangro oli juba ca pool aastat varem, 09.05.2016, väljastanud hagejale sarnase sisuga garantiikirja (samuti Framehouse OÜ kohustuste täitmise tagamiseks summas kuni 64 000 eurot) ning kõnealune garantii on antud samuti üksnes Aili Kangro poolt. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see asjaolu ei ole piisav tuvastamaks, et teine juhatuse liige Mati Kresla oli Aili Kangro tegevusest garantiide väljastamisel teadlik ning ta pidanuks sellele reageerima. Kahel korral äriühingu nimel garantii väljastamine ei ole käsitatav sedavõrd süsteemse tegevusena, mille põhjal võiks teha üldistuse, et ka passiivne juhatuse liige, olles tehingutest teadlik, nõustus sellega vaikimisi ning väljendas kaudset tahet volitada aktiivset juhatuse liiget üksinda äriühingu nimel tegutsema. Ainuvolitust äriühingu nimel tehingute tegemiseks ei saa tuletada ka asjaolust, et kostja koduleheküljel on teise juhatuse liikme Mati Kresla vastutusvaldkonnana märgitud „hooldusjuht: tehnilised küsimused, kütteõli tellimine/müük, konsultatsioonid, hinnapakkumised“, samal ajal kui Aili Kangro vastutusvaldkonnana on märgitud „raamatupidamine: arvete info ja väljastamine.“ Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et sellisest juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotusest ei tulene, et tehingute tegemise õigus äriühingu nimel oleks raamatupidamise eest vastutaval Aili Kangrol. Sama hästi võiks Mati Kresla peamiste ametiülesannetes kirjeldusest tuletada, et äriühingu põhitegevusalaga seotud tehingute tegemine (nt kütteõli tellimine ja müük) on just tema pädevuses. Hageja väide, mille kohaselt oli Aili Kangrol teise juhatuse liikme suuline volitus „kahtlemata olemas“, on jäänud paljasõnaliseks.
3. Ringkonnakohtu hinnangul jääb praegusel juhul ainetuks arutelu selle üle, kas äriühingule tervikuna ja isikutele, kes vastutavad äriühingu (kostja) tegevuse juhtimise eest, saab omistada teadmist juhatuse liikme poolt väljastatud garantiikirjast. Äriühing kui juriidiline isik kujutab endast fiktsiooni, mille igasugune õiguslikku tähendust omav tegevus saab seisneda tema organite 10 tegevuses. Samuti saab äriühingu teadlikkus või mitteteadlikkus teatavatest asjaoludest põhineda üksnes äriühingu juhtorgani (juhatuse) liikmete teadlikkusel. Esindaja ja esindatava asjaoludest teadmise hindamisel tuleb juhinduda

§-st 123, mille kohaselt tuleb lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Äriühingu juhatuse liikme poolt oma esindusõigust ületades tehtud tehingu kehtivuse hindamine aga ei ole sõltuv asjaolude teadmisest ega selle teadmise omistamisest äriühingule, vaid lahendada tuleb küsimus esindusõiguse ulatusest ning ühise esindusõiguse teostamise võimalikest viisidest. Teisisõnu ei oma otseseid õiguslikke tagajärgi asjaolu, kas kostja OilTerm OÜ oli või ei olnud teadlik, et juhatuse liige Aili Kangro väljastas ainuisikuliselt garantiikirju, vaid garantii kehtivus sõltub sellest, kas selle andmiseks oli olemas mõlema esindusõigusliku juhatuse liikme tahteavaldus. Tehingute tegemises mitte osalenud juhatuse liikme Mati Kresla teadlikkus asjaoludest omab ringkonnakohtu arvates tähendust eelpool käsitletud kontekstis, s.o kas Mati Kresla väljendas oma passiivsusega kaudselt tahet anda Aili Kangrole volitus äriühingu nimel tegutsemiseks ning kas tal tekkis kohustus reageerida Aili Kangro ainuisikulisele tegevusele äriühingule garantiikohustuste võtmisel. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et tõendatuks ei saa lugeda ei Mati Kresla poolt Aili Kangrole ainuisikuliselt osaühingu nimel tegutsemiseks volituse andmist ega ka 10.11.2016 väljastatud garantii heakskiitmist

§ 129lg 1 järgi.

14. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega talumisvolitusest äriühingu juhatuse liikmete esindusõiguse puhul. Juhatuse liikmete puhul kehtib seadusest tulenev üldine eeldus, et iga juhatuse liige võib äriühingut esindada ka iseseisvalt. Kui äriühing soovib sellest eeldusest kõrvale kalduda, on võimalik näha põhikirjaga või äriregistri kandega ette sellekohane erisus – juhatuse liikmete ühine esindusõigus (ÄS § 181 lg 1). Praegusel juhul on kostja kohta niisugune piirang, s.o ühine esindusõigus, äriregistrisse kantud. Põhjendatud on kostja seisukoht, et osaühing ei pea sellele lisaks tegema veel täiendavaid toiminguid, hoidmaks ära tehingute tegemise ühe juhatuse liikme poolt ainuisikuliselt ning teise juhatuse liikme sellekohase tahteavalduseta. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hageja seisukoht, et vaidlusalust garantiid on võimalik käsitada ebaselge esindusõigusega tehtud tehinguna

§ 118lg 2 tähenduses.

Nimetatud sätte kohaldamine äriühingu juhatuse liikmete esindusõigusele muudaks ühise esinduse instituudi sisutühjaks, kuivõrd oma staatusest tulenevalt tegutsebki iga juhatuse liige põhimõtteliselt äriühingu esindajana ning äriühing on juhatuse liikme olemasolust ja tegevusest ja põhimõtteliselt teadlik, olles andnud igale juhatuse liikmele äriühingu esindamise õiguse tema juhatuse liikmeks valimise kaudu.

1. 10.11.2016 garantiikirja kehtivuse hindamise aluseks ei ole praegusel juhul asjaolu, kas tehing oli majanduslikult otstarbekas või mitte. Hageja väitel oli garantiikirja väljastamine kontserni kui terviku huvides ning sellega kaasnes kasu eelkõige ühisele emaettevõttele. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu juhatuse liikmel on kohustus tegutseda eeskätt tema juhitava äriühingu huve silmas pidades. Põhjendatud ei ole etteheide, nagu oleks maakohus eelistanud „sõna sõna vastu“ olukorras kostja tõlgendust asjaoludest ning rikkunud sellega menetlusnorme. Hageja kohustuseks oli tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seni kuni hageja ei esitanud oma väidete kohta tõendeid, ei tulnud kostjal omalt poolt esitada tõendeid nende ümberlükkamiseks. Kostja ei pidanud ka lükkama ümber hageja väiteid, et garantii andmine oli kontserni huvides, kuna see ei kuulunud vahetult käesoleva tsiviilasja tõendamisesemesse. Kuivõrd kostja juhatuse liikmete ühise esindusõiguse nõue oli nähtav äriregistrist, mille kehtivate põhiandmetega tutvumine on kõigile tasuta kättesaadav, siis puudub põhjendus tuletamaks juhatuse liikme ainuesindusõigust kaudsetest asjaoludest. Hagejal oli võimalus enne tehinguga nõustumist veenduda esindusõiguse olemasolus. 11
2. Ringkonnakohtu arvates ei anna hagi rahuldamiseks alust asjaolu, et tugines garantiikirja kehtetusele puuduva esindusõiguse tõttu esmakordselt alles hagimenetluses. Hageja on viidanud kostja varasemale käitumisele, mh asjaolule, et enne hagile vastamist ei tuginenud kostja kordagi sellele, justkui ei oleks Aili Kangrol olnud garantii väljastamiseks volitusi. Alles kohtumenetluses asus kostja oma lepingulise esindaja vahendusel seisukohale, et esindusõigus puudus; see asjaolu sai ilmsiks praeguse lepingulise esindaja töö käigus. Sellest on hageja tuletanud, et järelikult pidas kostja ise garantiid kehtivaks, kuna ei tulnud väidetavalt selle pealegi, et garantii võiks olla kehtetu selle allkirjastanud juhatuse liikme puuduliku esindusõiguse tõttu. Ringkonnakohus leiab siiski, et kostja poolt esindusõiguse puudumisele varasem tuginemata jätmine ei ole võtnud kostjalt õigust tugineda sellele asjaolule kohtumenetluse käigus. Asjaolu, et kostja enne hagile vastamist enda väitel garantii tühisust „ei märganud“ ning vaidles garantiist tuleneva kohustuse täitmisele vastu muul põhjusel, ei ole käsitatav kostja tahteavaldusena olla garantiiga õiguslikult seotud (s.o garantii heakskiitmisena äriühingu poolt). Tähtsust omab mh asjaolu, et hageja 21.08.2017 pöördumisele seoses garantii maksmapanekuga vastas kostja nimel Aili Kangro, kes oli ise vahetult garantii andmisega seotud. Menetluses ei ole pooled esile toonud juhatuse liikme tegevuse aluseks olnud ajendeid.
3. Õiguslikult põhjendatud ei ole ka hageja käsitlus, justkui saaks garantii väljastanud Aili Kangro esindusõiguse puudumist käsitada vormipuudusena. Tehingu vorminõuded ja vormipuuduste õiguslikud tagajärjed ei ole samastatavad puuduliku esindusõiguse ja selle tagajärgedega. Tehingu jaoks ettenähtud vormi järgimata jätmine ei too automaatselt kaasa tehingu tühisust, vaid tühisus sõltub seaduses sätestatust, poolte kokkuleppest või ka vormi nõudmise eesmärgist. Seevastu puuduliku esindusõigusega tehtud tehing on eelduslikult tühine (

§ 129

lg 1) ning tehing on võimalik tagantjärele kehtivaks muuta üksnes õigustatud isiku (esindatava) heakskiidu abil. Kokkuvõtvalt ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul asja materjalid hageja väidet, et kõiki asjaolusid arvestades oli igale mõistlikule isikule hageja olukorras üheselt mõistetav, et Aili Kangro oli volitatud kostja esindajana garantiid andma ja garantii andmine vastas kostja tahtele. Seega jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et kuna garantii andmiseks ei olnud mõlema kostja juhatuse liikme tahteavaldust ja garantiid ei ole kostja poolt hiljem ka heaks kiidetud, siis on garantii tühine. 18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja seisukoht, nagu oleks kostja tuginemine garantii tühisusele vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 138kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimuda heas usus.

Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kostja tuginemist garantii tühisusele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus lõpptulemusena õigesti hagi rahuldamata. 19. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja (apellandi) kanda. Maakohus jättis seoses hagi rahuldamata jätmisega samuti menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 730 eurot (käibemaksuta). Kohus pidas põhjendatuks õigusabi osutamist 7,3 esindaja töötunni ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis vastustaja (kostja) apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol summas 920 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja osutas kostjale õigusabi 9,2 töötunni mahus, tunnihinnaga 100 eurot. Sh kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele ja selle analüüsimisele ning seisukoha kujundamisele 2,3 tundi ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 6,9 tundi. 12 Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud põhjendatud osaliselt, s.o 4 töötunni ulatuses. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga ning ringkonnakohtus korrati peamiselt maakohtus juba esitatud ja käsitletud seisukohti. Vastustaja esindaja oli vaidluse asjaoludega tuttav juba maakohtu menetlusest. Sellises olukorras ei ole millegagi põhjendatud lugeda apellatsioonimenetluses vajaliku õigusabi mahtu suuremaks maakohtus osutatud vajaliku ja põhjendatud õigusabi ulatusest. Lähtudes tsiviilasja keerukusest ja mahust, samuti apellatsiooniastmes teostatud menetlustoimingute hulgast ja menetlusdokumentide sisust loeb ringkonnakohus vastustaja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 400 eurot, mis kuulub apellandilt vastustaja kasuks välja mõistmisele. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 13